Ehitusfoorum

Kalvis kirjutas: 25 Jaan 2025, 09:18 Inverteri juhtum on vastatud - ehita lihtlabane 6 või 12 dioodiga 3f sildalaldi (skeemid netis olemas), mõõda tekkiv DC pinge ja kui see on invertri töövahemikus siis ühendad ära. Kogu lugu. ...

Näidatud piltidel on näha, et sellel "generaatoril" on juba dioodsild ühendatud aga ei ole avaldatud, et kas see on katsetus või tootjapoolne lahendus.



Kui see dioodsild on originaalis koormuse vahele lülitatud, siis ei ole ju enam tegu vahelduvvoolugeneraatoriga vaid on elektriliselt alalisvoolugeneraator.

Ainuke nähtav põhjus olemasolevate seadmete markide varjamiseks on see, et need ei vasta võrku ühendatavate seadmete nõuetele või on tegu "noore autojuhi sündroomiga", kes usub, et kuna kõik autod on täpselt ühesugused, siis seega ei ole mark tähtis.

Ataman kirjutas: 25 Jaan 2025, 10:56 ... inverter ikkagi pirtsutab. ...
.... rikkevoolu häire ( isolatsioonikontroll). ...

Kui isolatsioonitakistus on megeriga mõõtmata, siis võibki olla isolatsioon vigane ja peabki nii olema.

Hea “ping”!
Palun kasuta funktsionaalaet lugemusoskust; vajadusel tutvu varasemate postitustega. Kõikidele sinu küsimustele on tekstis vastused olemas. Pildid geneka margiga jne. Tegu pole mingi “ tootjapoolse alaldiga” , vaid teema juurküsimusega, kuidas läbi inverteri elektrigenekas võrku ühendada.

Kopeerin siia veelkord varasema arvamuse, mis paraku esoteerikaks sildistati. On kellelgi parem ( teistsugune) selgitus?

1. Päikesepaneelide alalispinge pooluseid ei maandata (IT juhistik), seetõttu peab inverter kontrollima isolatsioonitakistust kaitsemaanduse PE suhtes. Kuna generaatori väljundpinge ei ole maast isoleeritud, siis koosneb ka alaldi välundis olev alalispinge maanduse suhtes erineva potentsiaaliga 3faasilise pingesüsteemi liinipingete lõikudest, mistõttu annab inverteri isolatsioonikontroll vea

Ataman kirjutas: 25 Jaan 2025, 11:38 ...
1. Päikesepaneelide alalispinge pooluseid ei maandata (IT juhistik), seetõttu peab inverter kontrollima isolatsioonitakistust kaitsemaanduse PE suhtes.
Kuna generaatori väljundpinge ei ole maast isoleeritud, .....

Kui on soov antud genekat kasutada, siis tuleb selgitada põhjus, et miks on isoleerimata ja vajaduse isoleerida.

Ataman kirjutas: 25 Jaan 2025, 11:33 .... Pildid geneka margiga jne. ...

Kas arvad, et potensiaalsetel abistajatel midagi muud teha ei ole, kui piltide järgi detektiivi mängida?

Esitades küsimusi mõistukõnes, saab ka mõistukõnes vastused.

download/file.php?id=16168&t=1
Siin pildil on näha generaator tähtühendus, A,B,C ja "0" kollarohelisega ja sinisega korpusesse ühendatud, nii nagu peab. Et isoleerida, tuleks kolnurk ühendust kasutada. Kuid siis ei toimi AVR ega ELC. Tuleks nuputada, paremal kontroller "Pote" lühistatud. Kontroller 230 AC (L/N) toitega ja väljastab ergutusele DC +/- , Kontrolleri klemm 400 vist pingekontroll ja sageduse mõõtmine.
Saaksid tüübihekskiiduga Inverteri ühendada võrku. Lepin on sul nn nanotootja (+0,8kW ) lubatud . Pead kasutama liitumis punktis nn smart meter -it mis ühendatakse inverteriga (hoiab ,et võimsus ELV suunas ei liiguks). Minu PV paigalduses see olemas , võrku alati 10kW inverter max 11,5 kW (see siis omatarve 1,5kW jägib kõike kolme faas eraldi). Kasutad kolme ühefaasilisi 3kW invertereid, mis ei oleks IT juhistikuga?
Ballast takisti siis peale diood silda, et alakoormusel turbiin nn lõhkuma ei läheks.

Kui võrku vaja toota, siis mis sellisest ideest arvata, kui kasutada tavalist laialtlevinud sünkroon/asünkroonmootorit selleks tööks? Sellel peaks elektri võrku tootmiseks niisamuti piisama võlli lihtsalt kiiremini ringi ajamisest, kui ta tavaolukorras pöörleb. Ja võrguga sünkrooni ajamine oleks ka vist lihtsam, tavaolukorras ringi pööreldes see mootor ei toodagi midagi oma mähiseotstele pinget, kui nüüd lihtsalt jälgida selle mootori pöörlemiskiirust ja kui kiirus saavutanud soovitu või ületab selle veidi, siis tuimalt lihtsalt kontaktorid kokku ja võrku lülitada ja olekski kogu automaatika? Autonoomseks tööks seda muidugi nii lihtsalt enam pinget väljastama ei saa, ent kondekatega pidavat ka see trikk tehtav olema. Sul seal muidugi ruumi pole mootori kõrval, muidu võiks ju lihtlabaselt võrgutööks mingi mootori sinna kõrvale pista ja rihmülekandega vms veaks mootorit ringi koos selle originaalgenekaga. Originaalgeneraator siis käiks sel hetkel niisama tühjalt kaasa. Proovimiseks saaks ehk enamvähem toimiva mootori ka kusagilt metalli kokkuostust üles korjata ja enamvähem vanametalli hinnaga. Lihtsalt minu mõtted veidi antud teemal, ei pruugi teostatavad ja kuigi head lahendused need olla aga noh, niisama võib ju ikka kaasa mõelda .

Aitähh, Riio12!
Mul on seinas Elektrilevi tüübiheakskiiduga 3f Deye inverter 12kW; andmeleht fotona mõned postitused tagapool. Leping on mul mikrotootja ( kuni 15kW) oma. Hetkel lihtsalt klausliga vôrgusuunaline liiklus 0kW; alates maikuust vôimalik 2kW. Liitumispunktis smartmeeter paigaldatud; ootab ühendamist. Katsun läbi hammustada teemat, kuidas inverteri veateadete pǒhjused kõrvaldada. Nagu väga kenasti märkisid ( tänud et viitsisid geneka ühenduskarpi süveneda), ei tahaks ol. olevat tähtühendust ümber teha. Ilmselgelt ei tööta siis ka ELC. Proovin veelkord üle käia kohad, kus teoreetiliselt geneka süsteemi ja maja võrgu PE-d kokku võiksid saada. Ühe koha leidsin. Eraldasin. Kuna genekal on oma korralik maandus välja ehitatud, siis ilmselt ok. Seda versiooni on mulle esitanud inverterit jagav spetsialist. Näis. Mul muidugi hakkab vaikselt lootus kustuma….

….. ja veelkord hilisematele kaasa mõtlejatele- eesmärk iseenesest ei ole myyk võrku, vaid võimalus paindlikult ( ühe süsteemina) toodetud energia kohapeal ära tarbida. Täpsemad kirjeldused, miks ja kuidas eelnenud postitustes. Otse, ilma inverterita, võrku lasta- minu jaoks tehniline ja juriidiline tupik.

Seda saaks vist suhteliselt lihtsalt pealelastava vee vooluhulga suurendamise/vähendamisega juhtida? Muidugi kui faasid pole ühtlaselt koormatud, mida nad ilmselt ka pole, siis ma ei teagi, kõige rohkem koormatud faasi järgi määrata tootmiseks sobiv voolutugevus ja ülejäänud vähemkoormatutelt läheks siis ülejääk võrku? See muidugi eeldab juba vähe nutikamat juhtimist ja veevooluhulga reguleerimiseks vajaliku liigutatava "siibri" olemasolu.

Pea kõiki gnekaid võib kasutada isoleeritult. Selleks tuleb eemaldada tõenäoliselt pandud sild PE ja N vahel.

Ataman kirjutas: 25 Jaan 2025, 16:07 ….. ja veelkord hilisematele kaasa mõtlejatele- eesmärk iseenesest ei ole myyk võrku, vaid võimalus paindlikult ( ühe süsteemina) toodetud energia kohapeal ära tarbida. Täpsemad kirjeldused, miks ja kuidas eelnenud postitustes. Otse, ilma inverterita, võrku lasta- minu jaoks tehniline ja juriidiline tupik.

Seda saab kahte moodi teha.
Lihtsam meetod - genekas ühendatakse sünkroontöö inverteriga ja töötab konstantsel koormusel (tõenäoliselt tuleb inverterisse panna tööle nagunii võimsuspiirangu aste). Inverteri pool jaguneb vool kenasti kodutarbimise ja ülejääk läheb võrku.
Küsija arvates sobib talle teine meetod (minu arvates mitte) Tarbimine on geneka taga ja miski juhtplokiga reguleeritakse siis inverteri võrku andmist. Just see reguleerimine ongi probleemiks - inverteri ja geneka tarkvara peaks siis koostööd tegema. Kahtlen tugevalt kas see on mõistlik või üldse võimalik (teoorias on - mõõdtaks voole faasis ja vastavalt voolu ülejäägile reguleeritakse DC voolu). Küll aga võib algul katsetades selle mudeliga testida valmidus ja siis kasutada lihtsamat (1) varianti. Raskem variant on rohkem siis vaja kui plaanitakse ülejäägi salvestust. Siis Võrku antakse vaid erandkorras (akudest) või näiteks kallitel tundidel aga muul ajal töötab genekas vaid akudele ja omatarbele.

Kalvis, Sinu kirjeldatud nn esimene variant on minu jaoks kogu aeg olnud “ laual” ja katsetuste alus. Teine variant pole tehnuliset võimalik; samas lugesin enda poolt varem kirja pandu läbi- ei saa aru, kuidas tõlgendused sedavõrd erinevad…. Aga hea, et lõpuks ühtemoodi arusaam.
Kas Sinu lauses toodud “ Inverteri pool jaguneb vool kenasti kodutarbimise ja ülejääk läheb võrku.” saab lõpetada selliselt- “ kui kodutarbimine hetkel generaatori võimsusest ( inverteri piirangust) suurem, lisab inverter puuduoleva osa võrgust”?

Kalvis, sain ilmselt aru. Võrgu pool on nagunii taga ning inverter ei lase lihtsalt genekat üle koormata.

Insulation Resistor Detection . seda monitoorib reaalajas näiteks minu HW, kuvab näitu vist 10000oomi.

Kuidas siis isoleerida nn galvaaniliselt AC/AC/DC?
1. 3F jõutafo 9KVA (sekundaar ümber mähkida) . Nii võimsat ette ei tule on 3F keevitustahvod ja tõstukilaadiatel, neid siis paraleeli.
2. https://www.vicorpower.com/documents/fa ... o_acfe.pdf midagi siit lehelt millel kiri "Isolated AC-DC converter with active PF"
3. Tööstuslik, mis täpselt siis sobib https://www.phoenixcontact.com/en-pc/pr ... bi-1560712 . Arvan , et ainult hind ei sobi. (võimalik tulevikus akupank 48V sinna taha ühendada)

Kalvis kirjutas: 26 Jaan 2025, 08:38 ... Just see reguleerimine ongi probleemiks - inverteri ja geneka tarkvara peaks siis koostööd tegema.
Kahtlen tugevalt kas see on mõistlik või üldse võimalik (teoorias on - mõõdtaks voole faasis ja vastavalt voolu ülejäägile reguleeritakse DC voolu). ...

Võiks toimida sujuval ja pideval tootmisel, AGA:
Majapidamise hetkeliselt muutuvate (lülitatavate) koormuste juures hakkab lahendusi piirama võrguinverterite võimsuse muudu ajaline viiviivitus.

Kui inverteri väljundvõimsuse muutuse piirang on näiteks 400W/sek, siis juba 1kW koormuse lülitumise hetkel on oodatav voolude liikumise tasakaal 2 sek jooksul rikutud.
4kW lülitumisel 10sek jooksul, jne.

Ataman kirjutas: 26 Jaan 2025, 09:38 Kas Sinu lauses toodud “ Inverteri pool jaguneb vool kenasti kodutarbimise ja ülejääk läheb võrku.” saab lõpetada selliselt- “ kui kodutarbimine hetkel generaatori võimsusest ( inverteri piirangust) suurem, lisab inverter puuduoleva osa võrgust”?

Ei. Mõeldud oli 2 juhtumil DC voolu juhtimist (saab kui alaldis türistore kasutada ja nurka juhtida tarbimisvoolu järgi)) Siis tekib olukord - Gene konstantne koormusvool jaguneb inverteri ja tarbija vahel - ülejääk läheb inverterisse. Mõnedel PV inverteritel saab väljundit (sinna genereeritavat võimsust) juhtida voolutrafodega.

Kuna var 2 pole aktuaalne siis momendil selle variandile aega ei raiskaks.

Riio12 kirjutas: 26 Jaan 2025, 10:31 Insulation Resistor Detection . seda monitoorib reaalajas näiteks minu HW, kuvab näitu vist 10000oomi.

Kuidas siis isoleerida nn galvaaniliselt AC/AC/DC?
1. 3F jõutafo 9KVA (sekundaar ümber mähkida) . Nii võimsat ette ei tule on 3F keevitustahvod ja tõstukilaadiatel, neid siis paraleeli.
2. https://www.vicorpower.com/documents/fa ... o_acfe.pdf midagi siit lehelt millel kiri "Isolated AC-DC converter with active PF"
3. Tööstuslik, mis täpselt siis sobib https://www.phoenixcontact.com/en-pc/pr ... bi-1560712 . Arvan , et ainult hind ei sobi. (võimalik tulevikus akupank 48V sinna taha ühendada)

Kõigepealt tuleks kindlaks teha, miks on genekal liiga hea maaühendus. Kahtlustan - juhtplokis võib kah olla mingi ahel PE otse ühendatud. Tuleks korra juhtploki toide täielikult lahutada ja siis gene mähiste isolatsioon ära mõõta.

Kuna ma olen sarnase probleemi ees (lihtsalt välisvõrku pole) aga teema huvitas, siis tõstsin selle teema üles kolleegidest elektroonikute seas. Ainus reaalselt taskukohane toimiv lahendus on panna see generaator akusid laadima ja inverter akudest voolu võtma. Teised lahendused omavad riski midagi õhku lasta. Kolm faasi 6-dioodilise sildalaldiga PV sisendisse lastes, tuleb see alaldatud vool tasaseks siluda paraja koguse piisavalt suurte kondekatega ja ehk midagi veel, oleneb, mille vastu inverter protestima hakkab. Mina seda kasutada ei saa, kuna minu inverteri PV sisend on max 450V. Ühe faasi tippude tasandamine on lootusetu PV sisendi jaoks. Lähen laadija teed ja ühendan süsteemi 70A 16S LiFePo4 laadija. 120A ost käib hetkel ülejõu, aga oleks vaja... mõtleb sellele...

Aitähh, Eerik2.
Kui suure mahutavusega see aku(park) peaks olema? Kui palju maksab laadija ning akud? Siis saaks võrrelda variandiga eraldustrafo + liinidrosselid silumiseks maksumusega.

Kolmefaasilist laadijat ei ole otsinud, mul kogu elamine 1F ja genekas ümberlülitatav kadudega ka ühe faasi peale. Ühefaasiline 70A laadija ca 400eurorubla, 120A ligi 1k. Akud valid oma inverteri järgi - mul 48V süsteem 12kWh pakk maksis kolm aastat tagasi 2,7k, nüüd saaks sellise juba poole vähemalt. Samas kui Sul nagunii läheb kogu aeg üleliigne võrku, siis piisab ehk isegi 5kWh, oleneb ikkagi inverterist. Minul peab lihtsalt varu olema. Eraldustrafo 8kW 1F leidsin kõige odavama jänkidemaalt, oli vist koos saatekuludega üle 800 euro. 3x2kW ehk saab mõistlikuma hinnaga. Käisin selle lahenduse ka juba enda puhul läbi. Katsed väksema olemasoleva trafoga ei toiminud, inverter ikka jonnis minuga... Ostmine jäi ära.

eerik2 kirjutas: 28 Jaan 2025, 10:19 Kuna ma olen sarnase probleemi ees (lihtsalt välisvõrku pole) aga teema huvitas, siis tõstsin selle teema üles kolleegidest elektroonikute seas. Ainus reaalselt taskukohane toimiv lahendus on panna see generaator akusid laadima ja inverter akudest voolu võtma. Teised lahendused omavad riski midagi õhku lasta. Kolm faasi 6-dioodilise sildalaldiga PV sisendisse lastes, tuleb see alaldatud vool tasaseks siluda paraja koguse piisavalt suurte kondekatega ja ehk midagi veel, oleneb, mille vastu inverter protestima hakkab. Mina seda kasutada ei saa, kuna minu inverteri PV sisend on max 450V. Ühe faasi tippude tasandamine on lootusetu PV sisendi jaoks. Lähen laadija teed ja ühendan süsteemi 70A 16S LiFePo4 laadija. 120A ost käib hetkel ülejõu, aga oleks vaja... mõtleb sellele...

Küsin - kas on juhitav energia allikas või mitte. PP on selleks vajalik inverter koos akuväljundiga olemas.
Kui on tavaline mootorgeneraator siis pole midagi vaja teha, sagduse järgi juhtimine tagabki - väljundis on just kõik OK.
Täpsusta kõigepalt mis toodab ...

7kVA 3x400-3x400 eraldustrafo maksab ca 1000-1300.- raha+KM. Huvitav, miks Sul trafoga inverter "pirtsutas"? ülepinge? Teoorias peaks see olema toimiv, lihtsalt katsetuseks muidugi 1K+ raha välja käia ei tahaks..

Können&Shönen 7kW diiselgeneraator + iSolar 2x6,2kW inverterit paralleelis. Ega ikka ei ühildu küll - saatan peitub pisiasjades. Algul oli probleem sageduses, selle sain tehase käest muudatuse nõusolekut küsides paika, pärast tekkis ulmeline probleem, millega ei suutnud aidata ei inverteri ega generaatori tootja, samuti ikka väga targad elektroonikud - see hetk, kui inverter akusid laadima hakkab, tõstab inverter teadmata põhjusel sisendpinge ca 265V'ni, generaator läheb häiresse ja lülitub välja, muidu töötab koos inverteriga ideaalselt. Pole vaja öelda, et inverteri viga - ei ole. Ma olen terve talve selle probleemiga maadelnud, väga põhjalikult. Hakkan asjade sisust arusaamisele jõudma, kus mis ja mida mõjutab ning miks ta nii teeb. Pakun, et vanakooli diiselgenekaga seda probleemi pole.

DG juhivad koormust sageduse järgi. Seega mitte midagi pole vaja teha. Tarbijad on kõik DG taga, kui tahad mingi aeg DG ei tööta lükkad sulle sobiva lahendusega akud taha, laed täis ja siis DG OFF ning kõik tarbijad Offgrid inverteri taha ümberlülitiga. Kui DG on automaatkäivitusega siis proged ise arvutis mil sisse/välja nagu soovid...
DG is ei tasuu tühijooksus hoida siis raiskab tõesti kütet. Koormust mõõdad üle voolutrafode...
Tehniliselt kõik teostatav, pead vaid ise välja mõtlema mida ja kuidas oma tarbimist juhid.