Ehitusfoorum

Kalvis kirjutas:Muuseas, tutvudes elektrienergia tunnipõhise tariifiga võis ilmeksimatult kindlaks teha millal "naabrinaine" dushi all käis. Siit üks pluss päikese sooja vee tegemisel, sedasi ei saa naabrinaise külaskäiku kindlaks teha.

Kui Hewalexi päikesekütte süsteemile on lisatud E-Kontol (http://ekontrol.pl/en/), siis nagu nimigi ütleb, saab kõike kontrollida ja minuti täpsusega temperatuuride muutumist vaadata. Ja siis pole mingi probleem välja lugeda, millal keegi dušši alla käis.

...mulle on see väga oluline, kuna naabrinaine on väikeste tissidega!

Unkas kirjutas: 300 l vee soojendamiseks +10C pealt +50 C peale kulub ca 14 kWh. Kui võtta puht statistiliselt, mitmel päeval aastas kolme Hewalex plaatkollektori tootlikus on üle 14 kWh, siis neid päevi tuli eelmisel aastal 106. Siis oli veel 40 päeva, kus tootlikusest piisas 200 l soojendamiseks ja siis 40 päeva, mil kollektorite energiast piisas 100 l soojendamiseks +10C pealt +50C peale. Ja siis jäi veel arvestusest välja 820 kWh soojusenergiat, mida saab kasutada näiteks hoone kütteks.

Sel juhul siis enamus vajalikust soojusest on vaja ikkagi elektriboileriga kütta. Sellest arvestusest välja jäänud soojusega pole enamuses midagi teha (kütteks kasutada), sest suurem osa sellest tekib sel perioodil kui kütta pole vaja- siis kui päike just kõige rohkem paistab.

minul kütab boiler taimeriga igal öösel kõige odavamal tunnil ja naabrinaise külaskäigu aega kindlaks teha ei saa. Äärmisel juhul võib aimata, mitu naabrinaist sel päeval pesemas käis?

Midagi teemasse nüüd ka - mai tootlikus oli kolme Hewalex plaatkollektoriga 714 kWh:
http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf

Tuleb tunnistada, et sellist kuud varasemalt ei olegi olnud. Ümber arvestatult tähendab see seda, et 24/7 oli kollektorite võimsus 959 W (max. päeval isegi 1175 W).

Unkas kirjutas:Midagi teemasse nüüd ka - mai tootlikus oli kolme Hewalex plaatkollektoriga 714 kWh:..........

Ehk energiat hakkas juba üle jääma....
Mis tegid ülejäägiga...??

Minu elektriküttel maja kogu elektrikulu oli mais 737 kWh.
Sooja kollektoriveega aga parti ahjus ei prae ja telekat ei vaata.....

Hakkame nüüd suvekuudel kõik hõiskama kui palju sadasid või tuhandeid kwh meie kollektorid toodavad, mis sest et reaalselt vaja tarbida meil ainult võibolla 200 kwh.

Külaline kirjutas:

Unkas kirjutas:Midagi teemasse nüüd ka - mai tootlikus oli kolme Hewalex plaatkollektoriga 714 kWh:..........

Ehk energiat hakkas juba üle jääma....
Mis tegid ülejäägiga...??

Minu elektriküttel maja kogu elektrikulu oli mais 737 kWh.
Sooja kollektoriveega aga parti ahjus ei prae ja telekat ei vaata.....

Unkas kas sul on põrandakütte kontuurid ka järel akupaagil?
714kwh tundub palju ainult sooja vee tarbimiseks.

Aga kui kööki, wc ja vannitoa põrandat kütad, siis võib asjal olla jumet.

Terv,
Olzz

olzz kirjutas:
Unkas kas sul on põrandakütte kontuurid ka järel akupaagil?
714kwh tundub palju ainult sooja vee tarbimiseks.

Aga kui kööki, wc ja vannitoa põrandat kütad, siis võib asjal olla jumet.

Terv,
Olzz

Täpselt nii ongi, niiskete ruumide ja kiviga kaetud põrandad on ka taga.

Muidugi on tore, kui osad saavad 200 kWh kuus hakkama, teil on siis kõik hästi.

Vaatasin varasema viie aasta maikuu tarbimist (küte, soe vesi, ventilatsioon) ja keskmine tuli 1100 kWh / kuus. Muidugi oli seda palju (ja on veel nüüdki), aga seepärast ma päikesekollektoreid kasutan, et saada energiat enda vajadusi muutmata. Nüüd sain 406 kWh hakkama, järelikult minul läks plaatkollektoritelt saadud 714 kWh ikka asja ette.

Unkas kirjutas:Midagi teemasse nüüd ka - mai tootlikus oli kolme Hewalex plaatkollektoriga 714 kWh:
http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf

Tuleb tunnistada, et sellist kuud varasemalt ei olegi olnud. Ümber arvestatult tähendab see seda, et 24/7 oli kollektorite võimsus 959 W (max. päeval isegi 1175 W).

Ma ei viitsi siit eestpoolt tuhnida ja arvan, et kasulik oleks teistelgi teada... mis andmete põhjal see tootlikkus on välja arvestatud - st kus on andurid?

St - kas ma saan õigesti aru, et see on energia, mis on paneelist tegelikult pütti pumbatud?
ehk kui pütt on täis, siis paneelist enam juurde ei tule, olgu päikest kuitahes palju, sest paneeli tagastuva soojuskandja temperatuur on kõrgem? (või õigemini energiat küll tuleb, aga tuleb vähem).

Ekk teistpidi - toota saab ainult niipalju kui suudetakse ära tarbida.... + kaod, - viimased võivad soovi korral suured olla aga neid ei saa tasuvuse arvutamisel lugeda mõistlikeks....

Unkas kirjutas:

olzz kirjutas:
Muidugi on tore, kui osad saavad 200 kWh kuus hakkama, teil on siis kõik hästi.

4-liikmelise perega 100 liitrise elektriboileriga on viimase 2 kuu jooksul kulunud keskmiselt 162 kWh/kuus. Umbes 2500 liitri kandis sooja vee kulu olema.

Mida meil selle teadmisega peale hakata?

Näiteks võtta teadmiseks seda, et sarnase vee tarbimisega perede puhul on päikesekollektorid mõttetud võrreldes elektriboileriga.

No sellest on jahutud ju oksendamiseni. Taon vastu rinda - kollektor toodab sitaks..... mis selle soojaga peale hakata, kui väljas +29?

Külaline kirjutas:4-liikmelise perega 100 liitrise elektriboileriga ... 162 kWh/kuus. Umbes 2500 liitri kandis sooja vee kulu olema

Kas see 162 kWh on ainult vee soojendamise kulu, st boileril on mõõtja vahel?

Jah, boileri kaabel käib pistikusse ja pistikus on mõõtja. Oleks ju ka huvitav teada veekulu, aga pole viitsinud eraldi arvestit panna soojale veele, lihtsalt arvestan sellega et eelmises elamises kus oli tsentraalne soe vesi ja veemõõtja oli vahel, kulus u. 2500 l/kuus. Ok tegelikult veemõõtja näitaks ilmselt veidike vähem nüüd sooja vee kulu, sest tsentraalne soe vesi tuli temperatuuriga 50 C, kuid boilerist väljub 60 C.

Kasutuskogemus üle 5 aasta:
Paigaldasin poja majale 5 a. tagasi kollektori 75 toru vaakumit, tippvõimsus suvel kuni 4,6 kW, paigaldusnurk 55 kraadi, paigaldatud katuse harjale, selline paigaldus kasutab ka suvehommiku ja -õhtupäikest.
Ka püüab selliselt paigaldatud kollektor kevadel effektiivselt maja eest lumelt peegeldunud lisaenergiat. Imestasime esimesel kevadel, kuidas märtsis päikesega on peaaegu samad päevased energiasaagid kui suvel - läksime välja ja asi oli selge Kui lumi sulas, rahunes ka kollektor ja tootlus langes kevade tasemele.
Nüüd läheb 6.suvi, tänaseni on päikesekollektor tootnud 33 MWh( aastas keskm.6,2-6,4 MWh) soojavett ja kütet niiskete ruumide põrandate alla, kevad-sügisel ka üldkütteks. Süsteemis on 400 l soojavee boiler ja endise puukütte akupaak 2000 l. Maja on hästi soojustatud ja päikesest saadav energia katab kuni pool aastatarbest.
Raha kulutasime kollektorile siis kusagil 3,5 t€ kandis, kõik seadmed tõin saksast tuttava käest. Kontrolleriks on Resol Deltasol M koos Dataloggeriga DL2.
Põhikütteks olev maasoojuspump on välja lülitatud tavaliselt aprillist kuni septembri lõpuni. Kui akupaagi ülaosa saavutab 25-30 kraadi, siis üleliigne soojus läheb suvel tavaliselt maakontuuri soojendamiseks. Kui on vaja soojust lastebasseini 5000 l täitmiseks, siis soojendatakse enne päikesega akupaak üles 60 kraadini ja täidetakse bassein boilerist, mida siin kuum akupaak kogu aeg soojendab.
Oleme seadmega väga rahul, hoolduseks on vaja korraks aastas käia katusel ja kontrollida paisupaagi eelrõhku, vajadusel täita lisa lämmastikuga. Rahe ei ole kurja teinud, kuigi terad on kolisenud klaastorudel korduvalt - päästab püstine paigaldus. Kui midagi puruneb, siis korvab selle majakindlustus. Ka talvisest lumeprobleemidest ei tea me midagi, sest kollektor on puhas ja püüab seda natukest sooja, mida talvel saab.
Vot nii meie joome pojaga õlut ja naudime sauna ega viitsi lugeda siinset foorumi kära - tasub, ei tasu
Asjalikud inimesed teevad seda, mida õigeks peavad

Kui "tasub - ei tasu" tundub kärana siis miks seda risu katusele vedasite? Oleks võinud ju lihtsalt elektriga kütta ning saunas õlut libistada?

Asi on vist selles, et kui päikesekollektorid osta, siis saab TASUTA sooja vett. Kes soovib, siis ma võin teile sellise auto ka anda, millega koguaeg tasuta sõidate (ei mingeid ülalpidamiskulusid, sh. kütuse maksumus), on kellelgi soovi?

Kuidas tänaseks, millised emotsioonid? Külalisele nimega "las päike kütab" kui kunagi satud õlle kõrvalt siia foorumisse, siis juhul kui õnnestub pane pilt mismoodi see asjandus poja katusel välja näeb! Ma vist aiman, kuid omal on sama plaan need torud kui katusele üldse saavad ka nii panna, kuid eks pilt ütleks rohkem.

Paisupaaki lämmastikku pumbata on küll mõttetu kui igal aastal kontrollida ja vajadusel täita. Kompressoriga õhk sisse ja elu läheb edasi.