Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[xxx111]

Karkass tee 50x150 (no ei ole eramule vaja "suuremat"
Aga sinna peale (väljaspoole) ehita sekundaarne karkass nt 50x50 distantsiga (vastavad kruvid, distantsklotsid vms)...
Ja selle distantsiga saad reguleerida soojustuse paksust...
Lisaks vähendad külmasildu ja sein saab "soojem"...

[xxx111]

Tõsi, ega reaalselt üle 2,3 vaja pole...
Samas mina isiklikult vaataks ka ruumide proportsioone...

[ping]

Reaalselt on vaja toa kõrguseks max 2,1 m või enda kasv + 0,2 m. Kõik, mis on kõrgemal, selle järele tuleb juba ronida. Kui kõrgele 1.-le korrusele tuleb 2. peale, siis muutub trepp pikemaks, võtab rohkem ruumi ja iga kord on vaja turnida kõrgemale.

Standardne uste kõrgus on 2,1m ja lengi ning lae vahele võiks viisakas ruum jääda.
Akna kohale peaks kardinapuu kah mahtuma ja nägu ei tohiks laelamp vigastada.

[xxx111]

Kardinapuu ja kardinad (sh nende olemasolu üldse), laelampide disain jms on jällegi "maitse" küsimus

[Küülaline]

Reaalselt on vaja toa kõrguseks max 2,1 m

Uste kõrgus 2,1 m. See oleks ikka natuke rusuv ja visuaalselt kummaline, kui lagi oleks kohe uste peal. Mul on toad 2,54 m ja saun ning vannituba 2,29 m. Tundub paras olevat.

[ping]

See oleks ikka natuke rusuv ja visuaalselt kummaline, kui lagi oleks kohe uste peal.

Kola veidi vanades majades. Olen ise näinud maja toa kõrgusega ca 1,85 m. Algselt oli saun.
Väga vanades majades tuleb uksest sisenemiseks tugevalt kummardada. Uksed tehti spetsiaalselt madalad, et soe välja ei läheks.

Vanades talumajades olev voodi pikkusega 1,5m andis aimu omaaegsete elanike pikkusest.
Oleme näinud ka nii madala laega maju aga tänapäeval on vägagi raske müüa elamuna hoonet, kus täiskasvanud mees ei saa oma toas püstiseistes pükse vahetada.

(Kui lapsed olid väiksed, siis tegin neile ühes majas katuse alla toad, mille lae kõrgus tuli ca 190cm ja lastele oli see vägagi sobiv kõrgus. Lakke kleepisin pehmed penoplaadid, et ise kõndides pead ära ei lööks. Kummagi toa põrandapind oli ca 36m2.)

[pikk88]

Hetkel on korteri lagi põrandast 2,5m kõrgusel ja kui ennast natukene ringutada tahta siis saab üsnagi lihtsalt lage puudutada. Laelampide lahjast valikust rääkimata. Kui nüüd lisada sinna 20cm (2.70) siis jõuabki toa kõrgus enam-vähem sinnamaani välja, et kui sellele kõrgusele paigaldada kolm palki läbimõõduga 25-30cm ja nende peale toetada laetalad siis tuleb lae kõrguseks ümmarguselt kolm meetrit.
Endal lühemat kasvu sõber elab igapäevaselt rõõmsasti vanas talumajas kus mina ei saa toas sirge seljaga püstigi seista. Mingisugusest ringutamisest rääkimata. Eks inimeste soovid ja vajadused ole erinevad.
Ega see soe, mis lae alla tõuseb ju hoonest kuhugile ei kao, et sellist kõrgemat ruumi tohutult kütma peab? Kui seinad on piisavalt hea kvaliteediga tehtud siis liigub vaid teisele korrusele ja seal on laed juba teise kujuga. Tõenäoliselt kaldlaed maksimumkõrgusega alla kolme meetri.

[ping]

... Kui nüüd lisada sinna 20cm (2.70) siis jõuabki toa kõrgus enam-vähem sinnamaani välja, et kui sellele kõrgusele paigaldada kolm palki läbimõõduga 25-30cm ja nende peale toetada laetalad siis tuleb lae kõrguseks ümmarguselt kolm meetrit. ....

Ruumi "kasutatavaks kõrguseks" arvesta ikkagi tugipalkide alumine pind ja vahelae paksus võiks olla eraldi teemana.

[Urmas]

Hetkel on korteri lagi põrandast 2,5m kõrgusel ja kui ennast natukene ringutada tahta siis saab üsnagi lihtsalt lage puudutada.... Endal lühemat kasvu sõber elab igapäevaselt rõõmsasti vanas talumajas kus mina ei saa toas sirge seljaga püstigi seista. Mingisugusest ringutamisest rääkimata.

Ahaa, nüüd ma saan aru su aliasest. Muidu mõtlesin, et lihtsalt väikest kasvu inimese suurushullustus.

[pikk88]

No kui arvestada seda ruumikõrgust nii, et palkide alumine pind on ruumi kasutatav kõrgus siis olen ma laias laastus õigel teel, sest see oligi planeeritud ümmarguselt 2.70 peale. Kui teha väiksem tuba samale kõrgusele siis asi samuti klapib ning köök võib vabalt ka natuke kõrgem olla, sest lae alla kuluvad riiulid-kapid ära niikuinii, seal tagavarasid ladustada.
P.S. Erilist suurusehullustust omaarust ei põe, lihtsalt oleks pidanud hakkama juba algkooli ajal vahetunnis suitsu tegema, see oleks kasvu õigel ajal kinni pannud ning praegu oleks saanud olulise säästu ehituskuludelt.

[ping]

Oleks asi jõukuse näitamises, siis planeeriks pigem kullast uksenuppe, sest ega iga külastajat tuppa ei kutsuta, kuid uksenupud paistavad kaugele külateele välja

Ei tea kas tasub "kurja karja" kutsuda, teadmata mis signaali see välja saadab?
Ostsin kunagi Dekorast kollased ukselingid ja ei läinudki kaua aega kui üks turumaakler tuli uksetaha mitmeks tunniks kisama, et "Nüüd on varas käes, kes tema täikalaualt varastas ülihinnalised antiiksed (kassi)kullast mõisaukse lingid. Et anna aga heaga tagasi ja maksa lisaks hulga valuraha ka. Jne."

[Urmas]

P.S. Erilist suurusehullustust omaarust ei põe, lihtsalt oleks pidanud hakkama juba algkooli ajal vahetunnis suitsu tegema, see oleks kasvu õigel ajal kinni pannud ning praegu oleks saanud olulise säästu ehituskuludelt.

Kas sa praegu ei võidagi ehituskuludelt? Arvan, et ikka võidad kasvõi vahendite või töö kiiruse osas, sest sul ei ole 2,4m kõrgusel asjade kruvimiseks vaja redelit muretseda ega redelit nihutada. Paarkümmend aastat tagasi ühele objektile sattus ka 2,..m pikk naabripoiss, kes paigaldas koridoris kipsiplaate. Tema lihtsalt sirutas käed välja ja kruvis plaaatide ülemisi servi kinni kui samal ajal teised mässasid sama tööd tehes redeliga. Tükitöö puhul väga oluline eelis.

[pikk88]

Ütleme nii, et ma natuke ikka võidan ka, sest päris kahte meetrit pikkus välja ei anna. Mõni sentimeeter jääb õnneks puudus ja tänu sellele ei pea hakkama vähemalt erimõõdus uksi tellima. Neid kokkuhoitud redelimeetreid ei jaksa enam meeles pidada kui julgen oletada, et üle saja peaks neid kindlasti olema. Samuti neid tädikesi, kes torkavad elektripirni pihku, et sa hää pikk poiss, vahetad ära. Siis ma ei pea hakkama kuurilakast redelit otsima

Aga natuke teemasse ka. Hetkel lahendan enda jaoks jõudumööda maja vundamendi konstruktsiooni ja keldri paigutust sinna alla. Kuivõrd paneelide pikkused-laiused on 1,5x6 meetrit ja koguarvult on neid neli siis see paneb paika keldri mõõdud. Keldri rajamisega hoone alla tekib kaks probleemi, esiteks on raskusi korstna ja ahju asukohaga, sest kui muidu paigaldaks need keset hoonet, WC ja elutoa seina äärde ritta siis praeguse seisu järgi on selle koha all kelder. Teine murekoht on keldri täpne asukoht ja seotus vundamendiga. Kui keldri mõõdud on 6x6 siis kuidas paigutada see 7x12 hoone alla. Kas toetada hoone üks nurk keldri serva peale ning teha kahest keldriseinast vundament ja välissein või ehitada see betoonkast täiesti iseseisvana hoone alla. Oma peaga toetaks hoone nurga keldri seintele kuid siis vaja lahendada vundamendilindi konstruktsioon, et see kusagilt tulevikus ära ei murduks hoone raskuse all. Need mured saaks küll hoobilt lahendatud, kui ehitada kelder maa peale iseseisva ehitisena, kuid sellega kaoks maja alt tehnoruum. Teise majaotsa ei saa keldrit samuti teha, sest sinnani ei ulatu maakaabel mis tuleb liitumiskilbist ja on praegu maa sisse rulli kaevatud.
Eile õhtul tekkis veel uitmõte, et aga mis siis kui ehitada kelder L tähe kujuliselt elutoa ja köögi alla mõõtudega 6x9x3 Siis oleks ilmselt raskusi pliidi ja soojamüüriga, kuid kuna need on kergemad kui ahi ning korsten siis võiks need ju paigutada keldri ühe seina peale toetama. Selle raskuse võiks paneelid isegi ära kanda. Ja saaks sissepääsu keldrisse jätta maja taha. Seda ei taha arusaadavalt maja ette ega otsaseina rajada, sest esiküljes "reostaks" see fassaadi ja otsaseinas on takistavaks elemendiks kaevu asukoht, mis on enam-vähem keset maja, täpselt seal kuhu võiks rajada keldritrepi. Hoonesse sisse põrandaluuki samuti teha ei taha, sest sellega läheks kaduma hea hulk põrandapinda nii hoones sees, kui ka keldris endas. Sissepääsu vormistaks samuti Columbia õõnesplokkidest seintele ning trepi rajaks väga hea meelega betoonist. Olen juba pikemat aega mõnda otsinud, kuid siiani pole veel peale sattunud. Üks oli, kuid see oli nö poolkorruse jaoks koos vahemademega. Hetkel tundub see L kujuline ruum päris hea. Vaja vaid paneeliotste alla õiges mõõdus sillust, et vaheseina sisse uks teha ning sinna peale paneelid toetada ja kui paneelid pliita ära kannavad siis võiks ehk probleem lahendatud olla. Aga sellega peaks järgmise nädalaga selgus majja saama.

[xxx111]

Kui osa maja toetub "madalvundamendile" ja osa keldrile siis pead tegema vajumiarvutused, et vältida erinevaid vajumeid ning sellega seotud probleeme...
Kelder vajab ka teistsugust soojustust kui sokkel
Lisaks vajab kelder nii hor kui ver hüdroisolatsiooni - lisaks ka ver hüdro "kaitset"...
Keldriseinad tuleb armeerida arvutuslikult pinnase survele
Keldri lae ja seina ning ka keldri vundamendi ja seina ühendussõlm tuleb lahendada arvutuslikult pinnase horisontaaljõule
Kelder vajab korraliku venti
JNE

Ma ilmaasjata ei maininud, et igal võimalusel väldiks keldrit eluruumide all
Keldri m2 maksab sul rohkem kui eluruumide m2

[pikk88]

Keldri ruutmeetri maksumust ei olegi ju mõtet võrrelda eluruumide ehituse ruutmeetri hinnaga, sest erinevad on nii ehituseks kasutatava materjalid, viimistlus, kui ka ruumide kasutusotstarve. Neid võiks teoreetiliselt võrrelda siis kui tahaks keldrisse sauna või sexodroomi rajada ning oleks valida, kas ehitada need ruumid maa peale kiviseintega või maja alla rajatavasse keldrisse.
Minu arusaamist mööda vajab kelder nii soojustust, hüdroisolatsiooni kui ka armeeringut ka siis, kui see rajada hoonest eraldi. Samuti võib hallitama minna ka eraldi seisev kelder, kui seal pole hoolitsetud ventilatsiooni eest. Põhiline vahe keldriga ja keldrita majal seisneb minu mõistuse järgi selles, et kui ei ehitata keldrit siis pole vaja nii suuremahulisi pinnasetöid teostada ja tänu sellele toimub vajumine vundamendilindi all ühtlasemalt ning kiiremini. Samas, kui rajada see kelder maa peale siis tuleb samuti seinte katmiseks kusagilt pinnas leida.
Kuna endal pole selle asja rajamisel mingit konkreetset tähtaega siis mõtlesin rajada vundamendi kahes jaos. Esmalt ühel aastal keldri koos hüdroisolatsiooni(SBS) ja soojustusega (EPS) Ning alles järgneval aastal tegeleks vundamendilindi ehitamisega. Siis on ümmaguselt pool aastat aega pinnasel tagasi paika vajuda ning sellega vähendaks oluliselt igasuguseid vajumisest tekkida võivaid probleeme ja riske. Koos keldriga rajaks esimesel aastal ka kruusast taldmiku maja vundamendi jaoks. Kevadel tegeleks vaid vundamendilindi valamisega ning suvel saaks juba hakata tegelema karkassi püstitamisega, et talveks saada karp katuse alla. Kui suudaks kopa maasse löömise hetkest kaks aastat hiljem katusekivid paika panna siis oleks töötempo mu meelest väga hea ning viisaastakuplaani täitmine vastaks graafikule, sest kõik tööd on plaanis teha endal või siis aeg-ajalt mõne sõbra ja sugulase abiga. Teenusena telliks sisse vaid hädapärased tööd (kaevetööd jne)

[xxx111]

Kui kelder rajada eluruumidega mittekülgnevalt on sel mitmeid ehitustehnilisi eeliseid
Sh nii armeerimise, soojustuse kui vendi osas...

Ja see, et ühe rajad ühel aastal ja teise teisel ei välista erinevaid vajumeid
Erinevad koormused, erineb rajamissügavus, erinevad aluste kokkusurutavused, erinevad aluse def moodulid jne

Aga loomulikult ehitab iga persoon nii nagu soovib...

[pikk88]

Loomulikult ei välista see eri aegadel ehitamine erinevaid vajumisi, kuid päris kindlasti leevendab selle tekkimise võimalust ja suurust, sest pinnasel on rohkem aega paika vajumiseks, kui kõike järjes ehitades ning vahepeal alust vibroplaadi ning veevoolikuga tihendades..
Hetkel jääb mulle arusaamatuks, millised on need ehitustehnilised eelised, kui kelder rajada omaette ehitisena, hoonest eraldi? Ilmselt pole tarvis nii tugevat armeerimist ja betoneerimist, kuid selle kokkuhoitud raua ning betooni kulutad teisipidi ju vundamendi rajamiseks niikuinii ära? Soojustusega on sama lugu. Kui keldrile paigaldad külgedele ja lae peale näiteks 10cm EPSi/XPSi ja vundamendile veel eraldi lisaks näiteks 15cm siis teeb see kokku juba 25 kulutatud sentimeetrit. Kui rajad keldri otse maja alla, osana vundamendist siis ei pea sa ju seetõttu vundamenti soojustama 25 sentimeetri paksuse penoplastikihiga? Mis on need erinevad aluse def moodulid, millest oma postituses räägid?
Huvi pärast jäin pikemalt mõtlema milles saavad olla need keldri rajamise miinused ja leidsin netist mõningaid teemasid kus on sõna võtnud päris mitmed selle foorumi kasutajad. Ka sina ise xxx111 ja märkasin, et oled ka varem väljendanud oma oskamatust sellel alal.
https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/79 ... indamisest

Küll aga pole sa kordagi lähemalt lahti seletanud, kuidas sina selle asja siis lahendaksid, kui on tarvis rajada kelder hoone alla? Siin väidad samuti, et on tarvis midagi arvutada: viewtopic.php?t=66585#top Hetkel on sul see võimalus. Kui arvutamiseks vaja mingeid lisaandmeid siis jagan neid hea meelega nii palju, kui neid minu käsutuses on.

Huvitav, mis on saanud kasutaja Busta maakeldri ventilatsioonist? Oletan, et sai selle ikka toimima.
viewtopic.php?t=25867
Kui ta foorumisse satub siis võiks kommentaare jagada.

Siin teemas võtavad keldri rajamisel hoone alla sõna nii Kalvis, rokikas kui ka meie kasutajate seas juba legendaarseks kujunenud Alar Piirfeld. Otsest hukkamõistu nagu välja küll ei loe. Tohutuid kahtlusi projekti õnnestumise osas ka mitte. Ega meeletut ülekulu ehitamise osas. viewtopic.php?t=36048

[xxx111]

See on ainult minu arvamus, et mina võimalusel eluruumide alla keldrit ei ehitaks...
Aga see ei tähenda, et ei saaks ehitada
Kui Sa küsid kuidas mina lahendaksin keldri eluruumide all siis ma vastan, et foorumis ma seda ei tee
Seda pole võimalik anda edasi "jutuga" - selleks on joonised
Kui küsid arvutusi siis seda ma samuti foorumis ei tee
Sa küsid seda millega mina "saan leiva lauale ja natuke vorsti ka leiva peale"

Küll küsiks täpsustust selle kohta:

...märkasin, et oled ka varem väljendanud oma oskamatust sellel alal...

[aero]

Hetkel jääb mulle arusaamatuks, millised on need ehitustehnilised eelised, kui kelder rajada omaette ehitisena, hoonest eraldi?

Minu meelest ei pea neid kaugelt otsima. Majaaluse keldri kõrgust sa ei saa valida, selle määrab maja vundamendi kõrgus. Ilmselt pead tegema kummiku (hor+vert hüdro). Eraldiseisva maakeldri saad teha pinnasevee tasemest kõrgemale ja pääsed kummiku tegemisest. Kõrgema keldri kasutamine on mugavam ka.

[T25]

Need maapealsed keldrid kindlasti sellisel kujul sooja ei hoia, nagu sügav maakelder. Talvel võibolla vaja õrnalt lisaks kütta, kui ei taha, et juurikad läbi külmuksid.

[RaJy]

Variant on ka sügavusse minemise asemel olemasolevat pinnast ehk nulli tõsta - pinnast siis juurde tuues. Eeldusel, et krundi asukoht ja suurus seda künka ehitust võimaldab. Mulle isiklikult eraldi kelder meeldib ja õigesti ehitades pole seal mingit juurikate külmumist.

[xxx111]

Veekindluse tagamiseks (so eraldi hüdroisolatsiooni pole vaja) saab kasutada ka vastavat veekindlat betooni (vastavate lisanditega)...

[ping]

Need maapealsed keldrid kindlasti sellisel kujul sooja ei hoia, nagu sügav maakelder. Talvel võibolla vaja õrnalt lisaks kütta, kui ei taha, et juurikad läbi külmuksid.

Ja suvel võib maapealses keldris temperatuur liiga kõrgele tõusta.
Ühele keldrimättale sai kunagi päiksepaneelid varjutuseks peale pandud, sest peale paistev päike küttis keldri liiga kuumaks.
Temp tõusis suvel isegi üle +17C ja omanik pidi konditsioneeriga keldrit jahutama.

[xxx111]

Need maapealsed keldrid kindlasti sellisel kujul sooja ei hoia, nagu sügav maakelder. Talvel võibolla vaja õrnalt lisaks kütta, kui ei taha, et juurikad läbi külmuksid.

Ja suvel võib maapealses keldris temperatuur liiga kõrgele tõusta.
Ühele keldrimättale sai kunagi päiksepaneelid varjutuseks peale pandud, sest peale paistev päike küttis keldri liiga kuumaks.
Temp tõusis suvel isegi üle +17C ja omanik pidi konditsioneeriga keldrit jahutama.

Suur vahe on maapealsel keldril ja osaliselt pinnasesse uputatud (tavalises vundeerimissügavuses) ning maapaelases osas pinnasega kaetud keldril...
Lisaks on ilmselt võimalik ehitada ka varjulisemasse kohta...
Ja seda kõike on võimalik ka arvutada...

[pikk88]

Loomulikult on suur vahe maapealsel keldril ja osaliselt pinnasesse uputatud (tavalises vundeerimissügavuses) ning maapaelases osas pinnasega kaetud keldril. See, et kelder tuleks ehitada varjulisemasse kohta on mu meelest täiesti elementaarne. Oma peaga oletangi, et kui ehitan keldri hoone alla siis hoone ise juba varjab keldrit piisavalt päikesevalguse eest (võrreldes näiteks maapinnale rajatava keldriga mis on kaetud 100% vaid pinnasega või siis lisaks pinnasele veel ka katusekatte ja soojustusega. xxx111 pidasin silmas seda, et oled eelnevalt viidatud teemades korduvalt kirjutanud, et sina ilma arvutamata seda rajada ei oska. Ei taha sugugi mitte su leiba laualt ära võtta ja samuti ei oota, et sa siin seda viimse detailini ära välja tooks, kuid kui väidad, et oskad seda kõike teostada siis niipalju võiksid sa ju ikkagi mainida, et sinu meelest jääb 190mm õõnesplokist rajatud sein (100% armeeritud ja betoneeritud) nõrgaks ning suure tõenäosusega vajutab pinnas selle sissepoole kummi. Eeldusel, et see tõesti nii on. Vastasel juhul ei mõista lihtsalt su postituste mõtet. Kogenut projekteerijale ei tohiks see küll mingi eriliselt lahendamatu ning raske ülesanne olla. Vähemasti nii olen mina sellest asjast aru saanud, kuid ega ma ei pretendeerigi mingile ajaloolisele tõele. Võimalik, et olen lihtsalt valesti mõistnud ning see ongi suurem ettevõtmine ja pikem arvutusülesanne.
Samuti olen eespool korduvalt kirjeldanud, et mul piisavalt kuiva pinnasega krunt kus peaks minu mõistuse järgi võttes piisama hüdroisolatsiooniks kilest betoonpõranda all ja seintele ning vajadusel ka katusepaneelidele põletatud SBS-ist. See peaks tagama minu ettekujutust mööda piisava niiskustõkke keldrile olenemata sellest kas kelder (ruumikõrgusega 2,1-2,2m) on rajatud tervenisti maa alla, hoonega samale vundamendisügavusele või täies mahus maa peale. Kui see pole nii siis ma ei ootagi, et keegi mulle siin täiesti tasuta õige projekti koostaks. Küll aga oleks tasuta foorumi eesmärk ju see, et kui kusagil on silmnähtavalt valesti asi planeeritud siis kogenud inimene näitaks näpuga, et vot nii ära tee. Muidu on vesi konstruktsioonis sees või seinad kummis sellepärast, et....
Aero, mul omateada sellist pinnasevett krundil ei esine, et see näiteks keldrisse kogunema peaks hakkama kui selle asja paari meetri sügavusse auku rajan. Põhjavesi krundil on sügaval, lisaks on krundil kaks kogumiskaevu mis sügisel olid mõlemad täiesti kuivad ja kui kevadel sinna ka mingit lumesulamisest tekkinud vett ei kogune siis peaks olema mu meelest ohud maandatud. Pinnas on terve krundi ulatuses põhimõtteliselt horisontaalne, ühtlaselt väikese kaldega lääne poole.
Keldrilt mingit tohutut kasutusmugavust taga ei aja, sest ei kavatse seal igapäevaselt viibima hakata. Ülimalt suure tõenäosusega saab seal tulevikus viibitud vast 5-10 korda aastas ilmselt kokku kuni 5 tundi. Selle ebamugvuse suudan välja kannatada ka siis kui pean selleks maja taga asuvast trepist ronima kaks meetrit allapoole maapinda. Ülimalt suure tõenäosusega kannataks ka selle välja, kui ruumi kõrgus oleks alla kahe meetri. Kuigi seda ebamugavust suudaks küll kindlasti tulevikus korduvalt kiruda
Kui rajada kelder eraldi ehitisena kuhugile krundi nurka siis tähendaks see ilmselt päris suurt kadu krundi kasutatavas pindalas. Lennult pakkudes oletan, et 6x6 keldrikasti puhul võtaks kogu see küngas enda alla ümmaguselt 100 ruutmeetrit mis oleks minu 1700 ruuduse krundi pindalast päris suur kadu. Ei tundu just eriti ahvatlevana. Kui oleks üksik krunt keset põldu või metsa siis oleks see isegi mõeldav, kuid mul on ühest küljest veel lisapiiranguks naabri krunt ja tema elumaja meetri kaugusel aiast. Seega kaotaks tõenäoliselt maa-ala millele tulevikus saab ehk puukuuri ehitada. Samas pole keldri rajamine puukuuri alla ka kuigi hea mõte, sest puukuuris vaja kasvõi puid lõhkuda vahest ning see vibratsioon ei mõjuks vahelae paneelidele kuigi hästi. Lisaks sellele vajaks siis päris kindlasti betoonkast eraldi korralikku soojustust aga maja vundamenti peaks lisaks samuti soojustama. Hetke plaanide järgi saaks kaks asja omavahel ühendada ning samuti väike kokkuhoiukoht. Kas just oluline rahaline võit, seda ei tea kuid tööaja osas kindlasti.
Kui läheneda asjale puhtemaotsionaalsest küljest siis endale meeldib ka eraldi rajatud keldriküngas kindlasti rohkem, kui maja alla ehitatud kast. Samas kaotaks eraldi rajatuna kelder päris palju oma funktsioonides. Praegu mõeldud see ikkagi kahe otstarbega. Tehnoruum ja moosiladu. Eraldi ehitatuna ei täidaks ta enam tehnoruumi otstarvet. Ja 36 ruutmeetrise põrandapinnaga moosiladu oleks minu jaoks ilmselgelt liiga suur, sest ma pole säärane maiasmokk.