Ehitusfoorum

maanduste eesmärk on jaotada särts ühtlaselt maa sisse ära - sellest ka varraste pikkuse 2x vahe, spets kontuurid jne.
ehk siis ei näe ka mingit erilist põhjust, miks peaks 2 eraldi asja veel omavahel kokku ühendama... kui keegi just seda potentsiaali teemat kuidagi eriti hästi ära ei seleta....

Kalvis kirjutas:See on koht kus mõnikord ei tasuks standardi nõudeid järgima vaid tuleks kasutada maksimaalselt teadmisi sõltuvalt olukorrast.

See on nüüd järjekordne näide kus kolhoosiehitaja peksab segast, ja nii juba mitmes teemas.

hambakari kirjutas:maanduste eesmärk on jaotada särts ühtlaselt maa sisse ära - sellest ka varraste pikkuse 2x vahe, spets kontuurid jne.
ehk siis ei näe ka mingit erilist põhjust, miks peaks 2 eraldi asja veel omavahel kokku ühendama... kui keegi just seda potentsiaali teemat kuidagi eriti hästi ära ei seleta....

See on nüüd järjekordne näide kus foorumis ennast "targaks õppinu" peksab segast, ja nii juba mitmes teemas.

anonüümsed tatipritsid on muidugi need kõige targemad jah - ei suuda isegi õigele nupule vajutada

Külaline kirjutas:....Piksekaitse nõuded sõltuvad piksega päevade arvust aastas antud piirkonnas ja seepärast puuduvad ühesed nõuded.
Kui piksepäevade arv aastas on alla 20 pole eramul nõuet SOS mõistses kui kindlustus erinõudeid ei kehtesta.
ping

See piksepäevade arv on nende nõuete juures kõige ebaloogilisem asi.

Pikne kas lööb sisse või ei löö sisse.

Esimesel juhul on piksekaitset vaja. Ja korralikku, mis laengu suudaks ohutult minema juhtida.

Teisel juhul pole piksekaitset üldse vaja. Ka mitte miskit pooletoobist, mis laengut õieti minema juhtida ei suuda ja õrnemad seadmed ikka tuksi laseb keerata.


Tõenäosust oleks palju mõistlikum rakendada näiteks rikkevoolukaitsmete korral.
Kui ikka paigaldis on korralikest materjalidest ja korralikult ehitatud ning regulaarselt kontrollitud.
Kui kasutatavad seadmed on korralikud ja regulaarselt kontrollitud, kui elanikud on mõistusega inimesed ja elektrialaselt instrueeritud - et topi sukavardad pistikupessa ja ei pese võrkuühendatud rösterit kraani all, siis on elektrilöögi saamise oht vähetõenäoline ja selles majas poleks vaja igale pistikupesaliinile rikkevoolukaitset.

Pikse sisselöömist või mitte sisselöömist ei saa inimene ise kuidagi mõjutada - kui tahab, lööb majja, kui tahab, lööb põllule, aga kaitsesüsteemi valimisel kasutame miskit tõenäosusteooriat...

Tegelikult piksekaitse ehitamise valikuks ongi tõenäosusteooria taga majanduslik lähenemine - piksekaitse ehitada tasub sinna kus välku tuleb väga tihti ja on kallid ehitised. Muuseas on olemas eestis kohti, kus iga aasta lööb välk just sinna ehitatud majja, paremal juhul piksekaitsesse ja on kohti, kuhu isegi 100 aasta jooksul teata et välku oleks kordagi löönud.
Tegu on puhta majandusarvutusega - et kas tasub ehitada või mitte. Paraku on välgu löömise sagedus tõenäosulik protsess.

Kas oleks võimalik saada vihjet, linki või muud suunda ametlikele andmetele pikse sagedusele/tihedusele Eesti lõikes?

Kas TTU kodulehel polnud? Mul nende oma on, kuid see on väga ebatäpne ja koostatud vist siis kui Karl Vaino eestit juhtis.
Veel peaks olema Soome äikseradari eesti andmed. Sinna vist igaüks otse ligi ei pääsenud, kuid seeest on kõik välgud koos asukohaga seal olemas. Viimane kui üks!

Seoses kliimasoojenemisega äikeste hulk ja võimsus suureneb.
Kuid toetan ka, et nigela maandustakistusega erahoone sisestutel tuleks hoida piksekaitse maandus PEN-ist lahus. Pealegi, standard pole seadusjärgne kohustus, kui vastav seadus seda kohustuseks otsesõnu ei sätesta.