Ehitusfoorum

Minul on õhk-õhust valmistatud õhk-vesi soojuspump ja töötab! Kusjuures hästi. 130m2 põrandaküttega maja ja saab hakkama kuni
-13C 100%. Edasi aitan elektriga ja umbes -20C lähen otse elektrile.
Seade on inverter maks 6,9kW. Töötanud juba 2 talve 2006-2007 ja 2007-2008. Muidugi oli risk seda tehingut teha kuna pidin arvestama sellega, et garantiid ei ole, kuid firma kes selle kokku pani tegi väga hea töö ja kooltuse, eriti peab tähelepanu pöörama just elektrikütte õigeaegsele lisamisele. vastasel juhl lakkab töötamast. Kindlasti ei soovita sellist isetehtud seadet kasutada radikakütte puhul kuna temperatuuri allapoole -5C üle 32 ei jõua seade tõsta, kuid põrandakütte puhul on see väga hea. küttekulu 9 kuu lõikes 850.-EEK kuu. 850.-x9=7650.-EEK aasta 7650.-EEK/1,37EEK/kW=5584kWh energiat /130m2=43kWh/m2 9 kuulise kütteperioodi jooksul kahe aasta lõikes. Pole paha! Maksis kokku 29600.-paigalduse ja käibega. Peale esimest talve läksin pudeliga paigaldaja juurde ja leitsime lahenduse kuidas saaks suvel teha tarbevett ja märgaderuumide põrandaid kütta. Kulutuse suurus oli Elextroluci boiler 100L, tarbevee tsirgu pump ja lisaks üks 2,0kW soojusvaheti, mõned meetrid toru paar ventiili, tagasilöögiklap ja mõned meetrid toru+ tööraha. kokku 7700.- ja sain omale seadme milline 0C ülesspoole teeb tarbevee +45C ja kütte. Suvel tarbin 100L+100L tarbeveel ja 40m2 põrandale keskmiselt 85W tunnis. Ja mis peamine olen rahul!!! Firma kes selle kokku pani on päris hea mainega ja läbi tuttava sain kaubale muidu vist ei oleks neid surnuks rääkinud. Soojalt soovitan kui just ise selle alaga ei tegele ise seda mitte kokku panna. ON/OFF pidi olema lihtsam teha aga tulemus pidavat jääma suures piires +0c ja siis nägemist. Inverteri puhul vaja valida väga täpselt soojusvaheti kuna see peab töötama nii + kui ka - kraaditepuhul sarnaselt ja hoidma stabiilset temperatuuri. Minul on hetkel kolm soojusvahetit esimene töötab kuni 0C välis temperatuurini ja teine läbi mingisuguse peenikese ja veel peenemalt juhitava külmaaine klapi kuni siis lõpuni -20C, Kolmas on siis tarbevee jaoks.

Teet

juroku kirjutas:see on minu hübrid soojuspumba idee http://www.pildid.ee/displayimage.php?a ... cat=&pos=0 kas on võimalik seda teostada

lahe särk, kannaks ise küll

vabandage võhikud nüüd panen lõpuks oma idee foorumise

Hea idee! See, et kasutad elektoonilist paisventiili, see on küll väärtmõte!! Kui ära teostad, kutsu vaatama.

Kuidas Sul on plaanis juhtida, millal võtad soojust maa seest ja millal välisõhust?

Idee tuli selest et õhk soojuspump reagerib temperaturile kiiremini päike suhtes ja on kergem teostada kuna on valmis välis seade temperaturi võib valida arvan et optimalne on -5 vee läbivool tuleks ojast otse pumbaga läbi filtri et säästa soojusvahetid automatika lihtne tavaline termostat kas või seline nagu teil müügil aga ei tea kas tööle läheb ei ole külmseadmetega enne tegelenud kas tal rõhk ei lange kui kaks kondensatorit taga enda pole veel välis osa otsin sobiva õhk-õhk pumba

Kui sa tavalist välisosa kasutad, siis tuleb küll kõvasti ümberehitustöid teha. Inverteriga välisosa kasutamine on sellise lahendusega suhteliselt keeruline. Ettevaatlik peab ka veega olema, sest et see külmub ära, kui aurustumistemperatuuri miinusesse lased. Maakontuuri puhul saaks piiritust kasutada. Mina hakkaks välisõhku termostaatidega juhtimise korral alates +5C kasutama.

saab siin kah kinist konturi kasutada panes torud oja põhja aga miks inverterit ei saa kui kasutada automatikaks siseosa originali ja õhu termokat panes see vee tagasivoolu torule

No näiteks, kuidas sa välisseadme ventilaatorit juhtima hakkad, kui lülitad soojusvaheti peale ringi?
Kuidas sa välisseadmele tööluba hakkad andma?
Ja kuidas sa oled mõlnud teha ümberlülituse välisseadmelt soojusvahetile, kas keset tööprotsessi kohe, kui termostaadist tuleb käsk?

Mina arvasin, et sa paned selle süsteemi ise pulikatest kokku, kasutades vabalt programmeeritavat kontrollerit. Ma ei ole küll kunagi proovinud, kuid EDC toodab minu teada ka inverterplokki, mis on mõeldud on-off kompressoritele.

Eks see ümberlülitus peab toimuma kui kompressor ei tööta tähendab et termostat peab juhtima kah kompresori näiteks läbi elektri taimeri lülitades seade korraks välja ja klapp ümber see on idee ja mina ei tea kas see on teostatav selepärast foorumise panin kõige lihtsama automatika saaks on-off seadmega aga seda seadme võimsust saaks käsitsi regulerida sagedus muunduriga see idee kontrolöriga on hea aga kust seda saab on sinul mingit infot

Inverteriga välisseadet ja selle ventilaatorit ei saa termostaatidega juhtida, vähemalt enamustel seadmetel on see nii. Näiteks Careli kontrolleri saaks osta Külmakomponentide OÜ-st.

selepärast ongi on-off lihtsam aga inverteri juhivad ju kah termoandurid termotakisti näol palju seline Careli kontroller maksab kas on müted seda kasutada kui siseseadme automatika olemas oskad sina öölda täpsemalt kuna see välis ventikas sise lülitub

Hinda ei oska öelda. Pead ise küsima.
Erinevate soojuspumba osade tööd juhivad küll andurid, kuid kogu juhtimine käib läbi keskuse, kuhu ei saa midagi juurde lisada ega ka midagi ära jätta. Seade läheb lihtsalt kohe häiresse. Elektroonikud ilmselt oskaksid üht-teist ära petta, kuid korralikult asja ilmselt tööle ei saaks.

petta saab paned termoresistori asemele tavaline sama väärt takisti ja ongi stabilne olugord ainus probleem on kontrolöri algorütm kas sinul mõne on-off seadme algorütmi pole siis oleks teada kuna,kui kaua ja miline seade pumbas töötab mina selepärast selest ventikast küsisigi

Minul ei ole.

See elektroonika ei sõõvat meie elektrit hästi,
mõningad mootori inverterid kõrbevad, vähemalt muudel aladel .

Küll teemaga haakuv, aga siiski OT:
tehniliste arutelude kõrval võiks majandusliku poole pealt abiks olla ka süsteemi maksumuse orientatsioon.

tegin vastva teema hinnapäringute alla

Lihtsaim algoritm:
Termostaadis temp all sätestatud - pump töötab, üle, ei tööta.

Kalvis kirjutas:Lihtsaim algoritm:
Termostaadis temp all sätestatud - pump töötab, üle, ei tööta.

see on kompresori oma aga seal on vee ventikas ja kah sulatus režiim kuida nendega olla

Teedu, mis nimega see firma oli? Anna no mingigi kontakt! Aituma.

Paneksin lingi üles veel ühest värskest ümberehitusest. Projekt on veel täiendamisel aga sooja vett juba saab soojusvahetist; http://boremechanic.page.tl/-Ue-mberehitusest.htm

imreem kirjutas:Paneksin lingi üles veel ü�st vär�est ümb�ehitusest. Projekt on veel täien�misel aga sooja vett juba saab soojusvahetist; http://boremechanic.page.tl/-Ue-mberehitusest.htm

[[/quote]
Ise olen kasutanud Alfa Lavali soojusvaheteid, kui Tallinnas neil pole siis nädala� on kohal õigete�oodetavate otstega. GEA soojusvahetil peab rõhkudeg�olema ettevaatlik, räägitaks�� mõned on hi�usele läinud.�

Kui piisav arv inimesi midagi pidevalt ise põlve otsas kokku panb, siis varem või hiljem tulevad tootjad järele:

- Plastoril näib olevat pakkuda Fujitsu välisosaga (aga see on komplekti olulisem pool, gaas-vesi soojusvahetites kuluvaid detaile just palju ei leia) põrandaküttele oreinteeritud komplekt:

http://www.plastor.ee/?nodeid=414&lang=et

- viimatisel ehitusmessil oli Kütte Ekspert väljas Gree õhk-vesi soojuspumbaga (Alfa-Lavali soojusvaheti rippus näidisel küljes), mis nende kinnitusel ka radiaatorküttele sobib (max küttevee temperatuur 60 kraadi) hinnaga ca 43 kEEK.

Kui natuke veel oodata kannatab, siis nende seadmete hinnad peaksid hakkama vähenema analoogselt LCD-televiisorite hinnaarenguga viimastel aastatel.

Imelik ainult, et igasugustel "kliima"-nimelistel firmadel neid valmiskaubana veel pakkuda ei ole - ilmselt ei ole veel hea elu otsa lõpopenud ;-) .

Hei,
kas on mõni uuem analoogne teema ka siin foorumis olemas? Vahepealmitu aastat möödas, kas õhk-õhk pumbale külmaine-vesi soojusvaheti lisamine jadamisi vahela panek on teoreetiliselt võimalik, nii et toimima jääb nii siseosa, kui soojusvaheti? St kas saan sooja sealt vahelt vee jaoks võtta nii et ka siseosa töötab?
Või mida arvata GREE õhk-vesi pumpadest, kui selle saab 2000EUR kandis kätte, kas siis isetegemisel on veel mõttekust või ei?

Meelis

Sooja võid ju mõlemale osale saada, aga teine küsimus on- millise kasuteguriga. Kas mõtled tarbevee jaoks? See oleks eriti mõttetu.