Ehitusfoorum

teadja kirjutas:Mind jällegi teeb kurvaks mõne mehe üleolev suhtumine.Kas sa elad puu kuuris? No ei ela,aga küllaga on inimesi,kes ei jõua puht materjaalselt
oma elamisi korda teha.Ma mõtlen soojustused jne.Nemad tahavad ju kah sooja saada.Ja ilma asjata viskad nalja umbkoldega pottahju suhtes.See
ahi on ennast igati õigustanud.Sinu arvutused arvutusteks,aga siin tulevad mängu juba muud tegurid.Termose efekt ahju hõredus ja nii edasi.Klaasuste
tuhaluukidega ja muude vidinatega seda tulemust sa ei saavuta.Foorumis võttis kunagi kõvasti sõna keegi Kalvis, (kasutajanimi siis)Ajas samasugust
müügimehe juttu.Kah uhkeldas oma soojusenergeetiku paberitega.Tundub,et tegemist ühe ja sama mehega.Edu!

No see jutt sobib küll ainult poliitikule,mitte pottsepale.
Kuna Ôhk liigub umbkoldega ahjus 10kraadise tôsuga, siis tagumised ja alumised puud ainult vinduvad ja sellisest ahjust läheb 40-50 prossa puid lihtsalt tossuna korstnast välja

see külaline ei ole umbkoldega ahju lihtsalt kütnud või siis märgade puudega.nüüd väike tähelepanek elust enesest-need nn.efektiivsed ja täieliku põlemisega kaminahjud on ju tihti ehitatud küpsetusahjuga,aga need on ju umbse põhjaga.miks nii.eestimaal on teine ahjuehitamise traditsioon ja ja nendeski valmivad hõrgud jõuluroad ning tubagi soe.

ei ole kaminahjud enamasti kåpsetus ahjuga midagi.
Kåpsetus ahjud on just umbkoldega,sest need on kåpsetamiseks,mitte toa kåtmiseks, da nn hollandi ahjud on segu kåpsetamiseahjust ja ahjust, kuid nagu teada ei ole olemas universaalseid ja HÄID asju.
Mida suuremal temperatuuril puu pöleb, seda kasulikum see on, sest seda rohkem sooja saab ahi salvestada.

mina olen just kåtnud mölemat ahju, nii umbkoldega,kui ka restkoldega ja seepärast oskangi vörrelda,nii et jama vöite ajada kellegile teisele,mitte mulle

Kellega sa vaidled viimane külaline..?

Külaline kirjutas:mina olen just kåtnud mölemat ahju, nii umbkoldega,kui ka restkoldega ja seepärast oskangi vörrelda,nii et jama vöite ajada kellegile teisele,mitte mulle

Tubli poiss,külaline.Igati hea,et ahjukütmine selge.Nüüd umbkoldega ahjusid on palju erinevaid,millist neist just sina kütsid,andmed puuduvad.Juba ahju
kolde põhi on määrava tähtsusega.Kas on ta uksest madalamale lastud,kas samal tasapinnal ahjuukse raamiga,või hoopis kõrgemale tõstetud,kõik mängib
rolli ja oleneb olukorrast.Ja poliitilist kemplemist ma ikka kah silmanurgast jälgin,kuigi jah,mäng räpane.Edu!

siis Sa räpase jutu ajaja oled ikka jobu kåll, kui ehitad ahju pöhja madalamale uksest,vöi kôrgemale, jessver milline käki keeraja ja veel julged naa kôva häälega esineda
lugesin köik Sinu postitused siin foorumis läbi ja julgen Sulle öelda,et poliitika ei olegi nii hull, kui Sinu valed ja vassimised siin foorumis

teadmiseks kõigile. väljend-JOBU-on kasutaja kaminahju lemmikfraas.see on tõestatud.ta on nüüd külaliseks hakanud,aga kahjuks sappi nõrgub ikkagi.

HÄBI peaks olema valetada ! ! !

Kas ma peaks nüüd küüru selga tõmbama,või mida külaline arvab?

muide Veski lubab oma raamatus umbkolde kasuteguriks 0.5 ehk 50%.Niipalju siis sellest sõbrake.

Tere õhtust!Võb-olla teema pealkiri muutub asjalikuks aruteluks,kuid tundub,et liigub veel lambanahas hunte.Ka mina olen ehitanud umbkoldega küttekehi ja olen isegi uksest koldepõhja madalamaks lasknud,kuid olen sinna paigaldanud koldesuuruse malmresti,mis on uksega ühel tasapinnal.Vot nii.Aga Veskist niipalju(ma ei mõtle paha pärast).Ta oli käinud kulkuga ühe pottsepa juurest teise juurde ja eks ta nii selle raamatu valmis sai.Olenes pottsepa joodud kogusest said raamatus nii helgemad kohad,kui ka lihtsalt jorinad.Aga äkki liigub lihtsalt Tallinnas üks ilus legend!

Paistab, et siin kisub palavamaks kui järelpõlemiskambris... Tea mis see kasutegur ka olema saab...

Tanel vahepeal päris, et mis siis 3,5 tonnise tellistest voodriga kaminahju asemele kohtades, kuhu see ahi osade arvates ei sobi. Kuna Soomest väljaspool toimuv tundub sealset kaminahju kummardavatele fundamentalistidele traumeerivalt mõjuvat, siis ei hakka soovitama muud kui seda, mis põhjanaabrite juures leidub. Kusjuures, minu arust leidub seal lahendus igale soojamurele. Aga vaatleks siis mõningaid võimalusi. Mida peale 3,5 tonniste tellistest voodriga kaminahjude veel tehakse? Selge see, et tehakse ka kergemaid tellistest voodriga kaminahjusid. Niiet kui ühest ahjust ei piisa ja maja- või korteriplaan seda võimaldavad, siis võib ju ühe kaminahju asemele ehitada kaks. Ilmselt ei ole see alati võimalik. Aga kuna ainult natuke üle 40% ahjudest Soomes ehitatakse tellistest, siis peab seal järelikult olema veel midagi. Suurema otsimiseta leiab sealt kiiresti veel moodulahjusid, voolukiviahjusid jne. Isegi plekkahjusid. Erineva salvestus- ja hetkevõimsusega ahjusid on piisavalt laias valikus, et rahuldada üsna erineva küttevajadusega majasid nii Soomes kui Eestis. Ja mis kõige olulisem, kõikide nende ahjude kolle ja lõõristikud on igale kaminahjuusulisele ainsagi Neurozan'ita mõistetavad.

Novot.

Tanel. kirjutas:Novot.

See ei tähendanud, et muid võimalusi ei ole.

lôppude lôpuks ka Leevile hakkab asi selginema, kui see valevorstist teadja ka kunagi oma kivistunud ajusi hakkab liigutama, siis saab vast keegi ka sellest foorumist midagi asjalikkkkku ka lugeda

Kas keegi ka mäletab, mille üle me Leeviga diskuteerime? Otsisime vastust Leevi väitele, et voodriga kaminahi Eestisse ei sobi aga Soome sobib kuna seal kasutatakse lisaküttena.
Leevi arvutas välja kasuteguriks 75% ja ööpäevaseks võimsuseks kahe tonnisel ahjul 48 kWh . Kütab orjenteeruvalt 50m2. Mina küsin sajandat korda ka, et kuhu need numbrid Eestis kaovad?

keegi ei peagi mäletama ju, see teema jääti ju ainult kiskumiseks, teised vastused kustutakse ää!

Tahaks tõesti jääda viisakaks,aga üsna keeruline on seda teha,kui sõna võtavad ajukääbikud põõsast.Mehe sõna pidi maksma,tule lagedale,kui
mees oled ja põhjenda,mida olen foorumis valetanud,kui sa üldse midagi peale oma haige lalina teha oskad!

kaminahi kirjutas:Juba tuleb. Kõik hakkab selgima ja kui nüüd arvestada, et ahi kütab ööpäevas vägagi ühtlasel temperatuuril 2,5kW -3,5kW võimsusega ja hea kasuteguriga, siis miks ta ei peaks seda tegema Eestis?

Nüüd on sinu ahju näitajad tõusnud juba 84kWh-ni... Seda on isegi rohkem kui nt Nunnauuni mudeli Meeri 3 puhul. Vaata julgelt ringi nt Nunnauuni poolt valmistatud 3-ndasse kütteklassi kuuluvate 77-80kWh ahjude seas ja uuri, millist hetkevõimsust neile pakutakse. Loodetavasti ei hakka sa ümber lükkama üldtunnustatud fakti, et voolukivist ahjud on oma suurusjärgu võrra kõrgema pinnatemperatuuri tõttu suurema hetkevõimsusega kui analoogsed tellistest valmistatud voodriga kaminahjud. See 1,5-2kW, mis soomlased oma tellistest ehitatud voodriga kaminahjude kohta annavad ei ole laest võetud ega tulene ka põhjamaisest tagasihoidlikkusest. Tänu madalamale hetkevõimsusele nad kauem soojad püsivadki. Igatahes ootaks selle teema veenvalt lahti seletamist, et kuidas sinu ehitatud tellistest ja villatatud, voodriga kaminahjud ikka nii palju äkilisema soojaloovutusega kui soomlaste poolt ehitatud analoogid.

kaminahi kirjutas:Kas keegi ka mäletab, mille üle me Leeviga diskuteerime? Otsisime vastust Leevi väitele, et voodriga kaminahi Eestisse ei sobi aga Soome sobib kuna seal kasutatakse lisaküttena.
Leevi arvutas välja kasuteguriks 75% ja ööpäevaseks võimsuseks kahe tonnisel ahjul 48 kWh . Kütab orjenteeruvalt 50m2. Mina küsin sajandat korda ka, et kuhu need numbrid Eestis kaovad?

Väga halb komme, kaminahi, sul inimeste postitusi meelevaldselt tõlgendada. Olen korduvalt öelnud, et Eesti oludes jääb tellistest voodriga kaminahju võimsusest sageli väheks, mitte et see ahi siin kuhugi ei kõlba. Nii on see ka Soomes, kuigi seal pisut harvem, sest nende elamufond on vähe paremas seisus ja tõepoolest, kasutatakse kaminahju põhjanaabrite juures enamasti ennekõike lisasoojusallikana. Neid maju, mille puhul kõnealune ahi küttekeha ainsa soojusallikana edukalt toime tuleb, on nii Eestis kui Soomes. Niisiis olgu veelkord öeldud, et ei ole see kivivillasse mähitud 3,5 tonni telliskivi ainus lahendus ei siin ega Soomes. Sageli pole see isegi lihtsalt lahendus. Ja seda nii siin kui teisel pool lahte. Ei püsi need Tulikivid ja Uunisepät jm kah pinnal ja konkurentsis ainult reklaami toel või seetõttu, et inimesed kes nende tooteid ostavad, oleksid kuidagi eriti rumalad.

PS Kaminahi, sain aru, et su ahjus põletatava puu kogus on ööpäevas maksimaalselt 22,5kg? Vähemalt tunduks selline kogus loogiline ja usutav kui analoogse massiga ahju ööpäevane maksimum Tiileril on 22kg.

Igatahaes on su ahju 84kWh ka selle puude koguse juures rohkem kui suurepärane saavutus.

84 : 4 : 22,5 = 0,93%

Sellist kasutegurit ei mõista kommenteeridagi...

Vaene Leevi ! ! !
Ôhtul hilja ja hommikul vara on teine foorumis!?!?!?
Sa pååad kövahäälega enesele vist töestada midagi. Edu ja teravat sulge !

Ega tõestada pole vast enam midagi. K-Kaminahi on oma iidolist Edgar Esimesest peajagu üle demagoogia alal.

ôigus,et tegelikult ei olegi midagi töestada, kui just inimesel on konflikt ise endaga ja ei häbeneta seda avalikult tunnistada.
ikka teravat sulge !

Teadja toetuseks või öelda, et umbkoldega ahi ruulib ja eriti nüüd jõuluaegu

Õiges umbkoldega ahjus põlevad puud ikka kõigepealt alt ära ja sinna tulebki asetada kõige jämedamad. Loomulikult loevad kolde parameetrid ja kuju, küttepuude asetus ja kütja vilumus.Saab ikka väga valusa tule, kui vaja ja järjest kuumenev koldepõhi aina toetab seda protsessi.Põhi ei pea siis šamotist olema(pole raske vahetada, kui punane tükkideks laguneb)

Loomulikult õige ehitusega lisapõlemiskambriga ahjus on võimalik saavutada paremaid põlemistingimusi, suurem kuumuskese jääb ainult ülemisse ossa ja kel kütus kallilt kätte tuleb, siis on ehk rentaablim.

Üks asi on veel läbi vaidlemata: Kas suure massiga ahi on ka efektiivsem, kui ntx keskmine sale iludus? ütleme, et sama küttekoguse juures.

Edu kiskujatele