Ehitusfoorum

Enda teemat kommenteeriks niipalju, et olen asja juba üsna pikalt uurinud ja sel teemal pikalt mõelnud ja tulemus siiski selline, et ka teine pool minu majast saab seest soojustatud (Mõningate parandustega), kuna maapinnast seina sisse imbuvat niiskust ei jõuaks ma välja ventileerida ja kütta kui pole vundamenti mida soojustada ja maja maa sees.....ja keegi meist ei teamida se niiskus seal penoplasti ja kiviseina vahel ükskord tegema hakkab kuna se ehitusvorm pole meil veel nii kaua kasutusel olnud, et keegi saaks midagi 100% väita. Valasin liivapadja ja peno peale põrandad (Isoleerisin need muidugi ka külmast seinast) Põranda plaadi peale puitkarkass maja , mis veidi väiksemate välismõõtudega kui kivikarp, et seal vahel välisõhk kiviseina kuivataks ja tuuletõke ei vettiks vastu külmaja niisket kivi. St et sein jääb läbi külmuma nagu ta seda juba 70a teinud on ja mida ma takistada ei suuda. Sise ja välisseina ühendused raiusin lahti ja täitsin vahu ja penoplastiga, et külm ja niiskus ei kanduks välisseinast siseseina mida ei pea ka lisaks enam soojustama http://www.porsche-foorum.ee/album/albu ... 090010.JPG Sellisel juhul pole hallituse probleemi (Ka puitkarkass majadele laotakse kivivoodrit ja seda on tehtud aastakümneid) Raske on vaid akendega kuna kivisein ja puitkarkass seal sees paisuvad ja tõmbuvad kokku vähe erinevalt ja aknapõski kipsiga viimistledes võivad tekkida mõrad.....lisaks on akna põskede taga raske saada korraliku paksusega soojustuskihti kuna aken seisab kiviseinas ja auku ei saa ju igast küljest 10-15 cm suuremat lõigata......kui aknapõse taha jääb liiga vähe soojustust on se kõige külmem koht toas ja seal võib kondenseeruda loomulik õhuniiskus näiteks magamistoas (Juhul kui ventilatsioon ja küte on head siis seda ei juhtu)

Mina soovitan ära unustada selle osa kus väidetakse, et lihtsalt suletud õhuvahe kuivatab kuidagi välissseina. Ei kao se niiskus sealt ikka kuhugi....(Leevendab vaid veidi seda, et kui vill pana vastu kiviseina siis saab ta sealt veidi suurema niiskuse kui seal seinavahel olevast õhust) Tuppa seda loomulikult ventileerida ei saa aga välisõhuga ventileerimine annab tõesti effekti mis suurema niiskuse seinast välja ventileerib. (Välja ventileerides on tuuletõke kohustuslik ja ventilatsiooniavasid võiksolla rohkelt nii all kui üleval) Arvestama peab aga seda, et sellise õhuvahe korral pole sul välisseinast enam mingit kasu soojapidavuses (minu majal hoiab samuti välissein vaid aknaid paigal ja katust pea kohal) Asja miinus on ka see, et pidevate läb külmumiste ja sulamiste tulemusena on seina eluiga väiksem kui külmumise eest kaitstud seinal aga ei usu et väiksem kui juhul mil sein on väljast soojustatud valel viisil või maja puhul mida poleks tohtinud väljast soojustada kuna lisaks külmale on vaenlane ka niiskus ise.

8413 kirjutas:loen ja loen kuid mitte ei saa aru, kuidas siis teha tuleb, et "hundid söönud ja lambad terved".
Nimel on ka minul korteris nüüd sein lahti lammutatud ja paneelide vahed vahuga kinni lastud ning otsin õigemat lahendust siseviimistlusele.
eelmised elanikud on sinna teinud eri aegadel nii: maja valmimise ajal u 1984-l on korteri välisseina sisepoolel 25mm laudisele löödud kipsplaat, vahel siis õhk ja
kusagil 1999 või 2000 aastal lõi järgmine elanik sinna 50mm reika ja pani ka isoveri ja kipsplaatis ära.
tänaseks on keskküte juba 15 a ära ja kütmiseks on elektri radikad + õhksoojuspump

Sinu juhus pole samuti kergemate killast.
Ei tea kui suure kortermajaga on tegu ja kas väljast soojustamine tulevikus on mõeldav või ei. (Igaljuhul oleks see soovitatav kuna kortermaja puhul pole välja ventileeritava õhuvahega seina soojustamine ilmselt mõeldav) Se oleks toimiv variant, st et saaks soe ja sisekliima oleks inimesele vastuvõetav aga kuidas ühistu suhtub seina lammutava teguri lisamisse ja kuidas omale meeldiks kui välisseinad 20-25 cm lähemale tuleksid.

Soovitan uurida kas on aja jooksul tekkinud niiskuskahjustusi kusagil seal kihtide vahel ja kui riskid siis mingi srnane lahendus uuesti kasutusele võtta aga keegi ei saa sulle öelda et se siis toimima hakkab ja reeglina ei hakka aga on ka erandeid mis reeglit kinnitavad. Kui sul on seinapaneel õõnespaneel on suurem tõenäosus, et et õhuvahet välja ventileerimata suudad saavutada rahuldava tulemuse.

EDU

Kisume aga teema taas ülesse.
Sai soetatud korter tuhaplokist vanasse majja. Kuna külm ei meeldi, siis plaan seest soojustada (väljast võimatu ju ainult enda osa soojustada, korter ka otsa peal ja teistel pole huvi soojustada, kuna maja vana ja siiani nii hakkama saadud). Üks tuba on nüüdseks ka soojustatud- endise krohvi peale (mis oli oi oi oi kui kõver) läks 2,5 peno, siis võrk ja krohv. Peno panime seina mingi roosa uudse peno liimida (sarnane makroflexile, aga ei paisu pärast).
Nüüd aga teise toaga väike mure, vana tapeeti maha kiskudes ilmnes, et üks nurk hallitab. Seal on krohvi peal ka värv, aga see vast eriti midagi ei mõjuta. Sai töödeldud küll hallitusvastase vahendiga, aga kas ta tahab seal peno taga nüüd edasi hallitada kui ma sinna peno seina liimin?

Üldse igasugune kriitika ja nõuanded oodatud mis ja kuidas toimetada sellises olukorras.

Hallitus tekib pidevast niiskusest. Lihtsalt seina peal hallitamine võib tuleneda ka sellest et toas pole piisavalt õhuvahetust ventilatsiooni näol ja õhk seisab ja olmeniiskus ei tuuldu välja ja kondenseerub kõige külmemal pinnal seal toas. (vanadel majadel tavaliselt seda häda pole et õhk ei vahetuks kui pole just plastaknad ette kleebitud)

Kui seina kihtide vahel hakkab hallitama siis mina arvan et hallitab seal, kuna seinas olev niiskus leiab mingi ala kus tal kõige lihtsam kondenseeruda ja seal ta seda teebki. Se niiskus võib sinna tekkida ükskõik kummalt poolt. Mida rohkem kihte sa sissepoole laod seda rohkem sissepoole sa seda kastepunkti tood ja kui tood ta tuhkplokist välja penoplasti taha siis just seal se hallitustegevus algabki. Ise arvan et vana jama tasub maha lõhkuda ja uut soojustust olgu pigem vähem kui rohkem kuna nii on võimalik, et kastepunkti ei tooda seina seest tuppa. ja igaks juhuks tuleks kasutada ka niiskuskindlaid soojustusmaterjale. Soovitan uurida ka sama maja teistelt elanikelt, ehk on kellelgi toimiv lisasoojustus juba seinas. Võin muidugi ka eksida kuna ehitusteadlane ma pole.

Uuri seda plaati ! http://interial.ee/tooted/ehitusplaadid/jackoboard Ise kasutasin seda heliisoleerimiseks, aga kui valmis sai siis olid ruumid kohe soojemad Plaat oli kerge ja mugav paigaldada, et sain kõik ise tehtud polnud mingeid abilisi vaja palgata. Kui selle plaadi leidsin siis võtsin selle ettevõttega ühendust läksin nende kontorisse ja tehti koolitus ning jagati lahkesti soovitusi

Ei taha uut teemat alustada.
Elan paneelmajas (1985). Oleks vaja soojustada seest. Kuid kipsplaatide varianti ei tahaks. Tuba jääb veelgi väiksemaks.
Aga mida proffid ütlevad kui liimiks seinale tuuletõkke plaadid või teised puitkiudplaadid, + võrk + krohv (nt MP75)?
Ehk plaat 5 või 7 või 12mm
Segu 8-10 mm.
Tulemusena see arendus võtaks ainult ca 20-25mm ruumi.

Ja mis oleks selle arenduse eesmärk? Teha betoonseina asemel nõrk kergelt lagunev sein kuhu ei saa kruvigi panna ilma et kõik laguneks? Kust tuli lause "Oleks vaja soojustada seest.", ehk et kelle suust?

Tänan vastuse eest!

Eesmärk on kas või natuke soojustada. Kui temperatuur talvisel ajal toas tõuseks 2 kraadi võrra oleksin rahul.

Enne kui postitasin kaua piinasin inetrneti. Sain aru, et oleks vaja soojutada väljast. Aga.
1. Meie maja puhul peaks mingi ime juhtuma, et maja saaks väljast soojustatud.
2. Maja vastas tegelt teine maja. Nii "vastas", et pragu kahe maja vahel ca 10-20mm. Paistab, et ehituse käigul püütud see tihendada (näha kummi ots) kuid vist suhttulult. Aasta elasin ja veendusin, tuba on külm. Pole ime. Seina-paneeli paksus on 150mm...

Kuna juhtum on keeruline ei julge vill+kips kasutada (lugesin hallitusest jm jamast). Samas, nagu mainisin, sööb see ka ruumi ära.

Korkplaat on kallis.. Aga mida ütlete kui panna
1. tehniline korplaat 5mm + võrk + 8-10mm MP75?
või
2. lihtsalt liimida otse seinale dekoratiivsed korkplaadid, kas annab efekti?

Kas keegi veel omab urmo poolt pakutud versiooni ,st. on kogemusi