Ehitusfoorum

Mikk1990 kirjutas: 08 Apr 2025, 14:56 Minimaalselt tunda.
Keerme osas jään vastuse võlgu, identsed adapterid igalpool sama keermega.

Kas nn resonantsi on võimalik ajada? Kui on, siis on asjaga "kiire". Võib proovida nt käte jõul (ise maas olles) "jõnkustada", kas on tunda amplituudi suurenemist. Kui on tunda, siis võiks esialgu kasvõi mingid ajutised toed panna.

Parem- / vasakkeerme osas mõtlesin neid adaptereid endid, kas on mõlemas otas keemega varras sees või ainult ühes otsas? Kui juhtub olema link nendele adapteritele, viska siia ka.

Kui plekk ja vinkel tunduvad liiga ebakindlad siis on ju võimalus U-poltidega hoone nurkadesse kinnitada ka vineeri. Et proovida, ei pea ju isegi mitte uus ja veekindel tahvel olema vaid võib ka mõni kasutatud jupp OSB-d olla. Kui näha, et asjast tolku ning õõtsumine väheneb või kaob siis võib ka pisut rohkem raha kulutada ning kapitaalsema tugevduse rajada. Inimlik uudishimu, mis hoone selle postamendi peal asub?

Ma katsetaks diagonaale: ühe otsa keevitaks siis võimalikult maapinna lähedale vaia külge ja teise otsa laseks otse maja külge (otsaplaat ja kruvidega puidu külge). Siis ei pea koormus läbi selle ülemise "tiku" minema. Võiks piisavalt jäikust anda küll.

kunn24 kirjutas: 09 Apr 2025, 01:03 ...
Projekteerimisel on tänapäeval 2 võimalust:
-standard
-analüütiline.
...

Lisaks veel kolmanda võimaluse - tabelid. Piirkonna koodiraamat vms määrab enamuse asju ära, kuidas tuleb ehitada, st min nõuded. Sh materjalide parameetrid, sammud, sõlmede kujunduse jms. Pole otstarbekas identset või peaaegu identset sõlme 1000x uuesti üle arvutada. Lombi taga on inseneri vaja vaid erijuhtudel, nt kui kui silde pikkus ületab teatud väärtuse.

Ehituses võib-olla standardid aitavad disainida, mõnel teisel erialal võiva olla pigem "taagaks" kaelas, tehn lahendust need ju välja ei mõtle. Mitte ainult toode ise vaid ka kogu arendusprotsess peab vastama standarditele, st dokumenteerimine, riskianalüüsid jms.

Näppude peal arvutades, siis 8m x 3,5m risti tuulega olev seina kinnitused peaks meie oludes pidama vastu ca 2 tonni suurusele tuule poolt tekitatavale külgkoormusele, et omanik rahulikult saaks magada.
https://www.engineeringtoolbox.com/wind ... _1775.html


Ennustamatu on muidugi "aluspulgastuse" käitumine meil tavalise tuule turbulentsi poolt tekitatavate erinevate vibratsioonide ja resonantsidega.

Ja ega metsa poolt tekitatavale tuulevarjule loota ei saa, sest RMK võib igal hetkel "selle tuulevarju" eemaldada.

Kõik kes siin kommenteerivad tuulekoormust ei arvesta, et tuulekoormus õhus konstruktsiooni ümber ja tuulekoormus konstruktsioonile on erinevad asjad...
pingi viidatud graafik / link pole adekvaatne, seal on ka vastav märkus:

Note - in practice wind force acting on a object creates more complex forces due to drag and other effects.

A23 viidatavad tabelid võivad / aga ei pruugi olla adekvaatsed (pole viidet)
Ning jah - võib omale ehitada kas mis iganes tabelite / graafikute või ka naabrimehe jutu järgi - mitte keegi ei keela

Näide
Hoone geomeetria H=4m / B=6m / L=12m
Maastikutüüp 3
NORMATIIVNE Tuulekoormus seinale tsooniti (kN/m2)
D 0,3
E -0,15
A -0,45
B -0,3
C -0,2
Maastikutüüp 0
D 0,55
E -0,3
A -0,85
B -0,55
C -0,35

Ja ehk on oluline ka mõista, et olenemata tuule suunast mõjub tuulekoormus üheaegselt kõikidele seintele
Tuule suunast sõltub see millises kombinatsioonis millist tsooni väärtust kasutada

NORMATIIVNE Tuulekoormus seinale tsooniti (kN/m2)

Millise suur sõber on koormuse ühikuks pistnud rõhuühiku?

Koormust saab esitada mitmel viisil...
Konstruktsioonide projekteerimisel on viisid olenevalt vajadusest ja otstarbekusest kN, kN/m, kN/m2 aga vbl ka kNm või ka kNm/m

A23 kirjutas: 09 Apr 2025, 10:28Piirkonna koodiraamat

Kas meil Eestis on sellised raamatud?

Küülaline kirjutas: 09 Apr 2025, 14:36

A23 kirjutas: 09 Apr 2025, 10:28Piirkonna koodiraamat

Kas meil Eestis on sellised raamatud?

EI - see kehtib USA kohta
Tavaliselt tähendab kohalikku või piirkondlikku ehituseeskirjade kogumikku ("local building code book"), mis on kohandatud konkreetse osariigi, maakonna või linna nõuetele.
Ei ole üheselt rakendatav Eestis (või Euroopas)

EH.INS. kirjutas: 09 Apr 2025, 12:46 Koormust saab esitada mitmel viisil...
Konstruktsioonide projekteerimisel on viisid olenevalt vajadusest ja otstarbekusest kN, kN/m, kN/m2 aga vbl ka kNm või ka kNm/m

Aina paremaks läheb. Kokkuvõtlikult, kui tahad kõik segamini pöörata, mine õppima ehitust. Või siis, kui asjast sittagi ei jaga (see ei käi Teie kohta, eh ins), aga tahad tark näida, pista sisse mõiste "koormus". Eriti laheda jama ma tähistasin sinisega. Mul on ainukene küsimus, kas selliselt mõisteid segamini ajades saab tänapäeval tugevusõpetuse eksamid-arvestused tehtud?

kunn24 kirjutas: 09 Apr 2025, 14:58

EH.INS. kirjutas: 09 Apr 2025, 12:46 Koormust saab esitada mitmel viisil...
Konstruktsioonide projekteerimisel on viisid olenevalt vajadusest ja otstarbekusest kN, kN/m, kN/m2 aga vbl ka kNm või ka kNm/m

Aina paremaks läheb. Kokkuvõtlikult, kui tahad kõik segamini pöörata, mine õppima ehitust. Eriti laheda jama ma tähistasin sinisega. Mul on ainukene küsimus, kas selliselt mõisteid segamini ajades saab tänapäeval tugevusõpetuse eksamid-arvestused tehtud?

kNm/m pole midagi haruldast - oleme selle üle ka enne diskuteerinud

Aga põhimõtteliselt:
- kui määran koormused laele või pinnale siis kN/m2
- kui määran koormused talale siis kN/m
- kui määran koormused postile ja see ei ole koormatud horisontaalkoormusega siis kN
- kui määran koormused postile ja see on koormatud horisontaalkoormusega siis kN ja kN/m
Mis asi on arusaamatu või mis oleks üleüldse vaidluse aluseks

kNm ja kNm/m on harvemad aga mitte välistatud...

Ei ole vaidlust, on kõhklused- kahtlused. Aga tänud selgitamast. Kuid kui siiani pole selle sogaga sul midagi ümber kukkunud, on läinud ikka super hästi.
Üldiselt,
-N- jõud või kaal
-kg- mass
-Nm- moment
-N/m- jõud pikkuse kohta (reaalis võimatu, ainult ideaalne ühik)
-N/m2 või Pa- rõhk
aga olgu, jõudu koormama.

kunn24 kirjutas: 09 Apr 2025, 15:14 Ei ole vaidlust, on kõhklused- kahtlused. Aga tänud selgitamast. Kuid kui siiani pole selle sogaga sul midagi ümber kukkunud, on läinud ikka super hästi.

Ok küsin siis nii...Ja ootan siis Sinu ettepanekut...
Tahan esitada RB tehasele päringu:
Paneelid 1000m2 / paneeli pikkus 8m / mis kõrgusega paneel on sobiv kui koormus on....
Talad 50tk / pikkus 6m / lihttala (mitte eelpingetala) / mis oleks sobiv ristlõige kui koormus on...
Koguhind komplektile?

See näib ehitusmeeste kõnepruuk ja oma seltskonnasiseselt pole vaja hakata pingutama midagi.

kunn24 kirjutas: 09 Apr 2025, 15:21 See näib ehitusmeeste kõnepruuk ja oma seltskonnasiseselt pole vaja hakata pingutama midagi.

Olgu nii...
Ja Sina isiklikult esitaks päringu mil viisil?

Pean harjuma sama stiiliga siis. Masinate puhul antaks täpne joonis mõjuvate jõudude, momentide jms-tega.

Ehituses antakse ka täpne joonis - selle "nimi" on tootejoonis
Ja seal ei anta mingeid koormusi vaid antakse nt betooni klass, keskkonnaklass, tulekindlus, sarruse klass, täpne sarrustusjoonis koos sarruse kujudega, asetusega, kaitsekihiga jne, elemendi täpne geomeetria koos kõikide süvistega / avadega jne, tõsteaasade kujud, läbimõõdud ja asetus jne ning tabelina tuuakse välja kõikide materjalide tk arv (nt taridetailid mis määratakse täpselt tootena) ja materjalide kogused nt m3 / kg jne

@Ins, kas saaksid tuua kNm/m kasutuskoha reaalse näite?

A23 kirjutas: 10 Apr 2025, 09:29 @Ins, kas saaksid tuua kNm/m kasutuskoha reaalse näite?

Ühtlaselt jaotatud momendikoormus kNm pikkusühikule m...
Vajalik nt teatavate koormuste kirjeldamisel konstruktsioonielementide arvutamisel
See ei pruugi olla väline jõud vaid see on konstruktsioonielemendi erinevate osade koostöö arvestamisel tekkiv sisemine jõud
Analoogina võib tuua arvutusolukorra kus nt toesõlmes tekkiv paindemoment ankrupoltide arvutamisel jagatakse hoopis tõmbeks ja surveks

EH.INS. kirjutas: 10 Apr 2025, 10:01

A23 kirjutas: 10 Apr 2025, 09:29 @Ins, kas saaksid tuua kNm/m kasutuskoha reaalse näite?

Ühtlaselt jaotatud momendikoormus kNm pikkusühikule m...
Vajalik nt teatavate koormuste kirjeldamisel konstruktsioonielementide arvutamisel
See ei pruugi olla väline jõud vaid see on konstruktsioonielemendi erinevate osade koostöö arvestamisel tekkiv sisemine jõud
Analoogina võib tuua arvutusolukorra kus nt toesõlmes tekkiv paindemoment ankrupoltide arvutamisel jagatakse hoopis tõmbeks ja surveks

Mõistan, mida teor on mõeldud, aga reaalset kasutuskohta ei suuda hästi ette kujutada, seepärast küsin.

A23 kirjutas: 10 Apr 2025, 11:09

EH.INS. kirjutas: 10 Apr 2025, 10:01

A23 kirjutas: 10 Apr 2025, 09:29 @Ins, kas saaksid tuua kNm/m kasutuskoha reaalse näite?

Ühtlaselt jaotatud momendikoormus kNm pikkusühikule m...
Vajalik nt teatavate koormuste kirjeldamisel konstruktsioonielementide arvutamisel
See ei pruugi olla väline jõud vaid see on konstruktsioonielemendi erinevate osade koostöö arvestamisel tekkiv sisemine jõud
Analoogina võib tuua arvutusolukorra kus nt toesõlmes tekkiv paindemoment ankrupoltide arvutamisel jagatakse hoopis tõmbeks ja surveks

Mõistan, mida teor on mõeldud, aga reaalset kasutuskohta ei suuda hästi ette kujutada, seepärast küsin.

Kirjeldasin ju reaalse kasutuskoha...
See, et reaalne kasutuskoht jääb väljapoole "tavakodaniku" ettekujutust ei tähenda, et seda poleks...

Arusaadav, et igaüks on oma eriala ekspert.
Mina paraku mitte.
Küsin, kui teeksin igasse nurka ühe kandva jala juurde?

Venttoru, 1m maa sisse, valan betooni täis ja seon ta hoone kandva talaga ära.
Kas see aitaks nii kandele kui sellele, et ei peaks diagonaale paigutama?

Mikk1990 kirjutas: 10 Apr 2025, 12:30 Arusaadav, et igaüks on oma eriala ekspert.
Mina paraku mitte.
Küsin, kui teeksin igasse nurka ühe kandva jala juurde?

Venttoru, 1m maa sisse, valan betooni täis ja seon ta hoone kandva talaga ära.
Kas see aitaks nii kandele kui sellele, et ei peaks diagonaale paigutama?

Avaldan vaid oma arvamust ja see ei ole miskit moodi "siduv" ning arvamused ongi erinevad...
Probleemile ei saa läheneda "ainult ühest küljest tegemaks mingit konkreetset liigutust"
Probleemile tuleb läheneda komplektselt arvestades "kõige koosmõju"
Isiklik arvamus: ilma inseneri kaasamata Sa lahendust ei leia

Mul on pigem küsimus, kas kõik see asjandus, mida siin näha, on teema autori oma fantaasia vili?