Ehitusfoorum

See puude ahju ajamise selle eest toetuse saamise jutu all ei peetud silmas kellegi kodust ahju. See toetustega puidu põletamine toimub Narva eletrijaamas - ühe hakketootja sõnul läheb sinna puiduhaket 60000 m3 (kuuskümmendtuhat kuupmeetrit) päevas!!!

EH.INS. kirjutas: 23 Veebr 2025, 00:15 Puit on taastuv küll...Teatavatel tingimustel...
Aga antud kontekstis räägime me pigem CO2 heitest
Ja CO2 heitest rääkides tuleks silmas pidada globaalset mitte lokaalset heidet
Selleks, et puit liigitada vähese CO2 heitega (võrreldes nt gaasiga) energiaks peab olema täidetud hulk eeltingimusi
Lihtsalt väita, et on taastuv ja vähese heitega ei saa kuidagi...

Ega puidu põletamisel seda CO2 rohkem korstnast välja ei tule kui see puit kasvades atmosfäärist enda sisse "imes" ja see kõik toimub ikka suhteliselt lühikese perioodi jooksul, kõigest mõned kümned aastad. Ei ole nii nagu kivisöega, mis on sadu miljoneid aastaid tagasi tekkinud ja nüüd lühikese perioodi jooksul kõik see salvestunud CO2 atmosfääri paisatakse.

@ vuuk

Nagu eespool mainitud, ei olnud mõeldud kodust ahju...

@ Vko

Kõik kena...
Ja kõik õige, et sõltub nö ajast
Aga on veel hulk muid eeldusi, et saaks lugeda puitu taastuvaks või vähese heitega energiaks
Üks neist on nt raiemaht
Ja tuletan veelkord meelde, et kui me räägime heitest siis tuleks rääkida globaalselt mitte lokaalselt
Nt EU vs ülejäänud maailm - EU võib oma heite ka 0-ks pungestada ja elada peeruvalgel ja telkides - globaalselt ei muutu midagi
Puidu kohta on tehtud ka uuringuid ja hunnik teadlasi on seda nimetanud rohepesuks ja mitte ühel korral

Ok, aga mis selle jauramise point siin on? Peale ärapanemise võiks jutus olla sellist, mis teistele midagi uut annab, aga ma seda küll ei näe.
Niisama torisen, ära võta südamesse, .

kunn24 kirjutas: 23 Veebr 2025, 13:34 Ok, aga mis selle jauramise point siin on? Peale ärapanemise võiks jutus olla sellist, mis teistele midagi uut annab, aga ma seda küll ei näe.
Niisama torisen, ära võta südamesse, .

Naljanurga niisama mögisemise teema ju. Ei peagi pointi olema.

Ma ei oska öelda kas on pointi või mitte...(seda peaks otsustama keegi kolmas)
Viitan lihtsalt EU-s toimuvatele absurdsustele - mis loodetavasti muutuvad ja mille märke on ju selgelt näha (ja millele on töösturid tähelepanu juhtinud juba aastaid)
Konkreetselt minu kompetentsi puutub seoses nende absurdustega nt selline lollus nagu hoonete energiaklass

Seda sa oled minu mäletamistmööda vähemalt aasta siin jutustanud. Nüüd äkki midagi uut ja huvitavat?

kunn24 kirjutas: 23 Veebr 2025, 14:33 Seda sa oled minu mäletamistmööda vähemalt aasta siin jutustanud. Nüüd äkki midagi uut ja huvitavat?

Uut ja huvitavat toovad tänased valimised Saksamaal...
Lisaks on USA alles alustanud...

Kui Delfi videot näed, siis sakslastest, kes on helge tuleviku, kes roheliste, kes loomaõiguslaste poolt. Üle poole sellest ma pärast seda ei viitsinud vaadatagi.
https://www.delfi.ee/artikkel/120358953 ... -pealinnas

Näis - tõenäoliselt Merz võidab...
Vähemalt sõnades on lubanud kardinaalselt / põhimõtteliselt muuta kliimapoliitikat, keskkonnapoliitikat jms ja lähtuda eelkõige majandusest ja konkurentsivõimest
Kui see läheb nii Saksamaal muutub kogu EU pilt

RaJy kirjutas: 23 Veebr 2025, 10:07 ... See toetustega puidu põletamine toimub Narva eletrijaamas - ühe hakketootja sõnul läheb sinna puiduhaket 60000 m3 (kuuskümmendtuhat kuupmeetrit) päevas!!!

Kui üks hakkepuidu koorem on 90m3, siis peaks iga 2 minuti järel koorem ahju pandama.

Huvitav, et kui suur on meil selle pudikoguse jahvatamisele ja transpordile kuluva energia ja kogu ahela süsinikujälg, sest selles Taani uuringus arvutatakse, et meie puidumassi süsinikujälg mis sinna maale jõuab on suurem kui kivisöel.
Taani uurimus:
https://noah.dk/sites/default/files/202 ... 20fire.pdf

Lühikokkuvõte pingi viidatud uurimusest:

Taani keskkonnaorganisatsioon NOAH, koostöös Eesti ja Läti partneritega, avaldas 11. veebruaril 2025 raporti pealkirjaga "No smoke without fire: How the Danish energy transition harms the forests of Estonia and Latvia". Selles raportis käsitletakse Taani puidupõhise biomassi kasutamise mõju Eesti ja Läti metsadele. Raporti kohaselt impordib Taani märkimisväärses koguses puitu Balti riikidest, põletades seda energia tootmiseks ja nimetades seda jätkusuutlikuks. Samas väidetakse, et see praktika kahjustab Eesti ja Läti metsi, põhjustades väärtuslike elupaikade kadumist, isegi kaitsealadel, ning muutes süsiniku neeldajad süsiniku allikateks. Raport toob esile, et Taani jätkusuutlikkuse seadus, mis peaks kaitsma kliimat ja loodust, ei toimi kavandatud viisil. Seetõttu soovitatakse Taanil lõpetada puidu import Eestist ja Lätist ning järk-järgult vähendada puidu kasutamist energia tootmiseks.

Lisaks on Taani puidugraanulite import Eestist tekitanud muret kohalike metsade seisundi pärast. Eesti vabaühendused ja teadlased on juhtinud tähelepanu sellele, et olemasolevad sertifitseerimisskeemid ja riiklikud õigusaktid ei suuda tagada biomassi tarbimise jätkusuutlikkust Taani koostootmisjaamades.

Samuti on Kopenhaageni tsentraliseeritud kaugküttevõrk, mida peetakse linna keskkonnasõbralikkuse näiteks, suuresti sõltuv imporditud puidubiomassist Eestist ja Lätist. See praktika kahjustab nende riikide metsi ja elurikkust, mis seab kahtluse alla Kopenhaageni kui jätkusuutliku linna maine.

Need allikad viitavad sellele, et Taani energiapoliitika, mis tugineb imporditud puidubiomassi kasutamisele, avaldab negatiivset mõju Eesti ja Läti metsadele ning võib kaasa tuua suuremaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui fossiilkütuste, näiteks kivisöe, kasutamine.

PS
Koostatud AI poolt

ping kirjutas: 23 Veebr 2025, 20:11 ....
Huvitav, et kui suur on meil selle pudikoguse jahvatamisele ja transpordile kuluva energia ja kogu ahela süsinikujälg, sest selles Taani uuringus arvutatakse, et meie puidumassi süsinikujälg mis sinna maale jõuab on suurem kui kivisöel.
Taani uurimus:
https://noah.dk/sites/default/files/202 ... 20fire.pdf

Kui hakkepuidul on suurem jälg, kui kivisöel, siis kuidas oleks suhe põlevkiviga?
LK 7.

Mul isiklikult pole midagi puidu põletamise vastu
Ja kui eestlased ei oska sellega paremat teha kui eksportida põletamiseks siis nii on
Kui ärimudel on selline ja toob kenasti sisse - andke tuld
Aga igasugused toetused on saatanast ja siia juurde pole mõtet ajada ka jura keskkonnasõbralikkusest jms

ping kirjutas: 23 Veebr 2025, 20:11

RaJy kirjutas: 23 Veebr 2025, 10:07 ... See toetustega puidu põletamine toimub Narva eletrijaamas - ühe hakketootja sõnul läheb sinna puiduhaket 60000 m3 (kuuskümmendtuhat kuupmeetrit) päevas!!!

Kui üks hakkepuidu koorem on 90m3, siis peaks iga 2 minuti järel koorem ahju pandama.

Huvitav, et kui suur on meil selle pudikoguse jahvatamisele ja transpordile kuluva energia ja kogu ahela süsinikujälg, sest selles Taani uuringus arvutatakse, et meie puidumassi süsinikujälg mis sinna maale jõuab on suurem kui kivisöel.
Taani uurimus:
https://noah.dk/sites/default/files/202 ... 20fire.pdf

Ei ole täpsemalt kursis - mahu osas tuginen ettevõtja väitele (kes minu käest võsa hakkeks ostis) Praegu (vist) veel Narva ahjud puidul ei tööta - minu materjal läks suuresti Soome ja laoplatsile paremaid päevi ootama. Aga peatselt pidi Narva jälle puidul tööle hakkama.
Kapitalismis on täiesti ükskõik mingist süsinikujäljest - tähtis on lõpphind ja kasum. Antud juhul suurendab hinda veel CO/ rohe vms maks.

@ RaJy

Minule tundub järjest rohkem, et EU-s elame pigem sotsialismis...

Enefit Geen:

Meretuuleparki ei saa Eestis täielikult turuhinna vastu ehitada, kuna siin puuduvad nii suured elektritarbijad, kes vajalikus mahus elektrimüügilepinguid sõlmida suudaks...

Ega muud ei küsikski peale selle, et mille krdi jaoks seda jura siis vaja on...

Üks link viis teiseni ja sattusin Viki pumphüdrojaamade lehele. Teatavasti need hetkel veel kõige kindlamad ja efektiivsemad lühiajalise salvestamise jaamad.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/List_of ... r_stations
Mida suurem salvestusmaht, seda rohkem "juhuelektrit" saab see toota.
Eriti kõnekas on tollel lehel ehitatavate jaamade nimekiri... sotsialismus...

Mida suurem salvestusmaht, seda rohkem "juhuelektrit" saab see toota.

Pole vaja jutumärkidesse panna...
Aga PM nii on
Ja selle salvestuse hind on juhuelektri hinnakomponent (aga mitte ainult see)

trebla kirjutas: 24 Veebr 2025, 05:42 .. Teatavasti need hetkel veel kõige kindlamad ja efektiivsemad lühiajalise salvestamise jaamad.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/List_of ... r_stations
Mida suurem salvestusmaht, seda rohkem "juhuelektrit" saab see toota.
... jaamade nimekiri... sotsialismus...

Kui tootmisvõimsust ei jagu tarbimise rahuldamiseks, kus kohast võetakse sellisel juhul lisaenergia veel salvestite laadimiseks?

"Juhuelekter" sellepärast ongi juhelekter, et selle saadavus ei ole garanteeritud.
Kui tuulevaikuse perioodil saavad salvestid 12 tunniga tühjaks, siis kas ülejäänud aega nädalas tuleb sisustada tuult oodates ja ennast lõkke ääres soojendades?

Suvilas võib päevade viisi elektri ootamine olla huvitav vaheldus aga mida tehakse suuremas linnas trassivetta ja kus paljud inimesed ei saa iseseisvalt, ilma töötava liftita korterist väljagi?

Siin tuletaks jälle meelde...

Energiasalv:

...ülisuure alginvesteeringuga ja pikaajalise tasuvusajaga tehnoloogiale sobivat turgu ei ole...

Mina loen koos sellega:

Enefit Geen:

Meretuuleparki ei saa Eestis täielikult turuhinna vastu ehitada, kuna siin puuduvad nii suured elektritarbijad, kes vajalikus mahus elektrimüügilepinguid sõlmida suudaks...

Turu vastu midagi teha ei saa, pole konkurentsivõimeline ja kõigele lisaks pole ka nõudlust

Tuleb üle dimensioneerida.
Alla saab alati reguleerida

Nagu autodega - ühe inimese ümberpaiknemiseks aitaks Sapikast või Smart-ist aga kõige populaarsem on täna vist Toyota RAV4, milles 5 kohta. Ja kui ikka korralik tuisk on olnud, jääb seegi hange kinni.

Pudeli viina järele poodi Belarussiga sõita maakohas oli küll taunitav, aga ikka tuli ette. Ka T 74-ga on käidud.
Kombainiga - see vist rohkem legend...

Dimensioneerige nii nagu soovite ja tehke mida iganes
Aga palun tehke seda oma raha eest ja ärge nuruge toetusi
Võrdlused ei päde kuidagi kuna ükski neist ei nuru toetusi

Toetused on Euroopa Liidu olemus - liidust välja astuda, kaoks ka see toetuste ja eraldi sektoriks kujunenud projektide kirjutamise ralli. Ega enam naljalt puhtalt erasektori rahastamisel suuremaid ettevõtmisi ei kuulegi. Vaata kuhu tahad, alates mürsutootmisest, energia, kuni saetööstuse või turismiärini välja - ainult toetuste jutt igalpool, isegi nn riskikapitalismis, startup ja 'garaged' - seal on ka bürokraadid ja riik edendamas, Eesti idusektori tulevikku panustamas.

Ei ole täheldanud rahva palavat tahet liidust lahku lüüa, vaid vastupidi rõhutatakse pressida liit veel ühtsemaks kui iial enne - jätkub ka toetuste sadu. Tegelikult vist läheb igalpool isegi hullemaks, kus enam ei räägita eelarvekriteeriumitest jm majandust rajal hoidvast, vaid Ukraina ja Trumpi jm tuleviku tuules suht lahtise tekstiga räägitakse laenurallist ja rahatrükist, kus majandus jm sektorid tuleb piirangutest lahti siduda ja ainult nii suudab euroopa enda kiduvad majandused uuesti üles upitada, koos sõjaks toonusesse relvastuda.

Suures pildis seda Eesti energiapoliitikat vaadelda, ega enam hästi aru ei saa mis skaaladel räägitakse või isegi käsitletakse. Osa üksteisest möödaräägimist algab juba pildist, kas Eesti energiapoliitikat vaadelda ainult Eesti enda skaalal või nö euroopa skaalal, kus Nordpool ei ole ju Eesti teema vaid hangeldatakse nii tootmise kui tarbimisega suuremal turul, ka julgeoleku vaatest, rõhutatakse ikkagi ka suuremat pilti kui Eesti üksik saar eraldi.
See mis skaalal vaadata mõjutab otseselt energiapoliitilisi otsuseid, ka näiteks tuuleparkide vaatest, kus meie planeedil väidetavalt ei esinevat olukorda, kus oleks laialdane tuulevaikus, ehk kui suured tuulevaiksed piirkonnad on, kui meil tuult ei ole, kas vaikne on ka Soomes, Leedus, Poolas ja mujal. Ehk kitsalt Eesti tuulepargi tuulevaikusele panustada - kindel risk, kui oleme ühtses võrgus a'la 800km raadiuses veel 50 tuulepargiga, on tõenäosus, et kõik tiivikud seisavad vist olematu.
Sama kehtib ka päikesparkide kohta kus juba 15 aastat tagasi teadlased väitsid, kuidas meie planeedil paistvat kogu aeg kuskil päike väideti, kuidas inimkond suutvat enda energiavajaduse sellele tõsiasjale tuginedes ka päikesepaneelidega tagada, kus probleem ei olevat niivõrd tehnoloogiline vaid poliitiline.
Ka Eesti energiapoliitika on läbivalt poliitiline, Venemaa sagedus, ühendused ega isegi meie regioonis piisaval hulgal meile probleemne ja keeruline tuumaenergia on Venemaalt ja Valgevenes olemas - aga poliitiliselt ei kõlba.
Sama ulatub laiemalt ka hoonete energiamärgiseni välja, kus ei mõõdeta ei tehnoloogiat, energiat ega ka rahalist kulu, vaid poliitiliste koefitsentidega kohustatud mõõdik.
Kõik on puhtalt poliitika taga, alates EL-i liikmelisusest kuni energiamärgiseni
Kuna ei väsita kordamast, kuivõrd demorkaatilised ja vabad me oleme - kuidas on "rahva tahe" sinnani jõudnud, kus valimistel see rahvas teeb iga kord "õige otsuse" aga välja kukub nagu tavaliselt ja valijad valavad oma nördimust tulemuse üle välja kommentaariumites ja foorumites.
Küsiks kus on viga, kui riik on õige, korraldus on õige, rahvas valib suures vabaduses parimad pojad-tütred elu edendama ja otsuseid tegema. Isegi kui korra valib valesti, aga pidevalt ja pikalt valesti.. ei ole ju isegi tõenäosuse põhjal võimalik..

@ Prill

Sotsialism oma hiilguses...(praegu nimetavad end sots-dem vms aga ühed sotsialistid kõik)
Aga ma nii pessimistlik ei oleks
Arvaks, et hiljutiste muutuste tuules USA ja Saksamaal muutub ka EU (mõjutused tulevad ka Ukrainast)
Ja taaskord saab määravaks majandus mitte kliima (sellisel kujul nagu praegu), ESG, kestlikkuse aruanded, bürokraatlik / direktiividega sekkumine turgudele vms jura
Esmalt ootaks lihtsalt seda, et tunnistataks, et juhuelekter on summaarselt kõige kallim variant mitte ei aetaks lolli juttu odavusest

Selliste uudiste valguses on EU ikka väga sitas seisus...

Ukraina ja USA läbirääkimised maavarade leppe üle on jõudnud peaaegu lõpule, teatasid Ukraina võimud esmaspäeval

USA hääletas vastu ÜRO resolutsioonile, mis nõuab Vene vägede väljaviimist Ukrainast

Trumpi sõnul arutab USA Venemaaga suuri majandustehinguid

Venemaa on avatud USA-Venemaa majanduskoostööle ja usub, et niisugune koostöö on alus vastupidavale globaalsele majandusele

USA dikteerib meile (EU-le), millise suuna majandus maailmas võtab...
...nagu paljud trendid, mis USA-st alguse saavad, jõuab Euroopasse ka Trumpi veetav pööre kliimapoliitikas...

JNE...