Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:Päikeseenergia sooja tarbevee jaoks oleks mu jaoks küll täiesti mõttetu teema. Elektriboiler võtab elektrit u. 10 eur kuus.

10 € teeb ca 80 kWh, sellest pool kulub veel boileri temperatuuri hoidmiseks. Järgi jääb 40 kWh, millega puhul tohiks sooja vett kasutada 30 L / päevas / majapidamise kohta. Seda on isegi ühe inimese kohta vähe, rääkimata siis tervest perest. Kui ei ole tarbimist, siis on isegi elektriboileri ost mõttetu kulu, sest pool tarbitud energiast läheb vee soojas hoidmisele.

Rostfrei kirjutas:Kurja, ei näe mina sellel asjal tasuvust.
Kui soetamismaksumus on ~3k EUR, mille eest saan iga aasta arvutuslikult 6 100 kW soojusenergiat
Et saada 6 100 kW soojusenergiat, pean hetkel põletama aastas 203 EUR eest pelleteid. Aga kindlasti ma ei kasuta kõike 6 100 kW päikese energiat aastas, nii et võimalik tasuvus aeg venib märkimisväärselt pikemaks.

Pelletiga tuleks siis 1000 kWh soojusenergia hinnaks 30 € (ehk pelleti kulu), päikeseküttega puhul 3,75 € (ehk tsirkulatsioonipumba energiatarve, mis on kuni 3% toodetud soojusenergia kogusest). Mõlemal juhul ei ole arvestatud seadmete ja paigalduse maksmust.

Unkas kirjutas:Pelletiga tuleks siis 1000 kWh soojusenergia hinnaks 30 € (ehk pelleti kulu), päikeseküttega puhul 3,75 € (ehk tsirkulatsioonipumba energiatarve, mis on kuni 3% toodetud soojusenergia kogusest). Mõlemal juhul ei ole arvestatud seadmete ja paigalduse maksmust.

Tegemist ei ole ju kas "pellet või päike" vaid kas "päike pelletile lisaks"!
"Päikese" paigaldusmaksumust ei saa ju mitte kuidagi sellisel juhul arvestamata jätta kui majanduslik mõtekus eesmärgiks.

rokikas kirjutas:Huvitav palju maksaks lahendus mille maksimaalseks päevaseks toodanguks oleks ~90-100 kWh.?
Tegemist kortermajaga millel 500 m2. vaba lamekatuse pinda ja elanikud kulutavad keskmiselt 50 - 55 m3. sooja vett kuus.

Kas oskad sellel juhtumil mingeid komplekti hinna suurusjärke prognoosida?

Kui tervet maja pakasega kütta suutev pelletikatel tuleb suvel käivitada vaid paarikümne liitri sooja vee tootmiseks , siis vast pole kasutegur sama mis jaanuaris?

Võttes aluseks http://smartac.eu/hinnad/ (foorumi reklaam toimib) tuleb tasuvus ~ 8,15 a

Tarvevee kulu (dt 55 kraadi): kulu 5,34 m3 kuus ehk 4,1 MWh a
Elektrienergia lõpphind: 143 € MWh
150 l elektriboileri hind: 250 €
Päikesekütte komplekt HEWALEX 3 TLPAC-300: 2360 € + 200 € 6kw tenn + 300 (katuseraam ja oma paigladus): 2860 €
Päikesekütte süsteemi tootlus aastas (tooteinfost): 2545 kWh
Kokkuhoid päikeseküttest aastas: 2,5 Mwh * 143 € ~ 350 € - 30 € pumba el (?) = 320 €
Lihttasuvusaeg võrreldes elektriboileriga: 2860 - 250 = 2610/320 ~ 8,15 a

Kui tootlus 5,4 m2 plaatidest on ~ 3,5 MWh (http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf) tuleb tasuvusaeg:
3,5 Mwh * 143 € ~ 500 € - 30 € pumba el = 470 €. 2610/470 ~ 5,55 a

Unkas võiks täpsustada:
- Mis on kollektori tegelik tootlus ja pumba tegelik el kulu aastas. Kas tooteinfos on tegelikust väiksem nr ?
- Kinnitusraami ja 6 kw elektriküttekeha õige hind ?
- 5 m3 kuu sooja vee kuluga süsteemi võtmed kätte hind ?

Väidavad, et ise ehitades on võimalik teha süsteem $1000 ja võit $300 a: https://www.google.ee/webhp?sourceid=ch ... ter+heater

Mul 200 liitrine boiler ja kütan ainult öise kõige odavaima tunni elektriga... seega elektri ühikuhinna võin ehk arvestada 8 sendi kanti. Boileri aastane energiakulu eraldi arvesti järgi on 1500 kWh aastas. Vett kulus kunagi nelja inimesega tõesti 10 m3 kuus, kuid kõigi mugavustega elamises läheb üle poole vee WC peale...
Boiler maksis omal ajal 1000 krooni, ehk 60 €

Ehk siis tasuvusaeg minu puhul :

1.5 MWh x 80 € - 30€ = 90 €

2800/90 = 31 aastat

rokikas kirjutas:

rokikas kirjutas:Huvitav palju maksaks lahendus mille maksimaalseks päevaseks toodanguks oleks ~90-100 kWh.?
Tegemist kortermajaga millel 500 m2. vaba lamekatuse pinda ja elanikud kulutavad keskmiselt 50 - 55 m3. sooja vett kuus.

Kas oskad sellel juhtumil mingeid komplekti hinna suurusjärke prognoosida?

Ilma projektita prognoosimine on suhteliselt tänamatu töö, aga päikesekütte seadmete osa võib olla suurusjärgus 7500+ € (8 suurt plaatkollektorit, absorberi pindala kokku 19 m2, 1000L akupaak, sobilik pumbagrupp, paisupaak, DN25 roostevaba toru 50 m koos isolatsiooniga, ühenduse tarvikud, katuseraamid lamekatusele jne.). Koos olemasoleva kütesüsteemi ümberehituse, paigalduse ja ülejäänud "kolaga" läheb ikka 10000 € ära.

Kui see süsteem aitaks kokku hoida 10000 kWh, siis võrgust ostes maksaks sama kogus soojust 700 €, seega tasuvusaeg üsna pikk. Kui Kredex pool kinni maksaks, siis muidugi oleks mõistlik.

val kirjutas:
Unkas võiks täpsustada:
- Mis on kollektori tegelik tootlus ja pumba tegelik el kulu aastas. Kas tooteinfos on tegelikust väiksem nr ?
- Kinnitusraami ja 6 kw elektriküttekeha õige hind ?
- 5 m3 kuu veekuluga süsteemi võtmed kätte hind ?

1. Tegelik tootlus on kirjas eelpool viidatud, tootja sertifikaadi andmed leiab http://www.dincertco.de/logos/011-7s2158%20f.pdf Pumba elektrikulu eraldi mõõtja kohaselt ei ole olnud üle 15 kWh / kuus, seega kuni 3% süsteemi tootlikkusest.
2. Kollektorite kinnitusraami hinnad on toodud http://smartac.eu/hinnad/, olenevalt katuse kaldest on raami hind 70-89 € /kollektori kohta. Akupaaki läheb 2 kW küttekeha (hind 59€), 6 kW kasutamise puhul peab selle paigaldama flantsi asemele ja sellise komplekti hind on 280 €.
3. 5 m3 vee soojendamine +55C võrra tarbib ca 320 kWh, sellise koguse saaksid kätte ka kahest suuremast kollektorist.
Just sellise komplekti leiad sooduspakkumiste alt hinnaga 2300 €, kusjuures komplektis sisalduv lisavarustus on rikkalik (tavahind sama varustuse juures 2760 €) , vaata http://smartac.eu/soodus/
Võtmed kätte (sh. koos paigaldusega) hinna pakkumiseks peab maja eelnevalt üle vaatama, aga kuna sa oma postituses mainisid, et paigaldaksid ise, siis vajalikud abivahendid (pump süsteemi täitmiseks, torupress) võib 2 nädalaks ka tasuta saada.

Kiirelt tegutsedes on komplekt reedel värava ees, nädalavahetusel paned paika ja esmaspäeval naudid päikesepaistet juba uut moodi.

Unkas, viitsid äkki seda ka kommenteerida:
viewtopic.php?f=9&t=53686

Unkas kirjutas: Kiirelt tegutsedes on komplekt reedel värava ees, ..

Ok, iga reklaam on hea. KS 2600 TLP AC annual output Stockholm 50 = 1160 kwh a. Kuna ma omale ei pane (veel), siis pole viitsinud uurida, aga ehk valgustad mis tehakse suvise ületootmisega. Võta näiteks oma sooduskomplekt. Mis need reaalsed lahendused on kui akupaaki või basseini ei ole.

val kirjutas:

Unkas kirjutas: Kiirelt tegutsedes on komplekt reedel värava ees, ..

Ok, iga reklaam on hea. KS 2600 TLP AC annual output Stockholm 50 = 1160 kwh a. Kuna ma omale ei pane (veel), siis pole viitsinud uurida, aga ehk valgustad mis tehakse suvise ületootmisega. Võta näiteks oma sooduskomplekt. Mis need reaalsed lahendused on kui akupaaki või basseini ei ole.

Kui valida optimaalse suurusega süsteem ja tagada ka tarbimine, siis ületootmine ei tohiks probleemiks olla. Vähemalt meie kliendid ei ole kurtnud, võib olla on see teemaks rohkem hiina heat-pipe vaakumkollektorite puhul, mis kipuvad südasuvel probleeme valmistama. Kui ületootmine siiski on, siis Hewalexi juhtpaneeli puhul on lahenduseks valida:

Kasutamine kütteks - määratakse prioriteedid ja kui akupaagi temperatuur on saavutanud nõutava taseme (nt +60C) siis energia ülejääk suunatakse hoone põrandakütte süsteemi ja nii hoitakse suvel niiskete ruumide (vannituba, saun vms) põrandad soojad.

Jahutatakse maha - Hewalexi juhtpaneeli abil võimalik valida öise jahutuse režiim, mille puhul hakkab süsteem alates keskööst tööle ning tänu akupaagi temperatuuri (nt. +75C) öise välistemperatuuri (nt. +18) vahele jahutatakse akupaagi temperatuur hommikul kella kuueks +40C peale. Selle funktsiooni parameetrid on kasutaja poolt valitavad ning funktsiooni võib aktiveerida, kui on soov suvel näiteks nädalaks ajaks kodust minema sõita ning tarbimist ei ole.

Süsteemi töö peatamine - kui kasutaja poolt akupaagi alaosas määratud temperatuur mõõdetuna anduri T2 poolt on saavutatud (nt. +80 C), siis lülitatakse süsteem välja.

Eraldi on võimalik määrata ülekuumenemise kaitse ja pump sisse lülitada, et vältida süsteemi ülekuumenemist. Kui kollektorite temperatuur tõuseb 110°C (mõõdetuna temperatuuri anduri T1 poolt), lülitab kontroller pumba tööle, et soojust kollektoritest väljutada. Kui temperatuur langeb 100°C (mõõdetuna temperatuuri anduri T1 poolt) või kui temperatuur tõuseb T2 max määratud väärtuseni, lülitub pump välja.

Unkas kirjutas:

Külaline kirjutas:Päikeseenergia sooja tarbevee jaoks oleks mu jaoks küll täiesti mõttetu teema. Elektriboiler võtab elektrit u. 10 eur kuus.

10 € teeb ca 80 kWh, sellest pool kulub veel boileri temperatuuri hoidmiseks. Järgi jääb 40 kWh, millega puhul tohiks sooja vett kasutada 30 L / päevas / majapidamise kohta. Seda on isegi ühe inimese kohta vähe, rääkimata siis tervest perest. Kui ei ole tarbimist, siis on isegi elektriboileri ost mõttetu kulu, sest pool tarbitud energiast läheb vee soojas hoidmisele.

Ma leidsin 100 l boileri kohta sellise info, et ööpäevas on soojuskadu 1,13 kWh kui hoida 65 C. Hoian max. 60 C, julgeks arvata, et veidi alla 30 kwh on soojuskadu. Kuna vannituba on soojem kui teised ruumid, siis võibolla vähemgi. Pesemas käin tööl peale tööd, kodus dušši harva vaja kasutada.

Unkas kirjutas:

Külaline kirjutas:Päikeseenergia sooja tarbevee jaoks oleks mu jaoks küll täiesti mõttetu teema. Elektriboiler võtab elektrit u. 10 eur kuus.

10 € teeb ca 80 kWh, sellest pool kulub veel boileri temperatuuri hoidmiseks. Järgi jääb 40 kWh, millega puhul tohiks sooja vett kasutada 30 L / päevas / majapidamise kohta. Seda on isegi ühe inimese kohta vähe, rääkimata siis tervest perest. Kui ei ole tarbimist, siis on isegi elektriboileri ost mõttetu kulu, sest pool tarbitud energiast läheb vee soojas hoidmisele.

Rostfrei kirjutas:Kurja, ei näe mina sellel asjal tasuvust.
Kui soetamismaksumus on ~3k EUR, mille eest saan iga aasta arvutuslikult 6 100 kW soojusenergiat
Et saada 6 100 kW soojusenergiat, pean hetkel põletama aastas 203 EUR eest pelleteid. Aga kindlasti ma ei kasuta kõike 6 100 kW päikese energiat aastas, nii et võimalik tasuvus aeg venib märkimisväärselt pikemaks.

Pelletiga tuleks siis 1000 kWh soojusenergia hinnaks 30 € (ehk pelleti kulu), päikeseküttega puhul 3,75 € (ehk tsirkulatsioonipumba energiatarve, mis on kuni 3% toodetud soojusenergia kogusest). Mõlemal juhul ei ole arvestatud seadmete ja paigalduse maksmust.

See, et saadava energia hind on enam-vähem samas augus (seda muidugi eeldusel, et KÕIK müügimeehe poolt lubatav energia ka ära tarbitakse), ma ei vaidle. Lihtsalt ma ei saa aru, miks ma peaks 3+ k EUR selleks juurde investeerima?

Ma ei tea kuidas teie aga mina täiustan esimesel võimalusel oma maakütte süsteemi päikseküttega.Isegi kerge jooniski juba valmis.Kui hästi läheb siis mõne aasta pärast olen penskar ja vaata kui hea on siis kui pensist ka õlle jaoks jääb mitte ei tao kõike elektri alla.Aga see ainult minu arvamus.

Rostfrei kirjutas:Lihtsalt ma ei saa aru, miks ma peaks 3+ k EUR selleks juurde investeerima?

...kas õigem oleks prostituutide peale(alla?) investeerida

kool kirjutas:Ma ei tea kuidas teie aga mina täiustan esimesel võimalusel oma maakütte süsteemi päikseküttega.Isegi kerge jooniski juba valmis.Kui hästi läheb siis mõne aasta pärast olen penskar ja vaata kui hea on siis kui pensist ka õlle jaoks jääb mitte ei tao kõike elektri alla.Aga see ainult minu arvamus.

Omal sama mõte. Iseasi, et kaua need süsteemid kestavad? V-olla just pensile mineku päevaks on maaküttekontuur täpselt amortiseerunud ja esimesest pinsist tuleb uut kraavi hakata kaevama?
Või kestavad päikesekollektorid ja maakontuur mitu maasoojuspumpa?

Vastan küsimusega.Kui pikk üldse eestlase maasoojuse kasutuse kogemus on?Mina olen kuulnud(mitte näinud) esimestest 90-ndate keskpaigast aga see võis ka kellegi jutt ainult olla, sest minu mäletamist pidi polnud siis veel maaletoojaidki.Võin ka eksida aga Wiesmann ja Junkers võisid juba isegi pakkuda. Aga seda küll tavakodanik endale lubada ei saanud. Vanemad mehed rääkisid ,et jalgratas maksis ka kunagi mitme lehma raha,aga ajad paraku muutuvad.Mis seal ikka koonerdada kõik me oleme nii rikkad kui viimsepäeval kaasa pakitakse ma lasen naisel kümneka taha taskusse susata lase sa ka saame klappida.
Pikast maasoojuse east saab rääkida see kellel ka maasoojusega pikem praktika minul see paraku puudub.

kool kirjutas:Ma ei tea kuidas teie aga mina täiustan esimesel võimalusel oma maakütte süsteemi päikseküttega.Isegi kerge jooniski juba valmis.Kui hästi läheb siis mõne aasta pärast olen penskar ja vaata kui hea on siis kui pensist ka õlle jaoks jääb mitte ei tao kõike elektri alla.Aga see ainult minu arvamus.

Võimalusel võib maja projekteerida ja paigutada ilmakaarte suhtes nii, et näiteks tänase päikeselise ilmaga pole üldse vaja kütta, seda teeb päike ja hetkel on toas 23C toas.
Päikeseküte töötaks selliste ilmadega täitsa tühja ja mõtekust ja tasuvust saaksid arvutada lapsed kauges tulevikus

officer kirjutas:

Rostfrei kirjutas:Lihtsalt ma ei saa aru, miks ma peaks 3+ k EUR selleks juurde investeerima?

...kas õigem oleks prostituutide peale(alla?) investeerida

See vast on üks õigemaid postitusi selles teemas

Külaline kirjutas: Võimalusel võib maja projekteerida ja paigutada ilmakaarte suhtes nii, et näiteks tänase päikeselise ilmaga pole üldse vaja kütta, seda teeb päike ja hetkel on toas 23C toas.
Päikeseküte töötaks selliste ilmadega täitsa tühja ja mõtekust ja tasuvust saaksid arvutada lapsed kauges tulevikus

Hommikul on päike ikka päris idas ja õhtul läänes, millest need maja kolm seina siis peaks ehitama, et märtsi kuus poleks kütta üldse vaja? Või kuidas see toas olev +23C soojendab tarbevett?
Selle loogika järgi võiks ju soojuspumpade väli- ja sisetemperatuuri andurid ka paigaldada võimalikult päikeselisse kohta, sest päikese korral pole nagu kütet vaja!? Millegi pärast seda ei tehta.

Just selliste ilmadega ongi päikeseküttest palju abi, sest õhutemperatuur on veel madal, aga päikesekiirgust juba piisavalt, et plaatkollektorid juba hommikul kell 07:49 toimima hakkaks ja 9 tunni pärast lõpetaks. Kuidas see toodetud 15 kWh siis tühja läheb, kui sa seda energia kogust elektrifirmalt ostma ei pea?

Vist üks räägib elektrit tootvatest paneelidest, teine sooja vett tootvatest.

Unkas kirjutas:

Külaline kirjutas: Võimalusel võib maja projekteerida ja paigutada ilmakaarte suhtes nii, et näiteks tänase päikeselise ilmaga pole üldse vaja kütta, seda teeb päike ja hetkel on toas 23C toas.
Päikeseküte töötaks selliste ilmadega täitsa tühja ja mõtekust ja tasuvust saaksid arvutada lapsed kauges tulevikus

Hommikul on päike ikka päris idas ja õhtul läänes, millest need maja kolm seina siis peaks ehitama, et märtsi kuus poleks kütta üldse vaja? Või kuidas see toas olev +23C soojendab tarbevett?
Selle loogika järgi võiks ju soojuspumpade väli- ja sisetemperatuuri andurid ka paigaldada võimalikult päikeselisse kohta, sest päikese korral pole nagu kütet vaja!? Millegi pärast seda ei tehta.

Just selliste ilmadega ongi päikeseküttest palju abi, sest õhutemperatuur on veel madal, aga päikesekiirgust juba piisavalt, et plaatkollektorid juba hommikul kell 07:49 toimima hakkaks ja 9 tunni pärast lõpetaks. Kuidas see toodetud 15 kWh siis tühja läheb, kui sa seda energia kogust elektrifirmalt ostma ei pea?

Puhas demagoogia (müügimees) või külalise tekstist arusaamise täielik oskamattus?

Külaline kirjutas:Vist üks räägib elektrit tootvatest paneelidest, teine sooja vett tootvatest.

või äkki mõlemad?
http://greenecosolar.eu/tooted/paikesep ... -paneelid/

Igasugu asju ka välja mõeldakse ja tehakse.
Asjal võib pointi olla Euroopa linnades, kus majad kitsad ja kõrged ja krunti/aeda pole, energia/elekter kallis (Taanis näit 30 senti/kWh eraisikule) ja palgad kõrged.
Tuleb meelde õhk-vesi soojuspumba lahendus, kus agregaat on kõige täiega hoones sees ja välisõhku aetakse sellest läbi torude kaudu.

Meil siin aasta keskmine elektrihind kipub kukkuma alla 10 sendi ja maad hektarite kaupa....
Rahaga aga kitsas...

Lgp.laurit mitu eurut selle eest eestis tuleb välja käija ja kas need kw-d tühipaljas müügi artikkel.Kas keegi ka eestis juba kasutab on mingit tagasisidet mõne kasutaja poolt eestis natukese vilets päikese nurk.
Kurjad keeled räägivad ,et ameeritsapoisid päris uue elektripaneeliga hakkama saanud mis andvat 3 kuni 4 korda rohkem välja.Mina seda keelt ei mõista järsku võib see jutt isegi õige olla.Järsku ka seda keegi uurinud.Praegu areneb päikeseenergia sama kiirelt kui arvutimaailm.

Väidetavalt on need hübriidpaneelid tava PV-paneelist ca 100€ kallimad. Täpset hinnakirja ei ole näinud. Mingi müügimees kunagi ehitusmessil ütles.