Ehitusfoorum

Mul sõber ükskord küsis, et miks ma pistikupesadele alt otsad peale toon? Tema toob ainult ülevalt. Tegelikult ei ole ju vahet!

systemre kirjutas: 11 Mai 2023, 09:34 Mul sõber ükskord küsis, et miks ma pistikupesadele alt otsad peale toon? Tema toob ainult ülevalt. Tegelikult ei ole ju vahet!

Vanasti õpetati, et välisseintes asuvate ühenduste juhtmed tuleb ühendada altpoolt üles, et tekkiks juhtmele "veekott" mis võimalikul juhet mööda jooksval kondentsveel ei laseks elektriühendusele voolata.

Majas sees on mõistlik, kui tule saab süüdata vajutades alumisele poolele, siis saavad lapsed tuled ise põlema panna ja ei pea nende järgi jookma, et valgust süüdata.

Väljas, välisseinas asuva lüliti normaalasend peaks nii olema et klahvi alumine äär oleks enamus aega sees, sest kui klahvi taha koguneb jää, ei saa klahvi lülitada.

ping kirjutas: 11 Mai 2023, 11:07on mõistlik, kui tule saab süüdata vajutades alumisele poolele, siis saavad lapsed tuled ise põlema panna

See aeg kestab (olenevalt lülitite paigalduskõrgusest) max pool aastat, lapsed kasvavad kiiresti ja 5 cm pikkust tuleb ruttu. Ja veelkord - vekslite puhul jälle mõttetu väide. Ning see jää kogunemise jutt on ka üle pingutatud.

Küülaline kirjutas: 11 Mai 2023, 11:19 ... Ning see jää kogunemise jutt on ka üle pingutatud.

Ka Austraaliat ei ole olemas, sest MINA ei ole seda näinud?

Kui klahv jäässe läheb, ta oskab teha seda ka altpoolt.

.....'Berker. 'i esindaja ütles kunagi, ei ole reeglit aga puht praktilise poole-pealt no mõistlik nii et alla vajutades põlema, kuna kinnist aega on rohkem siis tolm ei saa koguneda klahvi äärele.........

kaimagk kirjutas: 11 Mai 2023, 19:26tolm ei saa koguneda klahvi äärele

Need põhjendused hakkavad absurdi valda liikuma, ja kummas asendis veksellüliti rohkem on?

Morpheusfree kirjutas: 09 Mai 2023, 20:45 Tegelikult on lüliti asendil ka ohutus tehniline pool, mida soomes suht täpselt järgitakse, nimelt tulekahju puhkudel, kui asjad peaks varisema libisema ruumides siis enamustel juhtudel toimub see gravitatsiooni tõttu ülevalt alla ja kuna lüliti alumine äär on viimane kokkupuutel siis peaks see jääma välja lülitatuks et mitte tekitada uusi põlengut soodustavaid/suurendavaid situatsioone.

Selleks ajaks kui põlengu tõttu midagi variseb või kokku kukub, on elektrisüsteem juba ammu kokku jooksnud ja ei põle mingid lambid, mida välja lülitada.

Küülaline kirjutas: 11 Mai 2023, 20:29

kaimagk kirjutas: 11 Mai 2023, 19:26tolm ei saa koguneda klahvi äärele

Need põhjendused hakkavad absurdi valda liikuma, ja kummas asendis veksellüliti rohkem on?

Ilmselgelt see jutt ei käi veksellüliti kohta. Kui mul tavalise lüliti korral on valida kas põlema läheb alumist või ülemist osa vajutades, loomulikult eelistan alumist. Ülevalt põlema- seda varianti eelistavad võibolla mingid veidrikud.

Ac457765 kirjutas: 11 Mai 2023, 22:08loomulikult eelistan alumist. Ülevalt põlema- seda varianti eelistavad võibolla mingid veidrikud

Tegelikult ma ei ole selle peale kunagi niimoodi mõelnud, et alumine on loomulik ja ülemine on veidrikutele. Mul on kodus suurem osa lülititest veksel- ja ristlülitid. Lihtlülitid põlevad ülemises asendis ja tundub päris loomulik, mitte veider.

Küülaline kirjutas: 11 Mai 2023, 22:24

Ac457765 kirjutas: 11 Mai 2023, 22:08loomulikult eelistan alumist. Ülevalt põlema- seda varianti eelistavad võibolla mingid veidrikud

Tegelikult ma ei ole selle peale kunagi niimoodi mõelnud, et alumine on loomulik ja ülemine on veidrikutele. Mul on kodus suurem osa lülititest veksel- ja ristlülitid. Lihtlülitid põlevad ülemises asendis ja tundub päris loomulik, mitte veider.

Kui hull ise aru saab, et ta on hull, siis ta ei pidavatki õige hull olema. Äkki veidrikutega on sama põhimõte.

Leiti ikka vaidluseks teema. Keerake oma lülitid 90 kraadi ja kukkuge vaidlema kas vajutada tuleb paremale või vasakule . Minul küll vahet pole - vajutada tuleb sellele osale mis väljas.

kunn24 kirjutas: 11 Mai 2023, 19:01 Kui klahv jäässe läheb, ta oskab teha seda ka altpoolt.

Kui klahvi taha koguneb jääpiisk, siis see tekkib klahvi alumise ääre vahele ja klahvi alumist äärt sisse lükata ei saa, jõuga vajutades klahv puruneb.

Kui klahvi aluminese ääre normaalne asend on "sees", siis isegi kui klahv on jäätunud, ja vajutades ülemisele äärele, jää ragiseb aga klahv liigub.

(Kõigis gaasiseadmetega ruumides on kohustuslik, et üks tulelüliti peab asuma väljaspool ruumi ja mul on päris tihedalt vaja väljas olevaid lüliteid lülitada.)

kaimagk kirjutas: 11 Mai 2023, 19:26 .....'Berker. 'i esindaja ütles kunagi, ei ole reeglit aga puht praktilise poole-pealt no mõistlik nii et alla vajutades põlema, kuna kinnist aega on rohkem siis tolm ei saa koguneda klahvi äärele.........

Minul ei kogune tolm klahvi ülemisele servale ja seega on lülitid õiget pidi.

Aga üks klient nõudis tulelüliteid 1,65m kõrgusele, et "Lapsed ei ulatuks tuledega mängima", nagu LED tule põlemine pesuruumis oleks suur elektrikadu.

ping kirjutas: 11 Mai 2023, 23:00

kaimagk kirjutas: 11 Mai 2023, 19:26 .....'Berker. 'i esindaja ütles kunagi, ei ole reeglit aga puht praktilise poole-pealt no mõistlik nii et alla vajutades põlema, kuna kinnist aega on rohkem siis tolm ei saa koguneda klahvi äärele.........

Minul ei kogune tolm klahvi ülemisele servale ja seega on lülitid õiget pidi.

Aga üks klient nõudis tulelüliteid 1,65m kõrgusele, et "Lapsed ei ulatuks tuledega mängima", nagu LED tule põlemine pesuruumis oleks suur elektrikadu.

See kõrgus oli vist eelmise riigikorra ajal mingi standard?
Mul kunagi korteris elades olid ka sellisel kõrgusel ja siis tütar väiksena muudkui käis: issi tule pane tuli põlema, issi tule pane tuli kustu jne, jne
Lõpuks sai kõrini ja paigaldasin liikumisanduri. Ja harjusin nii ära, et siiani on nii kuigi lapsed suured ja elukoht oma majas. Ainus probleem on, et külas olles unustan tualetis tule põlema.

ping kirjutas: 11 Mai 2023, 22:54 Kui klahvi taha koguneb jääpiisk, siis see tekkib klahvi alumise ääre vahele ja klahvi alumist äärt sisse lükata ei saa, jõuga vajutades klahv puruneb.

Kui klahvi aluminese ääre normaalne asend on "sees", siis isegi kui klahv on jäätunud, ja vajutades ülemisele äärele, jää ragiseb aga klahv liigub.

Kas tänapäeval elavad inimesed igludes, kus on olemas ka elekter ja lülitid jäätuvad? Kas sul mõni tuttav elab jäätuvate lülititega majas, et selline näide? Neil kütet ei olegi majas? Elekter majas, aga lülitid jäätuvad? Ennetan sellega, et ära hakka rääkima välistingimustes olevatest lülititest, seal peavad olema vastava IP-ga, mis ei kuumene üle ega jäätu.

Urmas kirjutas: 11 Mai 2023, 23:18 .... Kas sul mõni tuttav elab jäätuvate lülititega majas, et selline näide? Neil kütet ei olegi majas? Elekter majas, aga lülitid jäätuvad? Ennetan sellega, et ära hakka rääkima välistingimustes olevatest lülititest, seal peavad olema vastava IP-ga, mis ei kuumene üle ega jäätu.

Mul on tööalaselt ca 40 välisseinal olevat lülitit vaja kontrollida ja IP klass võib vastav olla aga jääpiisk ikkagi külmub klahvi vahele.
Ja see on aastate kogemus.

ping kirjutas: 11 Mai 2023, 23:41 Mul on tööalaselt ca 40 välisseinal olevat lülitit vaja kontrollida ja IP klass võib vastav olla aga jääpiisk ikkagi külmub klahvi vahele.
Ja see on aastate kogemus.

Kui ma tavakasutajana ostan vastava IP klassiga lüliti ja selle vahele tekib ikkagi jäätunud veetilk ja siis selle jäätilga tõttu tekkinud õnnetusjuhtumi puhul on süü kellel? Lüliti edasimüüjal või tootjal või lõppkasutajal? Kas välistingimustesse mõeldud vastava IP klassiga lüliti kasutustingimustesse on kirjutatud, et talvistes tingimustes peab regulaarselt kontrollima jäätilga olemasolu? Ei usu, aga ega lugenud ka ei ole, sest seni olen usaldanud müüja /tootja tooteinfot, mis peaks olema ka juriidiliste vaidluste aluseks. Kunagi üks elektrik ütles mulle, et pistikupesa IP kehtib täpselt niikaua kuni seal sees ei ole pistikut, edasine jutt IP-st on BS. Ja seda eriti Hiinast tulnud pistikute disaini osas. No ei ole sealtmailt tulnud pistikutel seda väikest nõksuringi IP kindlustamiseks.
Usun, et oled piisavalt näinud ka neid nn tööstusvoolu pesasid-pistikuid,kuid maal ma ei jäta neid kunagi niisama vedelema, vaid peidan nad sae või puulõhkuja katte alla.

ping kirjutas: 11 Mai 2023, 11:07 Majas sees on mõistlik, kui tule saab süüdata vajutades alumisele poolele, siis saavad lapsed tuled ise põlema panna ja ei pea nende järgi jookma, et valgust süüdata.

Väljas, välisseinas asuva lüliti normaalasend peaks nii olema et klahvi alumine äär oleks enamus aega sees, sest kui klahvi taha koguneb jää, ei saa klahvi lülitada.

See hetk kui sa arvad, et igasugu imetud põhjuseid oled juba piisavalt näinud ...

ping kirjutas: 11 Mai 2023, 23:41

Urmas kirjutas: 11 Mai 2023, 23:18 .... Kas sul mõni tuttav elab jäätuvate lülititega majas, et selline näide? Neil kütet ei olegi majas? Elekter majas, aga lülitid jäätuvad? Ennetan sellega, et ära hakka rääkima välistingimustes olevatest lülititest, seal peavad olema vastava IP-ga, mis ei kuumene üle ega jäätu.

Mul on tööalaselt ca 40 välisseinal olevat lülitit vaja kontrollida ja IP klass võib vastav olla aga jääpiisk ikkagi külmub klahvi vahele.
Ja see on aastate kogemus.

Miks sa 40-t katet neile ei tee?

ping kirjutas: 11 Mai 2023, 23:00 Aga üks klient nõudis tulelüliteid 1,65m kõrgusele, et "Lapsed ei ulatuks tuledega mängima", nagu LED tule põlemine pesuruumis oleks suur elektrikadu.

Ühe eelmise riigikorra ajal ehitatud majas kogunesid vanamutid igavuse peletamiseks õhtuti ühe oma sõbranne juurde ning harrastasid mae geri karate tehnikaga lülitite kustutamist. Eriti kergejalgsed, lahtise puusa ning korras koordinatsiooniga isendite puhul lisandus optsioonina veel mawashi geri koos vastava häälkiljatusega. Lülitid veneaegsed sellised pidasid igatahes sellele kogemustepagasile vastu. Arvestades masslevinud vene klahvlüliti klahvi suurust siis igaljuhul minupoolt
Tänapäeva euronõuete järgi paigaldatud lülitid sellist rõõmu enam ei suuda pakkuda ja nii need memmed hooldekodudes kuhtuvad.

Walter2 kirjutas: 12 Mai 2023, 19:00

ping kirjutas: 11 Mai 2023, 23:00 Aga üks klient nõudis tulelüliteid 1,65m kõrgusele, et "Lapsed ei ulatuks tuledega mängima", nagu LED tule põlemine pesuruumis oleks suur elektrikadu.

Ühe eelmise riigikorra ajal ehitatud majas kogunesid vanamutid igavuse peletamiseks õhtuti ühe oma sõbranne juurde ning harrastasid mae geri karate tehnikaga lülitite kustutamist. Eriti kergejalgsed, lahtise puusa ning korras koordinatsiooniga isendite puhul lisandus optsioonina veel mawashi geri koos vastava häälkiljatusega. Lülitid veneaegsed sellised pidasid igatahes sellele kogemustepagasile vastu. Arvestades masslevinud vene klahvlüliti klahvi suurust siis igaljuhul minupoolt
Tänapäeva euronõuete järgi paigaldatud lülitid sellist rõõmu enam ei suuda pakkuda ja nii need memmed hooldekodudes kuhtuvad.

Mõtlesid selle ise välja või?

Veneaegsetel lülititel kippus see must nupp minema lendama, kui kõvasti järjest kiiresti klõpsutada. Või siis jalaga jõulisemalt lülitama.

Ei mõelnud - üks osalistest (küll nüüd manalateedel) pereliige... Inimeste fantaasial pole piire.

Ühes suures toidutööstuses lülitasid pesijad koridoride tõstuksi survekate veejoaga, selmet 2 sammu lülitile lähemale astuda...
Mitu kilpi läks utiili, enne kui ükskord kaamerasse jäädi.
Inimeste fantaasial ei ole piire...