Ehitusfoorum

nulllll kirjutas: 18 Mär 2018, 11:37olemas on toorik, millest alustada ... Olen teadlik, et raha lheb palju

Enamasti on tühja koha peale uue maja ehitamine odavam. Olen ise sama läbi teinud ja õnneks pääses mõistus võidule ja lammutasin vana maha. Kuigi nö talupojatarkuse järgi tundus, et tuleb ju odavam, kui seinad juba püsti.

Vaba mees kirjutas: 18 Mär 2018, 11:19 Oma puiduküttega komplekse võiks püüda kuidagi teistmoodi välja elada.
Tõeliselt vaba mees omab metsa ja saeb sealt küttepuid ning hoiab elamise ka siis soojas kui ahvid elektri on ära viinud.

Ha-haa, psühholoogid nimetavad seda eitamis-faasiks, on fakt, et kui raiskad 3-5 tundi oma ärkveloleku ajast elamise kütmiseks, siis oled katlaori, ahjuori, majaori, nimeta kuidas tahad.
Tõelistel vabadel Meestel ei vii ükski ahv elektrit ära!

Ega sa 3-5 tundi siis roop käes kolde ees passima ei pea. Kokku kulub 5 tunnise katla kütmise peale 30 minutit reaalset tööd. Eelkõnelejale tuleks ka kasuks oma rasvast perset aegajalt diivanilt püsti ajada.

Külaline kirjutas: 18 Mär 2018, 10:52 Teemaalgataja:Küsimus: Kas on reaalne alustada küttesüsteemi vahetamisest, mis salvestaks rohkem soojust ja hoiaks toad pikemat aega soojana? Kui jah, kas on soovitusi, kas 60-70m2 ruumi suudab kütta üks küttesüsteem või peaks olema vähemalt kaks?

Kui soojustada maja ära siis piisab ca 5..6 kW küttekehast (soojuspumbast)(-21C) et see "maja" ära kütta. Millistest korstendest ja katlamajadest jutt võiks olla?

Sobivad, kõik, kuid osad on kallimad ja töömahukamad ehitada.
Soojust salvestab isegi ahi. Kui nüüd maja on hõre nagu hundilaut siis tuleb ahju 2 korda päevas kütta.
Soojust salvestab ka põrandaküte (selle betoonmass). See akupaagi lahendus on vajalik vaid käsitsi köetavate katelde korral.
Samuti võib soojuspumpi 24h reiimis kasutada - need on nii targad, et kütavad ise rohkem kui maja jahtub. Ainult et kui soojustatud majal piisaks 4 kW soojuspumbast siis soojustamatta majal jääb ka 8 kW lahjaks - viimane maksab poole rohkem ja pole üldse odav lõbu. Sama lugu on peletikatlaga - see on tark ja kütab automaatselt vajadusele aga kulu lööb jalad nõrgaks kui küttehooaeg algab.

Üldiselt on siiski olemasoleva maja parendamine odavam va. kui VAMM on majas ja kui palkmajal jäeti hüdrotõke tegematta ning alumine palgirida on mäda. Viimast saab ravida aga vastik on.

Külaline kirjutas: 18 Mär 2018, 14:11Kokku kulub 5 tunnise katla kütmise peale 30 minutit reaalset tööd.

Kui sa kulutad iga päev kütteperioodil (5 kuud) 30 minti kütmisele või süsteemi hooldusele , siis teeb se kokku 75 tundi aastas 3,5 ööpäeva või ~10 tööpäeva. Muidugi suva, kui eluga muud pole peale haata

Külaline kirjutas: 18 Mär 2018, 14:11 Ega sa 3-5 tundi siis roop käes kolde ees passima ei pea. Kokku kulub 5 tunnise katla kütmise peale 30 minutit reaalset tööd. Eelkõnelejale tuleks ka kasuks oma rasvast perset aegajalt diivanilt püsti ajada.

Ennist juba mainisin eeldamise kohta, minu kehamassi indeksit eeldades paned kindlalt mõõda.
Naiivne on arvata, et kütmine tähendab tikust tuld ja valmis.
Ausalt ei viitsi ühele katlaorjale selgitada, kuidas puit metsast hoovile jõuab, riita saab, kuivab, katlasse, tuhk välja jpm. kõik me saame aru, et see protsess ei käi 30 minutiga. Aga saaks ainult vaielda, eitada ja vassida, sest see on veres. Kusagil sügaval sisimas saavad kõik katlaorjad aru, et maailmas on olemas alternatiivseid lahendusi, aga puudub finantsiline vabadus neid soetada. Nii, et jaurame edasi.

Ma eile juhtusin suhtlema ühe tegelasega, kellel on kah "oma mets ja tasuta puud" ja ta tunnistas, et tead tegelikult on ikka raskelt kopp ees sellest pilbastega nikerdamisest. Et tahaks nagu midagi muud ka teha kui iga aasta selle puuriida tassimisega aega veeta.

dumbuser kirjutas: 18 Mär 2018, 17:11 Ma eile juhtusin suhtlema ühe tegelasega, kellel on kah "oma mets ja tasuta puud" ja ta tunnistas, et tead tegelikult on ikka raskelt kopp ees sellest pilbastega nikerdamisest. Et tahaks nagu midagi muud ka teha kui iga aasta selle puuriida tassimisega aega veeta.

Ma olen päris paljude sellistega suhelnud.
Eks ta ole.
Järgmine samm: krt ei viitsi enam selle pelleti tassimisega vaeva näha ...

See on ammu paberil tõestatud, et müües oma metsa puud küttepuuna maha ja ostes elektrina tagasi, siis saab rohkem energiat, kui neid põletades. Ainult kõva pikaajalise külmaga suudab puude põletamine kodustes tingustes kasumlikum olla. Sealhulgas ei tohi oma aega arvestada, siis on bilanss kohe negatiivne.

vaba Mees kirjutas: Ennist juba mainisin eeldamise kohta, minu kehamassi indeksit eeldades paned kindlalt mõõda.
Naiivne on arvata, et kütmine tähendab tikust tuld ja valmis.
Ausalt ei viitsi ühele katlaorjale selgitada, kuidas puit metsast hoovile jõuab, riita saab, kuivab, katlasse, tuhk välja jpm. kõik me saame aru, et see protsess ei käi 30 minutiga. Aga saaks ainult vaielda, eitada ja vassida, sest see on veres. Kusagil sügaval sisimas saavad kõik katlaorjad aru, et maailmas on olemas alternatiivseid lahendusi, aga puudub finantsiline vabadus neid soetada. Nii, et jaurame edasi.

Mida siin pikalt jaurata, mõni kasutab kallimat kütmise lahendust ja tahab ainult soojas toas diivanil tagumikku sügada ja et ei peaks diivanilt õhtu jooksul minutikski üles tõusma (va. külmkapi juures käimine). Vahel käib kepikõndi vms jaburat tegevust ka tegemas, et natukenegi füüsilist aktiivsust saaks. Mõni teine kütab elamist võimalikult odavalt ja seejuures naudib ka sellega kaasnevat mõõdukat füüsilist koormust ning ei peagi kepikõni tegema minema.

Õhk-vesi soojuspumbad on üldiselt kasulikud soojemas kliimas, külma ilmaga pole õhust soojut võtta ja siis võtavad elektrit kõvasti. Maasoojuspumbad on mõttetult kallid, tasuvad ära alles 15-20 aastaga, olles selle ajaga juba amortiseerunud. Nii et kes veidikenegi oma tööd panustada tahab, siis halupuit või pellet, mugavamate ja paksema rahakotiga vendade jaoks elektriradiaatorid. Punkt.

plb kirjutas: 18 Mär 2018, 17:16

dumbuser kirjutas: 18 Mär 2018, 17:11 Ma eile juhtusin suhtlema ühe tegelasega, kellel on kah "oma mets ja tasuta puud" ja ta tunnistas, et tead tegelikult on ikka raskelt kopp ees sellest pilbastega nikerdamisest. Et tahaks nagu midagi muud ka teha kui iga aasta selle puuriida tassimisega aega veeta.

Ma olen päris paljude sellistega suhelnud.
Eks ta ole.
Järgmine samm: krt ei viitsi enam selle pelleti tassimisega vaeva näha ...

Minul tuli see järgmine samm ühe talvega. Maasoojuspump tagab püsiva temperatuuri majas ja oma metsa lähen puid müügiks tegema siis kui ilm on ilus ja tahaks värskes õhus end liigutada.
Üks tähelepanek veel. Mistahes soojuspump vajab ainult elektrit. Pelletikatel tahab ka lisaõhku ja mitte vähe. -20C tähendab see jaburat olukorda, et ühest otsast kütad maja ,teisest otsast jahutad.

Ema on sul jabur. Ei tasu mingeid lollusi suust välja ajada. Ei pea ju katelt keset elutuba panema ja läbi teise toa avatud akna põlemisõhku tõmbama. Targemad panevad katla eraldi ruumi ikka.
Oma metsast puid kütteks keegi keelab sul teha siis kui ilus ilm on ja end liigutada tahad? Eriti jaburad avaldused ikka.

Külaline kirjutas: 18 Mär 2018, 22:19 Ema on sul jabur. Ei tasu mingeid lollusi suust välja ajada. Ei pea ju katelt keset elutuba panema ja läbi teise toa avatud akna põlemisõhku tõmbama. Targemad panevad katla eraldi ruumi ikka.
Oma metsast puid kütteks keegi keelab sul teha siis kui ilus ilm on ja end liigutada tahad? Eriti jaburad avaldused ikka.

Ei ole ema jabur. Isa oli jabur kui ehitas 40 aastat tagasi katlaruumi vastavalt projektile garaazi ja eluruumide vahele. Sealjuures ongi eraldi ruum ,aga kuna maja on mäe külje sees, siis sellesse ruumi parajas koguses õhku vastavalt pelletikatla hetkevajadusele tuua on keeruline. Praegu tulebki läbi garaazi (mitte elutoa) ja jahutab sellega garaazi. Muide, soojuspumbad ei vaja põlemisõhku, ei elutoa ega ka garaazi kaudu. Seega pool lolli jutu ajamist pead vist enda kanda võtma.
Oma metsa minekuga on selline lugu ,et käin täiskohaga tööl ja mulle meeldivat ilma seetõttu pisut raskem rihtida. Maja vajab aga kütmist igal aastal. Ilusa ilmaga on ka muid hobisid kui põletamiseks puid langetada. Kui käega pidevalt ja kõvasti vastu pead taguda, siis vist hakkabki suust sul lolli juttu tulema.

Õhu jaoks on olemas ka torud. Eramaja põleti vajab üsna vähe õhku.
Kui ise piisavalt mees pole ja metsast puid ei saa toodud, siis isegi neid ostes tuleb kokkuvõttes tunduvalt odavam kui mingeid soojuspumpasid osta ja hiljem mega-elektriarveid maksta.

Küsimus ongi selles, et kas põhiline on hind või "ise võimalikult vähe tegemine". Halupuit on ja jääb kõige odavamaks, ükskõik palju teleka ees paksuks õginud konnad foorumis ananüümselt krooksuvad.

Teemaks oli tegelikult küttesüsteemi vahetuse tasuvus.
3 lehekülje peale on välja tulnud, et maja soojapidavus on tõsiselt kehv. Seega alustama peaks selle muutmisest.
Ja üks väga oluline asi mis välja toodi on see, et kunagise "remondi" käigus on kinni topitud vundamendi tuulutus. Selle tegevuse tulemuste likvideerimine võib minna väga kulukaks kui õigel ajal jaole ei saa.

Kui põrand on külm, siis on see nagunii vaja laiali võtta ja uuesti soojustada. Selle käigus vaata üle põrandatalade olukord. Kui neid on vaja juba vahetada, siis soovitaks igaljuhul see sealt kõik minema visata ja teha pinnasele betoonpõrand koos küttetorudega (soosjustus ka muidugi betooni alla 150-200mm EPS). Sest ei usu, et korraliku tuulduva põranda tegemine eriliselt soodsam tuleks. Kui aga on siiski soov tuulduv korda teha siis ka see ei välista põrandakütet - uuri Floore ja Tycroc UHP soojustusplaatidega lahendusi.
Tõenäoliselt ei ole see ka loodis igaltooolt - kui aga tahad selle loodi saada ja/või näiteks Tycroc alusmatiga vesipõrandakütte teha, siis põrand jälle tõuseb, kõik uuesti betooni valades saab kõrguse samaks jätta, uksepakud soovi korral ära jätta, et põrand oleks üks tervik tervel korrusel jms.
Minul tasus see otsus ära esimese talvega kui seal sees elan alates dets 2017 See nii kiire tasuvus ei ole mitte rahaline vaid emotsionaalne Tahtsin nagunii põrandakütet, soojustada oli vaja, talad osad mädad jne.

Seda veetoru seal põrandas saad siis kütta millega soovid (ÕV pump, veesärgiga pelletikamin, pelletikatel, maaküte, veesärgiga kaminahi ....) - alustuseks pane või elektrikatel vahele.

Aga seni kuni põrandat ette ei võta, siis parim variant on õhk-õhk soojuspump kütteabiks ja temp ühtlustamiseks. Selle ostu saad ka edasi lükata sest nüüd kevad käes - uuri põrandate olukord järgi ja siis otsusta selle järgi.
Igasugu küttesüsteemid ma dimensioneeriks mitte hetke soojakaduse järgi, vaid selle järgi mis peale soojustamisi on - nii võid selle väiksema süsteemiga säästetud raha eelnevalt soojustusse panna.

Kui elad üksi ja üle ööpäeva kütteperioodil kunagi kodust eemal ei viibi, meeldib regulaarselt primitiivsete tegevustega aega viita - miks mitte puuküte.

Mina oma naist ja lapsi sunnitööle ei käsi ja üle kolmekümne aasta vältimatult ahju kütnuna tuleb tõdeda, et on aasta 2018 ja peeruvalgel körti enam ei keedeta.

Mis ei tähenda, et puidukütet majas poleks, aga seda kasutan siis, kui soovin, mitte kuna peab.

Külaline kirjutas: 19 Mär 2018, 07:29 Õhu jaoks on olemas ka torud. Eramaja põleti vajab üsna vähe õhku.
Kui ise piisavalt mees pole ja metsast puid ei saa toodud, siis isegi neid ostes tuleb kokkuvõttes tunduvalt odavam kui mingeid soojuspumpasid osta ja hiljem mega-elektriarveid maksta.

Jah, loomulikult on on torud,aga sisuliselt maa alla on vaja õhk lükata ventika abil ja seda ma ilmselt ka teen varsti kuigi see on tülikas võrreldes soojuspumpadega. Üsna vähe õhku on väga veniv mõiste. Välispiirete isoleerimisega olen jõudnud punkti, kus põlemisõhku enam ei jätku ja pean sooja töötoana kasutatavat garaazi ajutiselt kasutama külma välisõhu korstnana. Ise olen piisavalt mees olnud 50(viiskümmend) aastat metsast puid tooma ahjude orjana. Nüüd teen puid ,siis kui tahan ja kui ei taha ,istun lennuki peale ja lendan veebruaris lõunamaale, mitte ei küta ahju. Odav-odavam-veel odavam. Krt, kasva ükskord suureks ja lõpeta see sentide lugemine. Elektriarvetega kollitamine ei müü enam, liiga paljudel inimestel ,sh. minul, on soojuspumbad olemas ja pole sellest vaesemaks jäänud.
Ehk siis teemast rääkides ,mädanud põrand tuleb tuleb üles võtta, soojustada, torud betooni sisse valada. Pärast seda võib panna kohe soojuspump või teha nii nagu mina. Kõigepealt ehitasin kalli raha eest ahju ja kolme aasta pärast lõhkusin maha ning panin ikka soojuspumba.

Nagu viimased postitused räägivad, soovitatakse torud tuua põranda alla. Rumalusest küsin üle - kas see eeldab ka mingisugust akupaaki, et vesi kiirelt ära ei jahtuks? On sel mingisuguseid eeliseid võrreldes radikatega, va soojad põrandad, kus hea käia?
Elektrikatel - kas kellegil on kogemusi selle elektritarbimise kohta? Või võiks lugeda soojusandmisel sarnaseks nt õhksoojuspumbaga?

Kindlasti huvituks isegi mugavusest, aga eks rahaline olukord paneb kõik paika.
Ühe väitel näiteks korraliku soojustamisega(paksult villa seina, lakke, põrandad soojustatud jne) suutis maja hoida temperatuuri terve ööpäeva talve külmadega. Saab selline asi tõsi olla? Kas ventilatsioon vms ei saa mõjutada soojakadu rõhkude erinevuse tõttu?

Eile sai huvipärast pööningul vaadatud, millega lagi soojustatud on. Selgus, et ca 10-11cm kokkukuivanud saepuru ja vastu tuli juba lauad. Mõnes kohas võibolla rohkem saepuru, aga see erilist rolli vast ei mängi. Esikutele jms on väga lohakalt villa visatud peale.
Kas saepuru puhul on ainuõige see kõik välja visata või saaks seda täiustada?

Külaline kirjutas: 19 Mär 2018, 11:32 Teemaks oli tegelikult küttesüsteemi vahetuse tasuvus.
3 lehekülje peale on välja tulnud, et maja soojapidavus on tõsiselt kehv. Seega alustama peaks selle muutmisest.
Ja üks väga oluline asi mis välja toodi on see, et kunagise "remondi" käigus on kinni topitud vundamendi tuulutus. Selle tegevuse tulemuste likvideerimine võib minna väga kulukaks kui õigel ajal jaole ei saa.

Pole veel uurinud enda põrandaid täpsemalt, aga kas pole mitte nii, et kui põranda alused on täidetud liiva vms, siis see tuulutus põrandate suhtes ei mõjuta? Ainult siis esimesi palke võib mädandada?
Vundamendi tuulutusi ma ei näe. Ainuke auk/"aken" on ainult keldri jaoks.

"Torud põranda alla" on mõeldud põrandaküttetorud, mis on põranda (tavaliselt betoonivalu) sisse valatud küttetorustik. See eeldab põranda alumise osa korralikku soojustamist, et vältida soojakadusid läbi põranda.
Akupaagi vajadus oleneb valikust, millega ja kuidas sa küttevett soojaks kütma hakkad, kui valid maakütte-, õhk-vesi küttepumba, gaasikatla, moodsa pelletiküttekatla või ka otse elektritennidega - ei ole akupaagi järele hädavajadust. Kui valid tahkeküttekatla, näiteks halupuude-briketi küttega, tekib see probleem, et sooja küttevett saad küttekontuuri ainult juhul kui sa katelt kütad, kuna keegi ei viitsi 24 tundi järjest katlakütmisega tegeleda, valitakse natuke võimsam katel + akupaak ja köetakse osa vajalikku küttevett ette ära akupaaki - kütad õhtul katlaga akupaagi soojaks ja sel ajal kui ise magad saavad radikad või põrandaküte sooja vett akupaagist.

Lae peal 10cm soojustust on olematult vähe, kõige kiirem ja lihtsam, ka kõige efektiivsem (soe õhk tõuseb lae alla ja lahkub läbi lae-katuse piirete) ongi lagi ära soojustada. Kuidas soojustada sõltub, kas 2. korruse väljaehitamise plaanid on ka olemas. Mugavaim on tellida puistevill, tuleb tehnika ja mehed ning järgmiseks päevaks on lagi soojapidav.
Olemasoleva saepuru eemaldamiseks otse hädavajadust ei ole. Säästuvariant, kui ise teed ja vahendid piiratud, ning oled otsustanud tubade kaupa remontida, võib ka lage soojustada tubade kaupa.

miksik kirjutas: 19 Mär 2018, 15:16...või teha nii nagu mina. Kõigepealt ehitasin kalli raha eest ahju ja kolme aasta pärast lõhkusin maha ning panin ikka soojuspumba.

Kui ilma ahju maha lõhkumata ei olnud võimalik soojuspumpa lisada siis tegid kusagil vea.

Põrandakütte eelised radikate ees:
- ei ole tolmukärsahaisu
- sobivad paremini soojuspumbaga (põrandas on küttevee temp madalam, seda on pumbaga efektiivsem (odavam) toota)
- interjöör on puhtam, koristamine lihtsam

Vent muidugi mõjutab küttekulu aga vendi vajaduse otsustad sa ise. Kui kedagi kodus ei ole siis vent huugama ei pea.

Elektrikatel = otseelektriküte. Kallis aga mugav. Sisuliselt elektriküttekeha. Kui maja on väike ja korralikult soojustatud, siis võib isegi kõne alla tulla. Küsides elektrikatla el.tarbimise kohta sa püstitad küsimuse valesti. Energia jäävuse seadus.

nulllll kirjutas: 19 Mär 2018, 16:23 Elektrikatel - kas kellegil on kogemusi selle elektritarbimise kohta? Või võiks lugeda soojusandmisel sarnaseks nt õhksoojuspumbaga?

Elektrikatel on sama, mis kütta otse elektriga, mis on üks kulukamaid kütteviise üldse. Samasse rubriiki käivad ka ioonkütte katlad ja muu sarnane, mis võivad reklaamis rääkida mistahes kokkuhoiust, aga see ei ole paraku tõsi.

Põranda- vs radikakütte suurim erinevus on küttevee temperatuuris, radikate kütteväljastuspind on piiratud, seepärast tarbib radikas kuumemat vett (tavaliselt kuni 65C), põrandakütte soojust väljastav pind on suurem ja seetõttu saab hakkama madalama temperatuuriga veega (30-45C).
Kui valid küttevee soojendamiseks tahkepuidu-, pelleti-, gaasikatla sobivad nii radikad, kui põrandaküte, kui valid maakütte või õhk-vesi kütte on soovitatavam põrandaküte, sest nende tehnoloogiate puhul on kõrgema küttevee tootmine ebaefektiivsem ehk maakeeli kulub rohkem elektrit ehk raha.
On variant ka suurepinnalised radikad madala kütteveetemperatuuriga toimetamiseks, aga radikad võtavad ruumi, võivad ka silma riivata, mööblipaigutust piirata ja radikateni tuleb samuti torusid vedada.

E: Eelmine postitaja jõudis ette...