Ehitusfoorum

kunn24 kirjutas: 01 Juul 2023, 12:06 Elektrivõrgust tuleva vastu aitavad tõhusalt liinil olevad lahendid. Tuleks ajada pea kuklasse ja teha mõningane visuaalne ülevaatus, kas on olemas? Mul maal polnud EL paigaldanud mitte ühtegi lahendit, kord nägin neid Elektrikaubas suht sümboolse hinna eest, käisin tõstukiga posti otsas ja kruvisin neid veidi liinile.
ELV on selline nahaalne kontor, et isegi liitumiskilpide kordusmaandused olid kõik tegemata, kärutasin kaebuse sisse, siis mõned ikka rajati.
See oli siis ka pärast seda, kui äike sisse lõi ja Eesli Telefoni ADSL-i liini, liinijaotla, kaartid ja mul ruuteri maha põletas. Ehk pinge tuli tegelikult majja telefoni liini pidi, kuid siis läksid kõik asjad tervadatud tähelepanu ja tõmblemise alla. Lõpuks loobusin ADSL-ist ja panin 4G termose, kuna telefonivõrk saatis järjekordse sahmaka liigset elektrit.
Nii, et kui majja tuleb telefoni traatvõrk, mitte optika, võib ka see olla pahanduste allikas.

Elektrilevi liini piirikutele lootma jäädes avastad ikka laksu kättesaamise. Uppuja päästmine on uppuja enda asi ja igaühel tasuks äikeselaksu ennetamiseks ikkagi piirik omma liitumispunkti sisendisse panna.
Telefoniliini kaudu tulev reeglina põletab ADSL seadme maha, kuid viimane mahapõletamisega kaitseb ülejäänud osa ära.
Liigpingepiiriku ostuga on see häda - ostad vale - ei kaitse piisavalt.

Kas sellise skeemi järgi võib Noark-i Ex9UE1+2 25 3P 280 (või Ex9UE1+2 12.5 3P 275) liigpingepiirikud paigaldada Noark-i Ex9I125 3P 40A lahklüliti ette? Tegemist on eramaja jaotuskilbiga kuhu tuleb 4 sooneline 16mm2 alumiiniumkaabel sisse.

Kas hindasid ka vaatasid?

Milline on siis Iimp=25 kA pooluse kohta sinu poolt väljapakutav tänane keskmine vastuvõetav hinnatase meie turul?

ABB tooteid googeldades leidsin netist sellise lehe
https://www.elektro-wandelt.de/Verteile ... itzschutz/

Kui need ruuterid/printerid/inverterid/arvutid/jne kokku lüüa, tuleb ju ikka üksjagu kallim,,,,?

Omaette teema on, et see NOARKi varistor ja sädemik järjestikühenduses on lahendus, mille tööpõhimõtte idee mulle kunagi üks prantslane isegi lahti seletas, aga praegu ma ei suuda enam meenutada.
Varistor kõrvaldab järelvoolu probleemi- OK , aga piksevool peaks varistori enese läbi kõrvetama....?
Kui varistor aga juba nii võimas on, et selle ära seedib, milleks siis üldse enam sädemik seal taga?
Kuidas NOARKi müüja ise asja seletab?

Aga PAREMEETRITE all oli kirjas, et vidin ei ole väsitav, seega jõudu!

Igaks juhuks ülaltoodud suurusehullustuse hind https://pood.esvika.ee/kilbidkapidkompo ... ue12-noark
Mulle olid 15 kW võrguinverterile igast asendist piirikud jms nänn ette joonistatud. Kui sain ta 500-ga kätte, läksid kohe projektist piirikud ka välja.
Samas sellise hinnaga võiks isegi olla https://pood.esvika.ee/kilbidkapidkompo ... 20ka-noark

kunn24 kirjutas: 03 Mai 2024, 15:23 Igaks juhuks ülaltoodud suurusehullustuse hind https://pood.esvika.ee/kilbidkapidkompo ... ue12-noark
Mulle olid 15 kW võrguinverterile igast asendist piirikud jms nänn ette joonistatud. Kui sain ta 500-ga kätte, läksid kohe projektist piirikud ka välja.
Samas sellise hinnaga võiks isegi olla https://pood.esvika.ee/kilbidkapidkompo ... 20ka-noark

Kas see viimane pakutud sobib kasutada ilma eelneva I klassi piirikuta? Noark ise oma tootelehel kirjutab Ex9UE2 20 440 on mõeldud vahetuks koordineerimiseks I klassi SPD-ga, mis kuuluvad tooteliini Ex9UE1 35 kuid samas eraldi I klassi piirikuid nende kodulehelt ei leia (tootmisest maas).

Kallima seadme hind ei ole probleemiks kui ta ennast õigustab.

see viimane on 8/20 kujuga lülitusliigpingete vastu kaitseks mõeldud T2 piirik. Piksevooluimpulsi (10/350 kuju) eest pole see mõeldud kaitsma.

Ükski piirik ei tee asja halvemaks. Kaitseb väiksemad nätsud ära...

Huvi pärast küsin, et mis piirikuid alajaamades kasutatakse? Midagi seal kindlasti on ja see, kui võimast ülepingepiirikut kodus kasutada võiks sõltuda alajaama kaugusest ning elektriliinist.

Ma soovitan esialgu enne ehitamist teha
https://www.energia.ee/era/kindlustus?a ... -insurance
Paar euri kuus ja süda rahulikum

systemre kirjutas: 10 Mai 2024, 09:36 Ma soovitan esialgu enne ehitamist teha
https://www.energia.ee/era/kindlustus?a ... -insurance
Paar euri kuus ja süda rahulikum

Süda võib esialgu rahulikum olla, aga.. Mul lõi kunagi äike maja tv-antenni, rändas mööda andmevõrgukaableid (mitte toitekaableid) ja veits elektroonikat andis otsad. Kindlustus ütles, et läbi minemise põhjus on sekundaarne (kaudne?) pikselöök ning kindlustus seda kahju ei korva. Jätsin nii, kuna kohtus käimine oleks kallimaks läinud, kui nende seadmete remont/asendamine.

Küsin neilt, kes kindlustusi reklaamivad, mitu maja teile tagasi on tehtud kindlustuse poolt.
Kui maja ei lähe põlema mitte otsesest äikselöögist(mida saab lepingus mainida ja hiljem tõestada) vaid elektrist pikse tagajärjel. Kas tukihunnikut segades suudate kindlustusele ära tõestada ,et hoone elektrisüsteem oli nõuetekohaselt projekteeritud, ehitatud, kontrollitud, mõõdistatud ja dokumenteeritud. Enne lepingu sõlmimist kindlustused neid dokumente ei küsi peale põlemist aga küll erinevalt põhjamaadest.

xil kirjutas: 09 Mai 2024, 08:01 Huvi pärast küsin, et mis piirikuid alajaamades kasutatakse? Midagi seal kindlasti on ja see, kui võimast ülepingepiirikut kodus kasutada võiks sõltuda alajaama kaugusest ning elektriliinist.

Alajaama kaugus mõjutab sinu piksevoolupiiriku valikut sinu piiriku paigalduspunkti maksimaalse võimaliku lühisvoolu kaudu. Sinu sädemikpiiriku järelvoolu lahutusvõime peaks olema suurem kui võrgupinge tekitatav maksimaalne lühisvool. Ehk mida võimsam trafo ja mida lühem liin alajaamast, seda suurem Ifi peaks olema.

Alajaamas kasutab elektrivõrk seda mida peab vajalikuks oma seadmete kaitseks. Üksvahe sai neile müüdud varistore, millede Iimp oli 15 kA , seal oli faasi kohta 4 varistori paralleelis ning Up oli 440V, sest alajaamad hoiavad liini alguses mõnevõrra kõrgemat pinget ja 280 voldised oleks võinud üle lööma hakata... Aga siis munas tootjatehas tarneaegadega selle äri ära ja mis täna kasutuses on, ma ei tea..

Äike lõi karjusest maja kilpi, piirikud läbi. Kompenseeriti kubu, karjus, piirikud, pesumasin. Ühesõnaga paigaldus ja seadmed olid kaetud.

jyrikg kirjutas: 10 Mai 2024, 16:25 Küsin neilt, kes kindlustusi reklaamivad, mitu maja teile tagasi on tehtud kindlustuse poolt.
Kui maja ei lähe põlema mitte otsesest äikselöögist(mida saab lepingus mainida ja hiljem tõestada) vaid elektrist pikse tagajärjel. Kas tukihunnikut segades suudate kindlustusele ära tõestada ,et hoone elektrisüsteem oli nõuetekohaselt projekteeritud, ehitatud, kontrollitud, mõõdistatud ja dokumenteeritud. Enne lepingu sõlmimist kindlustused neid dokumente ei küsi peale põlemist aga küll erinevalt põhjamaadest.

Miks ei peaks el. süsteem olema nõuetekohaselt projekteeritud?

trebla kirjutas: 11 Mai 2024, 01:25

xil kirjutas: 09 Mai 2024, 08:01 Huvi pärast küsin, et mis piirikuid alajaamades kasutatakse? Midagi seal kindlasti on ja see, kui võimast ülepingepiirikut kodus kasutada võiks sõltuda alajaama kaugusest ning elektriliinist.

Alajaama kaugus mõjutab sinu piksevoolupiiriku valikut sinu piiriku paigalduspunkti maksimaalse võimaliku lühisvoolu kaudu. Sinu sädemikpiiriku järelvoolu lahutusvõime peaks olema suurem kui võrgupinge tekitatav maksimaalne lühisvool. Ehk mida võimsam trafo ja mida lühem liin alajaamast, seda suurem Ifi peaks olema.
..

Kui äikesekaitsega teine äikesekaitse paralleeli ühendada, siis mida võimsam süsteem on paralleeli ühendatud, seda võimsam peaks enda piirik olema?
Vähemalt esmapilgul tundub säänne väide kummalisena, isegi absurdsena, kuna asja eesmärgiks on maja elektrisüsteemi kaitsmine, mitte piiriku rakendumine.

Piirik rakendudes kaitsebki süsteemi. Seepärast on üks parameeter varistoridel rakenduspinge, millest kõrgema pingekorral piirik juhtima hakkab ning liigpinge maha koormab . Maha koormatud energia muutub piirikus soojuseks.
Mismoodi see kahe piksekaitse paraleeli ühendamine reaalselt välja peaks nägema. Liigpinge läheb sinna kuhu mahub ja lihtsam minna on tõstes seejuures maanduskontuuri ja sellega ühendatud seadmete pinget maa 0 potentsiaali suhtes(eemal asuv kaev elektripumbaga näiteks).
Seepärast nõutakse hoone piksemaanduse kontuuri või eraldi seisvate elektroodide takistuseks max 10oomi. allaviikude pikkus ja arv on ka välja rehkendatud just piksejuhi induktiivtakistust silmas pidades.
Pikseimpulsi vool ei hakka küla pealt 10 oomi otsima.

systemre kirjutas: 13 Mai 2024, 09:28 Äike lõi karjusest maja kilpi, piirikud läbi. Kompenseeriti kubu, karjus, piirikud, pesumasin. Ühesõnaga paigaldus ja seadmed olid kaetud.

Ja millised piirikud seal olid mis läbi läksid?
Karjus on maja piksekaitse kaitsetsoonist väljaspool, ehk tsoonis LPZ 0A, seega selle toiteliini kilbis majas pidanuks olema T1 piirikud.

Võiks nagu oma piirikutega veidi hoogu maha võtta, kui on otse sisselöök, mis purustab suuri puid, siis lendavad need piirikud momentaalselt pilbasteks.

Äike lõi karjusest maja kilpi ja maja jäi alles , järelikult piirikud tegid oma töö.
Mingi Saksa ülikool tegi kõrgepinge laboris katseid näidates neid televisioonis nii umbes 30aastat tagasi. Teemaks oligi piksekaitse. Katses seati puust tabutretile mängima nn matkatelekas akutoitel ning lasti sellest 5m kaugusel 5kA laeng maha joosta. Telekas riknes kuigi ühtegi juhet tal küljes polnud. Lõpuks tõdeti : kuni 50m kaugusele hoonest löönud välk hävitab elektroonikaseadmed sõltumata sellest, kas on pistikus või mitte.

Äike lõi karjusest maja kilpi ja maja jäi alles , järelikult piirikud tegid oma töö.

mis paneb sind arvama, et kui piirikuid poleks olnud, oleks maja maha põlenud? Minumeelest on see lihtsalt väga naiivne oletus. Iga piirikuga maja kohta, on ilmselt tuhandeid näiteid, kus vaatamata piirikute puudumisele ja mõnede elektriseadmete kaotusele, jäi peale äikest maja alles.

Kindlasti kaitseb piirik millegi vastu, kuid tulemus on pigem õnneloos. Nagu kunn24 eespool kirjutas, olen ka mina näinud korduvalt, kuidas peale äikest ripub voolumõõtja kilbist välja nagu segipekstud seinakell ja piirikute asemel on tühi koht. Isegi kui need piirikud midagi kaitsevad, siis peale seda on nad väga tihti töövõimetud ja vajavad tegelikult väljavahetamist.

Ma ütleks, et kui raha on ja tahaks midagi teha, siis võib need piirikud ju paigaldada.
Igale eramajale on see tõen­äoliselt liigne luksus.

Siin on hea aegluubis video - eriti selle algus:
https://www.youtube.com/watch?v=RA3GA5hf5cE
Tom A. Warneri nime järgi otsides peaks leidma mitmeid huvitavaid.

Pikse läbilöök atmosfäärist areneb esmalt mitmeid erinevaid radu (liidreid) pidi, kuid kui esimene saavutab maaühenduse, siis moodustub seda pidi välgukanal ja põhilaeng liigub seda (enamasti ühte) kanalit pidi. Teised liidrid kustuvad, sest pinge langeb.
Välgulöök aga võib koosneda mitmest järjestikusest osaimpulsist. Kuid kui välgukanal on moodustunud, siis see ioniseeritud kanal mõne hetke säilib ja järgnevad osaimpulsid liiguvad sedasama kanalit pidi - ehk siis löövad samasse kohta - ka videos kustub kanal korraks täitsa ära , ei helendu, kuid järgmine sähvatus tuleb sama teed pidi.
Video esimese osa all jookseb reaalajas aeg - see on filmitud läbi autoakna ja lõpus liiguvad kojamehed kaamera eest läbi. Kogu see mitmest impulsist koosnev välgulöök kestab üle poole sekundi.

Kui nüüd esimene impulss sädemikpiirikus ära lahendatakse, aga seejärel tekkinud elektrikaar säilib, sest seda jääb toitma võrgupinge , siis rakenduks lõpuks piiriku eelne kaitse - ehk siis sõltuvalt ühendusskeemist kas lülitataks piirik ahelast välja (järgmised välgu osaimpulsid pääseksid takistamatult paigaldisse) või katkestataks kogu paigaldise toide.

Kui aga sädemikpiirik on valitud nii, et selle järelvoolu lahutusvõime (Ifi ) on suurem kui arvutuslik lühisvool piiriku paigalduskohas, siis elektrikaar kustutataks enne piirikuahela kaitse rakendumist ja piirik kaitseks ka järgmiste osaimpulsside eest.

Äike lõi karjusest maja kilpi ja maja jäi alles , järelikult piirikud tegid oma töö.

Ikkagi oleks huvitav teada, mis oli riknenud piirikute mudel?

...Seepärast on üks parameeter varistoridel rakenduspinge, millest kõrgema pingekorral piirik juhtima hakkab ning liigpinge maha koormab . Maha koormatud energia muutub piirikus soojuseks....

See viga on varistorpiirikutel jah, et pinge neil langeb ainult umbes Up tasemele - energia , mis eraldub piirikus , on aga jämedalt siis vool korda see pinge.
Sädemiku elektrikaare takistus aga peale läbilööki on pigem nullilähedane - seega energia ei eraldu mitte niiväga piirikus eneses vaid kontuuri suurema takistusega osas (maanduses?) proportsionaalselt selle takistusega ...

Mismoodi see kahe piksekaitse paraleeli ühendamine reaalselt välja peaks nägema.

Kahe varistori paralleeli ühendamisel tuli summaarne lahendusvõime läbi korrutada teguriga 0,8.
Ehk siis kaks Imax = 40 kA piiriku paralleeli panemisel sai ühe Imax = 65 kA varistorpiiriku. (ümardati vahel ka 70 kA -ks) Tegelikkuses on lihtsalt kaks väga levinud 40 kA varistoritabletti pandud kõrvuti ühe mooduli laiuse pistiku kesta sisse (näiteks see siin https://www.ebay.com/itm/285560371774).
Varistor aga pole eelpooltoodud põhjustel mõistlik piksepiiriku variant.
Sädemikke pole vaja paralleeli ühendama hakata, sest alati saab võtta piisava lahendusvõimega sädemiku.

Piksekaitse ja varistor on kaks ise asja.
Sain eelnevast jutust aru et kahele hoonele tehakse eraldi piksekaitse ja siis ühendatakse ühe 10 oomise maanduse külge kuna mõlema hoone ümber 10 oomi on raske või kallis saada .

kunn24 kirjutas: 13 Mai 2024, 17:32 Võiks nagu oma piirikutega veidi hoogu maha võtta, kui on otse sisselöök, mis purustab suuri puid, siis lendavad need piirikud momentaalselt pilbasteks.

Youtubes üks nüüd juba väga vana video
https://www.youtube.com/watch?v=fINDW6Wpfsk
Kohvimasinale lastakse peale 10 kA vooluga 10/350 mikrosek. kujuga (ehk siis välgu otsesisselöögi ) impulss.
Esimene kord on ahelasse ühendatud piirik
Teise katse jaoks kruvitakse piirik maha.

Kohvimasin on valitud sellepärast, et seal avaldub mõju kõige efektsemalt.
Demostratsiooniks olla ostnud nad neid poest korraga paarkümmend tükki.
Müüja olnud kah suure käibe üle rõõmus ja soovinud garantiipaberid kindlasti ära vormistada...


Kui tahaks kasutada parimat siis tasuks valida Phoenix 'i vidinad.
https://www.youtube.com/watch?v=prPSPnxPPyg

Dehn ja ABB oleks järgmised...

Esimene kord on ahelasse ühendatud piirik
Teise katse jaoks kruvitakse piirik maha.

Piirikuga ei näidatud masinat. Teisel korral hüppas kenasti. MIks sa esitad videosid, mille tõendiväärtus on esitamise puudulikkuse tõttu 0?
Elektri soojuslik toime on aeg* vool* pinge. Kui siin reas saad millegi väiksemaks, on suitsu vastavalt vähem.
Videos korralikku T1 kaitseseadet (10/350 impulsi jaoks) küll kuskil näha polnud.

kunn24 kirjutas: 11 Juun 2024, 22:34

...Piirikuga ei näidatud masinat. Teisel korral hüppas kenasti. MIks sa esitad videosid, mille tõendiväärtus on esitamise puudulikkuse tõttu 0?..

Ega teisel juhul sa ju kah elektrone liikumas ei näinud - äkki oli hoopis väike püssirohupadrun masinasse peidet....?

..Videos korralikku T1 kaitseseadet (10/350 impulsi jaoks) küll kuskil näha polnud.
..

näiteks:
https://s3.gy.digital/technomat/uploads ... asheet.pdf

Iimp = 15 kA

Iseenesest ei pea sädemikpiirik olema üldse suur. Mõõtmetelt suureks teevad selle just kaarekustutuskamber ja muud lisavidinad, mida kasutatakse järelvoolu piiramiseks.
Videos nähtud piirik oli teist värvi kui selle tehase tavatoodang - musta värvi kirjadega- äkki oli Citel'i tehtud...?
https://citel.fr/en/ac-power/type-12-ac ... ds131r-230
tagant lõi justkui leegi välja - see Citel'i oma on ka Up= 255 V ehk ilmselt sädemikpiirik
See Citel'i vidin kannatab ka Iimp =12,5 kA.

Või oli miski testmudel...