Ehitusfoorum

fastteam kirjutas: 20 Jaan 2025, 22:56 Tunnen üht 87a vana kes oli laboris kui tuhaplokki aretati Sigalate tarbeks...

Tuhaplokk ja poorbetoon valmistatakse erinevast lähtematerjalist ning seetõttu on tuhaplokil suurem kiirgus, radiatsioon.

Sellega olen päri, et need valmistatakse erinevatest toorainetest, aga kiirgus...
Kas miski ametlik allikas tõendab nende ülemäärast kiirgust?
Või noh, tegelikult mingi kiirguse foon pidavat peaaegu igal asjal olema.
Kiirgavad banaanid, mida sööd, kiirgab õlu, mida jood... sellest väga millegipärast ei räägita.

vuuk kirjutas: 21 Jaan 2025, 15:14 Sellega olen päri, et need valmistatakse erinevatest toorainetest, aga kiirgus...
Kas miski ametlik allikas tõendab nende ülemäärast kiirgust? ...

Seda peaks nõukaaegsetest allikatest otsima, kui keegi tundis vajadust neid numbreid üldse avaldada.
Plaan oli vaja täita ja kõik läks kaubaks ning kes kätte sai oli õnnelik.

Seesama "kiirgav tont" on ka praegu näiteks tsemendis ja järelikult ka betoonis tänapäeval olemas.
Ja nagu öeldud, ära joo õlut, see kiirgab. Lisaks on veel teisigi tervisele kahjulikke omadusi.

OT. Kuna teemat on uuendatud ja seoses kasutaja trebla ühe küsimusega meie maja kandevkonstruktsioonide materjalide kohta, siis paneb mind hämmastama tänapäevaste innovatiivsete, kasutajasõbralike, igaveste jnejne omadustega Aeroci tegelik vastupidavus ja tekkisid mõned ülduitmõtted. Miks peab näiteks Aerocit kaitsma ilmastikutingimuste eest nii enne paigaldust kui ka paigaldatuna, kuigi see on mõeldud vastu pidama kandekonstruktsioonides välistingimustes. Kas Aeroc oma olemuselt ei ole mitte nn gaasbetoon? Kuidas nimetati ametlikult omaaegseid Narva plokke ja sarnaseid paneele? Kas mitte tuhaplokkideks ja paneelideks? Olgu, nüüd mõni tähelepanek omaaegsest "aeroc plokist/paneelist". Meie kortermaja on ehitatud aastal 1968 ja valmistatud nn tuhapaneelidest(minu mõistes). Selle maja välisfassaadi on värvitud 2x- esimene kord kui ehitatud ja teine kord 30+ aastat tagasi. Kas jutu allolevalpildil on märgata fassaadil lagunemise märke? Kas tänapäevase Aeroci tootja lubab ja annab garantii, et tema toode peab ilmastiku mõjutustele vastu ainult 2x värvituna 60+ aastat? Vist ei. Meie maja viimane värvikiht on mu kõhutunde järgi värvitud tänapäeval kalli, kuid tollel ajal kõige odavama muldvärviga ehk nn rootsi punasega. Ja seda värviti viimati 30+ aastat tagasi!!!
Uitmõtte kokkuvõte- mida universaalsemaks ehitusmaterjalid muutuvad, seda prentensioonikamad ja lisamaterjale nõudvamaks nad muutuvad. Miks? See on vist muutunud ärimudeliks. Pilt kah meie 60+ aastat tagasi ehitatud kortermaja otsafassaadist, mis on selle olemasolu aja jooksul näinud ikka igatsugu ilmastikutingimusi ja külmatsükleid ainult 2x värvituna vs kasvõi meie tänapäeval suhteliselt populaarse Aeroci vastupidavusest, mille vastupidavuseks ajas esitatakse übereritingimusi.

Urmas kirjutas: 22 Jaan 2025, 21:01 ... Miks peab näiteks Aerocit kaitsma ilmastikutingimuste eest nii enne paigaldust kui ka paigaldatuna, kuigi see on mõeldud vastu pidama kandekonstruktsioonides välistingimustes. ...

Aeroc plokk tuleb tehasest otse autoklaavist, kilesse pakituna ja on ühtlaselt niiskusega.
Et liim ühtlaselt kivistuks ja et plokkide kuivamisel mahukahanemisega müüritisse mõrasid ei tekiks on vaja, et kõik plokid oleksid müüri ladudes sama niiskusega ja kuivaks ühtlaselt.
Valmis müüril tuleb katta ülemine äär, et see sademete tõttu kauem ei kuivaks.

.... Kas tänapäevase Aeroci tootja lubab ja annab garantii, et tema toode peab ilmastiku mõjutustele vastu ainult 2x värvituna 60+ aastat? Vist ei. ...

Aeroci tehnoloogiaga plokkidest olevat Poolas tehtud hooneid juba 60 aastat tagasi ja "vaesed inimesed" ei viimistlenudki plokke väljast vaid plokkide servad faasiti ilu pärast ning need hooned seisvat tänini.

ping kirjutas: 22 Jaan 2025, 22:40 Aeroci tehnoloogiaga plokkidest olevat Poolas tehtud hooneid juba 60 aastat tagasi ja "vaesed inimesed" ei viimistlenudki plokke väljast vaid plokkide servad faasiti ilu pärast ning need hooned seisvat tänini.

Nagu meie kortermaja?

Müürimaterjalide kestvust keskkonnaolude suhtes näitab (vähemalt eelduslikult peaks näitama) numbriliselt külmakindlusklass tsüklites. Mida suurem number, seda vastupidavam.
Mis omaaegse Ahtme Ehituskombinaadi tuhaplokkide ja seinapaneelide külmakindlusklassiks deklareeriti, selle kohta mul andmeid käepärast ei ole. Eesti Vabariigi algul omandas tootmiskombinaadi AS Silbet ja 2011 aastal omakorda VKG Grupp AS. Viimane investeeris tootmisarendusse ja turule tuli erinevas suuruses täpsete mõõtudega tuhaplokkide uus tase nimetusega Roclite . Nendele plokkidele oli tootja deklareerinud külmakindlusklassiks 35 tsüklit ja survetugevuse klassiks 3MPa.
Hiljuti omandas Roclite tuhaplokkide tootmise Aeroc International AS.
Nüüdseks Roclite teiste suurustega plokke enam vist ei toodeta, ainult järel neist mõõdus 200*200*600 mm tuhaplokk, mis minu hinnangul on igati kvaliteetne ja tänuväärne materjal.
Roclite külmakindlusklassiks deklareeritud Bauroc lehel leiduvas toimivusdeklaratsioonis endiselt 35 tsüklit. Aga survetugevus deklaratsiooni järgi on vähenenud. Varasema 3 asemel nüüd näidatud 2,2N/mm².
Plokkmaterjalide võrdluseks rohkem infot leiab minu tehtud kodulehelt.
Tabel on loodud aastal 2013 ja panin nähtavale aadressile: https://vuuk.ee/ehitusplokid.php

vuuk kirjutas: 23 Jaan 2025, 09:32 .... turule tuli erinevas suuruses täpsete mõõtudega tuhaplokkide uus tase nimetusega Roclite . ...

Tuhaplokk ja poorbetoonplokk on täiesti erinevad tooted, sest on valmistatud erinevast toormest ja erineva tehnoloogiaga.

See et mõlemad on ristküliku kujulised klotsid ei tähenda, et ka füüsilised ja keemilised omadused on samad.

Ping, kas ma olen väitnud, et on tehtud täiesti ühest ja samast toormest.
Nende ühine nimetaja on poorbetoon plokk.
Tuhaplokke on meil Eestis toodetud põlevkivituha baasil.
Mujal, näiteks Poolas hoopis kivisöetuha baasil.
Bauroc plokid tuhka ei sisalda. Aga põlevkivituhk ploki koostises pole koll. Vastupidi, saab kasutult seisvaid tuhamägesid kasulikult ehitusmaterjali koostisena ära kasutada.
Bauroc plokkide osas informatsioon minule teada juba sellest ajast, kui Aeroci nime all Eesti turule tuldi.
Mäletan hästi ka üht Ehitusmessi Tallinnas, kus Aeroc-i kirjad seljal poisid askeldasid ja oma tooteid tutvustasid.

vuuk kirjutas: 23 Jaan 2025, 19:01 ... Aga põlevkivituhk ploki koostises pole koll. ...

Tänapäeval on isegi hakkepuidukatlamajade tuhk, ohtlik jääde ja selle käitleja peab omama vastavat litsentsi.
Nõuka ajal oli vahe, et millisest plokist maja ehitati ja narvaplokki elamuks ei eelistatud.

Nõuka ajal ei olnud mingit mitteeelistust Narva ploki suhtes. Vastupidi - oleks rohkemgi ehitatud aga polnud saada.
Pigem osav uustulijate reklaam ja Narva plokkide kõikuv kvaliteet (peamiselt suuruse erinevused) olid pigem nende väheneva ostuhuvi põhjuseks.

Kalvis kirjutas: 24 Jaan 2025, 09:39 Nõuka ajal ei olnud mingit mitteeelistust Narva ploki suhtes.
Vastupidi - oleks rohkemgi ehitatud aga polnud saada. ...

Kas oma isiklikest mälestustest või ilukirjandusest loetud?

Isiklikest...