Ehitusfoorum

RaJy kirjutas: 19 Veebr 2023, 20:45 Mul üks tuttav tegeles sellega - häda oli ettevõttes tööjõu leidmisega. See oli mingi 15 aastat tagasi ja tema hallata olid K-Rauta hooned mõlemal pool lahte. Viilkatustega kindlasti tegemist ei olnud

No aga lollidelt tulebki raha ära võtta, selle vastu pole mul midagi ütelda.

Kui katus on projekteeritud korrektselt (so vastavatelt nõutavatele standarditele) ja seda KASUTATAKSE VASTAVALT PROJEKTI LÄHTEANDMETELE siis mingit lumekoristust vaja ei ole
Kui katusele lisatakse nt PV paneelid MIDA PROJEKTIS POLNUD ETTE NÄHTUD siis arusaadavalt koormusskeem muutub
Kui ehitatakse varasema projekteeritu külge JUURDEEHITIS ka siis koormusskeem muutub / võib muutuda
Ja erinevaid võimalikke variante on veel küll
Näide - hoone on osaliselt 2 kordne / osaliselt 1 kordne
PROJEKTEERIMISE LÄHTEANDMETES 1K ja 2K liitumisel aknaid 1K kohal 2K osas polnud
Mõne aja pärast tekib hoone omanikul mõte aknad lisada
Aga akende normaalne asukoht seestpoolt vaadates on praktiliselt 1k katuse tasapinnas
Ilmselgelt tuleb seal piirkonnas (mis ühtlasi on lume kuhjumise ala) lund akende eest eemaldada kasvõi ainuüksi veekindluse seisukohast...
So - kõik sõltub konkreetsest olukorrast ja väide, et lamekatustelt tuleb lund IGAL JUHUL eemaldada aga viilkatustelt ei tule on põhimõtteliselt vale

Katuste (katusekatete) vigastamisest - täpselt samuti nagu ei tohi vigastada lamekatuste materjale ei tohi vigastada ka viilkatuste materjale...
So täielik pseudoprobleem - täpsemalt: igasuguse töö jaoks peavad olema vastavad töövahendid ja oskus

xxx111 kirjutas: 18 Veebr 2023, 21:54

xxx111 kirjutas: 15 Veebr 2023, 08:27

macintosh kirjutas: 13 Veebr 2023, 17:46 ...hoone vahelagi sai tehtud puit-metall taladel (posi-tala). Sille 5m. Teise korruse põrand sai tehtud kipsivaluga, et sammumüra võimalikult miinimumi saada ja igasugune tajutav vetruvus sellel põrandal puudub.
Garaazi katus samamoodi posi-taladel, sille 6m ja selle tegemisel on arvestatud rohekatuse koormusega.

Äkki "viskad" siia nende talade arvutused - huvitaks...
Ma eeldan, et Sul on need koos tellimusega olemas...

Huvi pärast saatsin posi-taladele (puit-metalltaladele) hinnapäringu (firmat hetkel ei maini)
Lisasin kõik koormused ja palusin saata ka KÕIK arvutused
Saadetud arvutused ei olnud "insenerile kohased" ja selle saatnud inseneril puudub tõendatud pädevus
Palusin vastavalt oma seisukohtadele saata TÄPSED arvutused
Hetkel ootan ja vaatan mis saadetakse (kui üldse saadetakse)

Sain vastuse: Selliseid arvutusi edastame vaid pikaajalistele klientidele...
Minu jaoks üheselt selge - sellisest kohast ühtegi tala ei telliks

xxx111 kirjutas: 19 Veebr 2023, 21:10
Mõne aja pärast tekib hoone omanikul mõte aknad lisada
Aga akende normaalne asukoht seestpoolt vaadates on praktiliselt 1k katuse tasapinnas
Ilmselgelt tuleb seal piirkonnas (mis ühtlasi on lume kuhjumise ala) lund akende eest eemaldada kasvõi ainuüksi veekindluse seisukohast...

Küttejuhtmestiku panime siia, et ei peaks keegi lumega tsirkust tegema 15m kõrgusel

Pildi järgi pakuks seal lumekoormuse kujuteguriks ca 2
St standardijärgset NORMATIIVSET lumekoormust 300 kg/m2 - see vastab ca 1,5m paksusele lumele mis pildi järgi oleks üle akende ülemise pinna
Küttekaabel seda lund sellise ajaga, et ei tekiks läbijooksude ohtu akende liidetes ära ei sulata
So - nii saab aga isiklikult "alla ei kirjutaks"

xxx111 kirjutas: 19 Veebr 2023, 21:10 Kui katus on projekteeritud korrektselt (so vastavatelt nõutavatele standarditele) ja seda KASUTATAKSE VASTAVALT PROJEKTI LÄHTEANDMETELE siis mingit lumekoristust vaja ei ole

Kas tead täpselt kui paksu ja kui tiheda lumekihiga peavad projekteerijad arvestama katuste projekteerimisel? Samuti üks asi on projekt, teine asi on reaalne ehitamine, kas on ikka 100% projekti järgi tehtud. Samuti võib ka projekti järgi olla tehtud, aga kas ka materjalid reaalselt vastavad arvestatud näitajatele. Igatahes millegipärast aeg-ajalt näiteks tormiga lendavad katused ära ja on neid ka lumega kokku vajunud ning oleks veelgi rohkem kui keegi kordagi talve jooksul lund katuselt ei koristaks.
Ma küll ei tunneks end turvaliselt teades, et mu maja katus on sisuliselt nagu külg-külje kõrvale pargitud sõiduautosid äärest-ääreni täis- täpselt selline koormus võib vastata umbes 35-40 cm märjale lumele. See on 35-40 cm puhul aga kui kunagi lund katuselt ei korista, siis võib seal halvemal juhul ka 1,5x rohkem olla. Ühe keskmise maja katusel võib olla kümneid tonne lund.

Kas tead täpselt kui paksu ja kui tiheda lumekihiga peavad projekteerijad arvestama katuste projekteerimisel?

Jah - tean TÄPSELT mis koormustega, mis tingimustel, mis olukorras, mis piirkonnas jne peab arvestama

Samuti üks asi on projekt, teine asi on reaalne ehitamine...

Selle asja nimi on JÄRELEVALVE...
Ja see jääb projekti koostaja "tegevusest väljaspoole"
Projekteerija vastutab vaid selle eest mille ta on projekteerinud - "omalooming" on kas ehitaja või järelevalve või mõlema vastutus

...maja katusel võib olla kümneid tonne lund...

Mind projekteerijana ei huvita üldse kas seal on kokku kümneid või sadu tonne lund
Mind huvitab vaid koormus "ühikule"

Ma küll ei tunneks end turvaliselt...

Sa võid alati projekteerimise lähteülesandes projekteerijale anda ette koormused millega tunned end "turvaliselt"

Lisan siis veel ka niipalju
Nii koormustele kui materjalidele kehtivad vastavad osavarutegurid
Näide
Puit C24
Arvutusliku tugevuse leidmiseks (kasutusklass 1) tuleb korrutada 0,9 ja jagada 1,3 - siit tuleb "varu" 1,444x
Arvutusliku lumekoormuse leidmiseks tuleb normatiivne korrutada 1,5
Kokku "varu" 1,444 x 1,5 ~ 2,2x

Ei ütleks, et ma sellest rõõmsam oleks kui peale katuse sisse kukkumist saan teada, et projekteerija oli puhas poiss, aga viga oli järelevalves või ehitajas või hoopis ehitusmaterjalide tootjas. Ehk siis see nõrgima lüli jutt. Reaalses elus tuleb neid nõrki lülisid ette. Mulle ei meeldiks kui katusel on kümneid tonne raskust peal, olenemata katuse arvutuslikust tugevusest.

Kasutaja xxx111 rõhub kõikides teemades arvutuste peale. Hmmm.....
No tore on teada, et paberi peal kõik klapib. Kipun ka arvama, et reaalses elus ei pruugi kõik nii tore olla. Ei ole insener ega projekteerija, ega taha vaielda.
Pigem väikse kogemus pealt võiksin väita, et need arvutused sõltuvad ka inimesest. kes kuidas....

Tõepoolest, pean arvutusi objektiivsemaks kui "õunte pealt arvamusi ja oletusi"...
Aga kõigil, kes arvavad midagi muud on võimalik teha täpselt nii nagu nende arvamus on
Lisaks on alati võimalik anda projekteerijale lähteülesanne a-la: "jätame nt koormuste standardid kõrvale ja teeme hoopis nii nagu ma arvan, et koormused on..."

Härrased elavad keset põldu õlgedest onnis või on muidu tsivilisatsioonist irdunud?

Absoluutselt kõik meie ümber, mis inimtegevuse tagajärjel tekkinud, on seda teinud arvutuste najal ning nüüd leiti asi, mida lihtsalt igaks juhuks ei usaldata?

pancho villa kirjutas: 22 Veebr 2023, 07:23 Härrased elavad keset põldu õlgedest onnis või on muidu tsivilisatsioonist irdunud?

Absoluutselt kõik meie ümber, mis inimtegevuse tagajärjel tekkinud, on seda teinud arvutuste najal ning nüüd leiti asi, mida lihtsalt igaks juhuks ei usaldata?

Härrased elavat reaalses maailmas, mitte kenade paberil olevate arvutuste maailmas. Kuidas siis saavad katused lumega kokku kukkuda ja tormiga pealt ära lennata kui nende hoonete ehitamiseks on projektid olnud? Nagu öeldud, projekt on ka vaid üks lüli selles ahelas.

Ac457765 kirjutas: 22 Veebr 2023, 08:15 ... Kuidas siis saavad katused lumega kokku kukkuda ja tormiga pealt ära lennata kui nende hoonete ehitamiseks on projektid olnud? Nagu öeldud, projekt on ka vaid üks lüli selles ahelas.

Kuidas saab olla kindel, et on olnud ka konstuktiivsed projektid?
Võibolla on ehitatud arhitektuurse projekti järgi, sest "nii oleme varem teinud"?

Täiesti nõus sellega, et projekt on vaid üks lüli...
Heast projektist asjatundmatu ehitaja / asjatundmatu järelevalve (loe ka a-la ise ehitan / ise valvan) käes suurt kasu pole
Aga kui tahta head tulemust siis ilma hea projektita ka kuhugi ei jõua

Ac457765 kirjutas: 22 Veebr 2023, 08:15 Härrased elavat reaalses maailmas, mitte kenade paberil olevate arvutuste maailmas. Kuidas siis saavad katused lumega kokku kukkuda ja tormiga pealt ära lennata kui nende hoonete ehitamiseks on projektid olnud? Nagu öeldud, projekt on ka vaid üks lüli selles ahelas.

Noh, peaks olema reaalselt ehitusega kursis olevad isikud siin koos, aga ju siis mitte.

Ehitusel peavad kokku saama pädev projekt/ nõuetele vastav materjal/ pädev teostaja. Kui üks neist kolmest on puudu(lik), on probleemide üleskerkimine paratamatu.

Küsimus jällegi, et miks härrad kardavad katuse kokkukukkumist tänu puudustele, aga muid konstruktsioone ei karda?

Ac457765 kirjutas: 22 Veebr 2023, 00:01 nõrgima lüli jutt. Reaalses elus tuleb neid nõrki lülisid ette. Mulle ei meeldiks kui katusel on kümneid tonne raskust peal, olenemata katuse arvutuslikust tugevusest.

Lumelabidatest puudust pole. Kui kahtled ‘lülides’, saad panustada katusel.

pancho villa kirjutas: 22 Veebr 2023, 09:38 Küsimus jällegi, et miks härrad kardavad katuse kokkukukkumist tänu puudustele, aga muid konstruktsioone ei karda?

Seinte kokku kukkumine oleks vist üsna haruldane juhtum võrreldes katustega.

aero kirjutas: 22 Veebr 2023, 09:54 Lumelabidatest puudust pole. Kui kahtled ‘lülides’, saad panustada katusel.

Viilkatuse korral ei ole vaja katusele ronida.

Seinte kokku kukkumine oleks vist üsna haruldane juhtum võrreldes katustega.

Et mis põhjusel see nii on?
Kus on vahe valesti projekteeritud / ehitatud seinte (sh silluste, talade, liidete jms) ning katuste (lamekatuste) vahel?
Isegi täpsustan veel - kui koormused on võetud standardist sh lumekoormused (mis ju väidetavalt pole õiged) siis on ju ka seinad (sh sillused, talad, liited jms) projekteeritud vastavalt nendele koormustele

Viilkatuse korral ei ole vaja katusele ronida

Vt eelmine küsimus...

Kui siin juba katustest jutt läks lahti, siis pean tunnistama, et meie maamaja kohta projekti enam alles ei ole, kuid ei tea, et katus oleks kokku vajunud või ära lennanud. Niipalju kui kevad kuni sügis perioodil on saadud pööningul käia aeg-ajalt mee võtmiseks, siis kõik sarikad on originaalid. Ma ei mäleta, et ajal kui vanad veel seal elasid, oleks keegi käinud talviti katuselt lund rookimas. Ei ole seda teinud ka peale 3-4(?) aasta tagust katusekatte vahetust.
Nüüd küsimus- kuidas projekteeriti majale ümarpalgist tehtud sarikad? Pidid olema kindlate diameetritega otsad ja lõpud? Kuidas arvestati puidu kvaliteediklassi? Meie maamaja on ehitatud ühe maakaardi järgi 100+ ja teise järgi 130+ aastat tagasi ja vanad teadsid rääkida, et sarikaid ei ole kohe kindlasti keegi vahepeal näppinud.

Ac457765 kirjutas: 22 Veebr 2023, 19:26
Seinte kokku kukkumine oleks vist üsna haruldane juhtum võrreldes katustega.

On ikka? Too mõni näide, kus lamekatus tänu lumekoormusele kokku kukkus. Ise vaata ei tea, kuigi seda teooriat töötan läbi igapäevaselt viimased seitse aastat.

Nüüd küsimus- kuidas projekteeriti majale ümarpalgist tehtud sarikad?

Ilmselt kõige sobilikum vastus oleks "katse-eksituse" meetodil
Ning ilmselt enne Sinu 100a maja ehitati ANALOOGSEID eelnevad sada+++ aastat
Aga TÄNA tahab igaüks endale postamenti püstitada

xxx111 kirjutas: 22 Veebr 2023, 20:43 Ning ilmselt enne Sinu 100a maja ehitati ANALOOGSEID eelnevad sada+++ aastat
Aga TÄNA tahab igaüks endale postamenti püstitada

Ehitati jah ja sel juhul ma ei saagi aru veel tänase päevani püsti püsivatest(kuni 500 aastat tagasi ehitatud) Tallinna vanalinna hoonete tellijatest/arhitektidest/projekteerijatest. Mingi mania grandiosa?

Urmas kirjutas: 22 Veebr 2023, 20:59 Ehitati jah ja sel juhul ma ei saagi aru veel tänase päevani püsti püsivatest(kuni 500 aastat tagasi ehitatud) Tallinna vanalinna hoonete tellijatest/arhitektidest/projekteerijatest. Mingi mania grandiosa?

https://en.wikipedia.org/wiki/Survivorship_bias

pancho villa kirjutas: 22 Veebr 2023, 22:35 https://en.wikipedia.org/wiki/Survivorship_bias

Nojah, aga mis kasu oli Tallinna vanalinnas asuvate hoonete tänapäevase arusaamise järgi 5-korruseliste ehitistes ellujäämise efekt? Minu teada on kõik tolleaegsed tellijad tänaseks surnud ja hoonete otsesed pärijad minu jaoks küsimärgiga. 10 põlvkonda? Kui palju on järgi omaaegsete mõisate, enne I EV poolt rekvireemist omanikke, kes ka reaalselt elavad II EV taastamise ja omandi tagastamise järgselt siin ja hoiavad korras esivanematele kuulunud kinnisvara. Vist on kõik maha müüdud ja ennast vastutusest vabastanud, et muinsuskaitse ei saaks sunnirahanõudeid esitada.
Mu jutu mõte on selles, et inimeste mõtlemine muutub väga kiiresti ja selles mõttes olen isegi xxx111 nõus, et ei ole mõtet ehitada endale tuumavarjendiga maja vähemalt 150-aaastase kasutuseaga kui peale su surma su oma pärijale see ei sobi ja pool aastat peale päranduse kätte saamist tuleb kopp ja 10 autot(a´20m3), mis viivad su elutöö jäätmejaama. Läbi on need head ajad, et kui abiellud kellegi sugulasabielu tõttu veidi ullikese tütrekesega, siis saad päranduseks Tallinna vanalinna.