Ehitusfoorum

saladeko kirjutas: ↑28 Sept 2017, 18:25 No 10 aastat teen käitu ja elektritöid ja ei ole kuskil kohanud, et ülemine ots seinas paneks tule põlema.

No tule mulle külla ja imetle! Sissepääsuks lepin ka Ikla kraamiga.
Ja ikkagi, mitme meetri ulatuses peab oma kätt ülearu liigutama, et leida üles see lüliti õige asend kui kellegi arvates on too valetpidi paigaldatud?

Yyrbik kirjutas: ↑27 Sept 2017, 15:08
Seni on Eestis ja naaberriikides 99.99% lülitites nii, et ülemisele otsale vajutades tuli süttib.

Kuskil 400 juhtumit ja minu kogemus väidab, et pooled tahavad ühtemoodi ja pooled tahavad teistmoodi. Mõnedel on vaja ühes ja sama hoones isegi mõlemat versiooni kasutada. Aga tundub sama asjali vaidlus nagu see mispidi peab pelleripaberi rull olema.

Paberi pealejooks PEAB olema eestpoolt, mitte seina äärest.

Huvitav on see, et kui paned lüliti sisu( ükskõik mis tootja)kirjad õigesti, siis läheb lüliti alla vajutades tuli põlema. Kui ei usu tule minu käiduobjektidele. Kaasa võd võtta kohalikust poest sissepääsuks!

Kuskil 400 juhtumit ja minu kogemus väidab, et pooled tahavad ühtemoodi ja pooled tahavad teistmoodi. Mõnedel on vaja ühes ja sama hoones isegi mõlemat versiooni kasutada. Aga tundub sama asjali vaidlus nagu see mispidi peab pelleripaberi rull olema.

Jutt on siis ilmselt nendest objektidest, kuhu on kutsutud (muuhulgas ka) lüliteid paigaldama? Paljud ilmselt ei kujuta ettegi kui paljudes kodudes on veel nõukogudeaegsed lülitid ja sinna elektrikel üldiselt asja pole ning seal on suures enamuses alumist poolt vajutades sisse lülitatud asendis olevad lülitid.

Külaline kirjutas: ↑29 Sept 2017, 23:04

Kuskil 400 juhtumit ja minu kogemus väidab, et pooled tahavad ühtemoodi ja pooled tahavad teistmoodi. Mõnedel on vaja ühes ja sama hoones isegi mõlemat versiooni kasutada. Aga tundub sama asjali vaidlus nagu see mispidi peab pelleripaberi rull olema.

Jutt on siis ilmselt nendest objektidest, kuhu on kutsutud (muuhulgas ka) lüliteid paigaldama? Paljud ilmselt ei kujuta ettegi kui paljudes kodudes on veel nõukogudeaegsed lülitid ja sinna elektrikel üldiselt asja pole ning seal on suures enamuses alumist poolt vajutades sisse lülitatud asendis olevad lülitid.

Kas Sul puudub loetust arusaamise oskus?

Ennist kirjutasin ju, et kehtis nõue, et pirni vahetama asudes pidi olema võimalus näha punast täppi lülitil.
Sellest ka lüliti asetus.

(Tõdemus tänapäevasest koolist: "Kui Koogli "akud" tühjaks saavad kaob ka mõtlemise oskus".)
ping

Nõukogudeagsetes korterites/majades on valdav just selline ühendusviis, et punane täpp näitab sisse lülitatud asendit.

See teema (kas lüliti peab sisse lülituma üles või alla vajutades) on siit foorumist juba korra läbi käinud.

Võtame siis uuesti jutu kokku. Argumendid, et "juhe ei ulatanud", "klahvi serv ei kogu tolmu" ja "teistmoodi tundub väärakas" üldisemas plaanis ei päde. Eks igaüks paigaldab oma majapidamises nii, nagu ta harjunud on ja mugav tundub.

"Üles=sisse" tuleb suurte kangiga "rubilnikute" ajast. Mõte oli selles, et juhuslik sisselülitamine oleks välistatud ehk sisse lülitamiseks peab nägema vaeva ja lükkama lülitit ülespoole. Kiireks välja lülitamiseks (nt. hädaolukorras) on lihtsam alla tõmmata. Samapidi on tänapäeval ka kõik kaitselülitid ja automaadid. Kes ei usu, vaata oma kilpi.

Sama loogikat järgisid ka vanemad nn. ameerika tüüpi nupuga seinalülitid. Nuppu üles lükates lülitus lamp sisse. Seda lülitit isegi ei anna teistpidi pöörata, sest muidu läheksid kirjad tagurpidi.

Analoogselt nuppudega toimivad ka liugurid ja regulaarorid erinevatel pultidel ja seadmetel. Näiteks helipuldis heebleid üles lükates läheb heli tugevamaks, valguspuldis prozektorid heledamaks. Maha tõmmates läheb pimedaks.

Igati loogiline ongi meelde jätta, et allapoole ehk "maha" läheb ka valgus maha.

Heterod lülitavad lüliti allosaga lambi sisse, homod aga ülaosaga, nii lihtne ongi.

Dlk kirjutas: ↑30 Sept 2017, 19:15 Heterod lülitavad lüliti allosaga lambi sisse, homod aga ülaosaga, nii lihtne ongi.

Sic!

kas lüliti asendi üle jahumiseks polnud juba omaette teemat?

Külaline kirjutas: ↑16 Sept 2017, 08:44 Miks on asjad nii? Aga vaata seks, et koolis nii räägiti. Ka seal öeldi, et pole kohustus aga on hea tava nii teha.

Millises koolis ja kes rääkis?
Minule ei räägitud koolis midagi sellist ning ka kutseeksamil ei tulnud ka jutuks kuidas pistikupesal faas tuleb paigutada.
Küll aga räägiti, et nii neutraal kui faas on mõlemad tööjuhid ja tuleb mõlemat ohtlikuna käsitleda.

Võibolla lähtub see lüliti üleval sees vaikiv kokkulepe hoopis gravitatsioonijõu suunast?

Kui läheb rikki, vedru ära väsib või midagi ülevalt alla potsatab, liigub hoob alla ja lülitub välja.
So kuni inseneril on võimalus valida, siis kahest varinadist see tõenäoliselt turvalisem.

Uuselamu värskelt asukalt sellist ettenägelikkust ei maksa muidugi loota.

Aga kui uuselamu peremees pärast pidu väsinuna seinanajal kokku vajub, siis võiks ikka ka lüliti gravitatsiooni suunda jälgida ja toa valguse kustutada aga mitte vastupidi.

Uuselamu peremees pigem saabub peolt koju ja käega mööda seina alla libisedes suudab veel tule põlema panna ja selle abil teel magamistuppa märgata lapse mänguautot mis lõksuna teel vedeles.

Edison on petis!

Vene ajal olid kahjuks kõik lülitid vastupidi: all sees, üleval väljas. Ja see komme on nii tugevasti end sisse söönd, et teisiti ei kujuta üldse ettegi. Kui oma elektrit kodus teen, teen samuti vana kombe järgi. Keldris sai teisiti tehtud, nüüd koguaeg tuli põleb seal, sest koguaeg unustatakse. See on ilmselt alateadlik instinkt juba, näha lülitit teatud asendis.

Vanematel lülititel oli klahvi otsa peal punane täpp, mis näitas sisselülitatud asendit.
Kui pirnivahetaja vaatas ülevalt lambi juurest, lüliti poole siis pidi ta nägema, punast täppi, kui lüliti on sisselülitatud asendis.
See on elementaarne ohutustehnika.
Vanasti oli tavaline see, et pirni esmasel pingestamisel võis see pauguga lõhkeda ja kätt vigastada kui pesas vool juhtus olema.
Kui lüliti asend polnud üheselt määratav siis pidi kaitsekorgid välja keerama enne pirni vahetust.
Kui keegi paneb lüliti tagurpidi ja leiab sellele suvalisi põhjendusi siis see on tema enda traagika.
ping

Külaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 12:25 Kui pirnivahetaja vaatas ülevalt lambi juurest, lüliti poole siis pidi ta nägema, punast täppi, kui lüliti on sisselülitatud asendis.

Ja ei juhtunud mina ühtegi sedapidi paigaldatud lülitit nägema, mitte kunagi ja mitte kusagil. Vot nii pahasti kohe läks, kõigil oli täpp allpool.
 

Külaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 12:25 Vanematel lülititel oli klahvi otsa peal punane täpp, mis näitas sisselülitatud asendit.
Kui pirnivahetaja vaatas ülevalt lambi juurest, lüliti poole siis pidi ta nägema, punast täppi, kui lüliti on sisselülitatud asendis.

Sellise debiilsuse suudab vaid see välja mõelda, kes pole kunagi pirni vahetanud. Mida seal pimedas/hämaras näha on kui isegi lähedalt vaadates ei saa igakord aru mis värvi mingi asi on ?

A.S. kirjutas: ↑05 Mär 2018, 13:03

Külaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 12:25 Kui pirnivahetaja vaatas ülevalt lambi juurest, lüliti poole siis pidi ta nägema, punast täppi, kui lüliti on sisselülitatud asendis.

Ja ei juhtunud mina ühtegi sedapidi paigaldatud lülitit nägema, mitte kunagi ja mitte kusagil. Vot nii pahasti kohe läks, kõigil oli täpp allpool.
 

Uskumatu. Mina jälle pole täppi all näinud. Mitte kunagi ja mitte kusagil, käsi südamel. Kus sa neid nägid?
Aga võtame näiteks city24 lahti, valime sealt mõne kõige odavama korteri pärapõrgus (siis on tõenäoline seal vene aega veel näha) ja vaatame lülitite asendit.
Näiteks siin:
https://city24.postimees.ee/property/87 ... y-group-01

Külaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 12:25pidi ta nägema, punast täppi ... See on elementaarne ohutustehnika

Ka sel vanal ajal oli juba välja mõeldud veksellülitus ja kogu punase täpi teooria lendab vastu taevast koos elementaarse ohutustehnikaga.

Aga näiteks Jaapanis pannakse kaitsmed "sideways" et vältida maavärina tagajärjel ekslikku lülitust. See lülititeema teemas "faasi asukoht pistikupesas" on veits random. Minul igatahes lumi pakib!

Küülaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 14:31

Külaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 12:25pidi ta nägema, punast täppi ... See on elementaarne ohutustehnika

Ka sel vanal ajal oli juba välja mõeldud veksellülitus ja kogu punase täpi teooria lendab vastu taevast koos elementaarse ohutustehnikaga.

Veksli pirnivahetuseks tuli pingetustada kaitsmest voolu väljalülitamise teel.
ping

dumbuser kirjutas: ↑05 Mär 2018, 13:35

Külaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 12:25 Vanematel lülititel oli klahvi otsa peal punane täpp, mis näitas sisselülitatud asendit.
Kui pirnivahetaja vaatas ülevalt lambi juurest, lüliti poole siis pidi ta nägema, punast täppi, kui lüliti on sisselülitatud asendis.

Sellise debiilsuse suudab vaid see välja mõelda, kes pole kunagi pirni vahetanud. Mida seal pimedas/hämaras näha on kui isegi lähedalt vaadates ei saa igakord aru mis värvi mingi asi on ?

Keerulistes tingimustes pidi tööd tegema vähemalt kahekesi.
Madalama kategooria mees keeras pirni ja kõrgema kategooria mees vastutas töö õige ja ohutu teostamise eest.
ping

Külaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 14:58

dumbuser kirjutas: ↑05 Mär 2018, 13:35

Külaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 12:25 Vanematel lülititel oli klahvi otsa peal punane täpp, mis näitas sisselülitatud asendit.
Kui pirnivahetaja vaatas ülevalt lambi juurest, lüliti poole siis pidi ta nägema, punast täppi, kui lüliti on sisselülitatud asendis.

Sellise debiilsuse suudab vaid see välja mõelda, kes pole kunagi pirni vahetanud. Mida seal pimedas/hämaras näha on kui isegi lähedalt vaadates ei saa igakord aru mis värvi mingi asi on ?

Keerulistes tingimustes pidi tööd tegema vähemalt kahekesi.
Madalama kategooria mees keeras pirni ja kõrgema kategooria mees vastutas töö õige ja ohutu teostamise eest.
ping

Ehk keerutas taburetti, millel madalama kategooria mees seisis

Külaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 12:25 Vanematel lülititel oli klahvi otsa peal punane täpp, mis näitas sisselülitatud asendit.
Kui pirnivahetaja vaatas ülevalt lambi juurest, lüliti poole siis pidi ta nägema, punast täppi, kui lüliti on sisselülitatud asendis.
ping

Külaline kirjutas: ↑05 Mär 2018, 14:58 Keerulistes tingimustes pidi tööd tegema vähemalt kahekesi.
Madalama kategooria mees keeras pirni ja kõrgema kategooria mees vastutas töö õige ja ohutu teostamise eest.
ping

Ping, kas pirni vahetus kuulus vanasti mõiste "keerulisemate tingimustega töö" alla? Loodan, et mul ei ole mäluga probleeme, aga samuti eelmisel sajandil sündinuna ma tõesti ei mäleta, et keegi oleks pirni vahetuseks kutsunud elektriku. Võib-olla ehk mõni vanatüdruk, kes lootis, et ehk tuleb mõni vallaline eletrik, kelle saaks "pinge" peale panna.
Isegi tänapäevane seadusandlus ei käsi pirni vahetuseks elektrikku kutsuda kui inimene ise oskab veenduda oma ohutuses pirnivahetuse ajal. Kui ei osanud, siis pole midagi parata, lihtsalt üks Darwini auhinna kandidaat juures.

Urmas