Ehitusfoorum

Tundub, et lõpp ei ole enam kaugel.

Nii. Nüüd on laeplaadid peal ja puhur ahjus.
Veidi tuleb veel toimetada ja valmis ta ongi.

Kas valge plaat on kuum lagi ja mis materjal see on?
Miks on välismüüritise peal klaasriie? Ilmselt on see tõusuriide jääk.
Ma paneks koldeaugu kinni ja puhuri tuhaluugist sisse puhuma. Nii saab kolde alaosa ka kuivamist.

motamees kirjutas:Kas valge plaat on kuum lagi ja mis materjal see on?
Miks on välismüüritise peal klaasriie? Ilmselt on see tõusuriide jääk.
Ma paneks koldeaugu kinni ja puhuri tuhaluugist sisse puhuma. Nii saab kolde alaosa ka kuivamist.

See on jah mõeldud kuumaks laeks ja tegelikult on ta värvus hall. Pilt moonutab kõvasti värvi. Plaat on: kaltsiumsilikaat plaat S-ISOL. Vähemalt nii on tsekil kirjas. Kas see plaat ka kõige sobivam on sinna, seda ma ei tea. Saadud Kaminakojast.
Välismüüritise peal olev klaasriie on tõesti tõusuriide jääk.
Selle viimase punktiga tegelen homme. Täna läks kiireks ja kõige lihtsam tundus puhur koldesse pista.

Muidu ahi ok aga selle plaadiga on küll metsa pandud.

Nõustun Robiga. Sellepärast ka kaltsiumsilikaatplaadi kohta küsisin. Aimasin, et see ja arvan, et vale asi.
Las kaminakoja mehed kinnitavad üle, et plaat on õige koha peal ja võtavad siis ka vastutuse. Mina seda sinna ei paneks.

Robi 1 kirjutas:Muidu ahi ok aga selle plaadiga on küll metsa pandud.

Õnneks seda jõuab veel mõne parema plaadiga asendada, kuid mis see oleks ja kus kohast saaks?
Niikaua, kui puhur seda ahju kütab, ajab see plaat ehk asja ära.

Kui näiteks valumassist teha, siis kui paks peaks see plaat olema? Kas mõtekas teha kahes osas või ühes? Kaua see plaat kivistuma peab enne, kui ahju tuld võib teha?

6cm paksune HBO+ plaat, 9cm paksune vene samottplaat või hoopis ise valatud valumassast (VM Tuli) plaat. Sellised valikud siis.
Valumassa plaat 5-10cm, olenevalt sildest. Rauda sisse ei panda. Kahes tükis. Kaks nädalat.

Neid plaate saaks külma laena ära ikka kasutada,

Robi 1 kirjutas:Neid plaate saaks külma laena ära ikka kasutada,

Seda ka. Ma ise mõtlesin muidu, et peaksid sobima ka korstna ümbruste tegemiseks laest läbi minekul. Need osad on ka alles pooleli.
Mitu kotti valumassi ühe plaadi valmistamiseks umbes kulub? Kui paksus oleks 10 cm, laius 45cm ja pikkus umbes 75cm. (pikkus umbes sellepärast, et täpselt ei mäleta ja ei saa ka hetkel mõõta).

Arvuta mitu liitrit on üks plaat,kotist segust saab vist 13 liitrit betooni.

Õhtust,

Kui enda ahjule laeplaate valasin mõõdus 68x75x9 cm (vaadates hetkel ahju ja meelde tuletades ) siis selleks kulus täpselt 2 kotti.
Sellises mõõdus plaatide min paksus ongi 9 cm - vastavalt juhendile.

HrOnkel

Milline juhend selle plaadi paksuseks 9cm annab ?

magna1 kirjutas:...Mitu kotti valumassi ühe plaadi valmistamiseks umbes kulub? Kui paksus oleks 10 cm, laius 45cm ja pikkus umbes 75cm...

4,5x7,5=33,75
34/13=2,6 kotti.

Weberi õpetus...
...Valatavate plaatide maksimaalsed mõõtmed on 600x600 või 800x400 ja paksus minimaalselt 50 mm. Küpsetusahju lae valamisel minimaalselt 100 mm...

Urmas Hiielaan kirjutas:Milline juhend selle plaadi paksuseks 9cm annab ?

Eks ikka toote kasutusjuhend

Seda on ka vahel abiks lugeda.

HrOnkel

Ükskord lugesin seda kasutusjuhendit, rohkem pole vajadust olnud, jäi meelde küll. Peale sinu 9cm väidet lugesin teda uuesti ülevalt alla, alt üles, paremalt vasakule ja vasakult paremale, aga kuskilt ei leidnud sellist viidet, et plaadi paksuseks saab arvutuslikult 9cm vastavalt kasutusjuhendile Ise küll ei näe mitte mingisugust mõtet ahju lae plaati ni paksu teha.

Plaadid vormides ja ootavad kivistumist.

Et seda aega kenasti sisustada, kui plaadid kivistuvad, tegelen suitsu teekonnaga korstnasse. Korstnale on välisseina ava sisse tehtud aga siseseinas veel puudub. Avasse tuleb villaga ümbritsetud 160 mm suitsutoru jupp, mille ma proovin istutada ka tellistest osaga kokku.

See lahendus paistab ohtlik olema. Laps, kass, ämm läheb vastu ja on sul klapp kinni.
Korstnas ongi klapp keelatud. 3 % siibri pinnast peab olema igal juhul avatud ka.
Aga õnneks on pildi järgi võimalik uus siiber panna

See siiber ei lähe kohe mette sinna.Ei saa aru miks sealt otse korstnasse ei läinud?Võta siiber välja ja lao sealt otse lisalõõr ülesse ahju laeni välja ja siis keerat korstnasse ja lükandsiiber vahele.Nii jahutad suitsu rohkem maha ja rohkem sooja jääb sulle.Praegu läheb kusagil üle 200 korstnasse,aga kui teed tõusulõõri lisaks siis saad kuskil ca160 peale.

kahjur kirjutas:See lahendus paistab ohtlik olema. Laps, kass, ämm läheb vastu ja on sul klapp kinni.
Korstnas ongi klapp keelatud. 3 % siibri pinnast peab olema igal juhul avatud ka.
Aga õnneks on pildi järgi võimalik uus siiber panna

Jääb siis küsimus, kuidas selliseid siibreid kaubanduses müüa tohib? See on arusaadav, et keegi selle kogemata kinni võib lükata. Paigaldamise käigus juhtus endalgi, et käis kolksuga kinni.
Kõõlusin pikka aega kahe valiku vahel ja näib, et valisin ikka kehvema, nagu alati. Aga pole hullu. Teema pealkiri ka ju selline.

ahjuke kirjutas:See siiber ei lähe kohe mette sinna.Ei saa aru miks sealt otse korstnasse ei läinud?Võta siiber välja ja lao sealt otse lisalõõr ülesse ahju laeni välja ja siis keerat korstnasse ja lükandsiiber vahele.Nii jahutad suitsu rohkem maha ja rohkem sooja jääb sulle.Praegu läheb kusagil üle 200 korstnasse,aga kui teed tõusulõõri lisaks siis saad kuskil ca160 peale.

Korstnasse ei lähe otse sellepärast, et esimese ploki jaoks on lõõr juba liiga kõrgel ja teise plokki olin jõudnud juba tahmaluugi ava sisse teha. Kardan, et tootja ei luba kahte auku ühte plokki teha. Siis jäigi üle kolmas. Tõusulõõr on hea mõte. Aga kui ahi on kolme lõõriga ja sisevooder algab juba kolde kõrvalt, kas see juba ei tõmba kõvasti suitsust kraade maha? Iseenesest oleks tõusev lõõr teostatav. Kas lükandsiiber mõtekas paigaldada alati lappi, või võib ka serviti? Mis oleksid mõlema varjandi plussid ja miinused?

Tulikividel ju kõigil all ühendus ja luuk kõrval.
Sellised siibrid pannakse ahjudesse ja nii,et laba saaks mingi 45 või 90 kraadi lahtises olekus olla,ehk siibri laba oma massiga hoiab siibri sanga avatud asendis ja sulgemiseks vaja pisut jõudu rakendada.Pikk jutt,aga lihtsamalt ei oska.
Eile just mõõtsin ahjul millel vasakult laskub ja paremalt küljest tõuseb ja üleval läheb korstnasse ja termomeetre näitas 180-190 kui tuharuumi uks lahti oli.Kui läheb alt korstnasser siis kuumemad gaasid.140 om min mis võib minna.
Lükandsiibri võid mõlemit pidi panna.Siibri raam tuleb kivisse lõigata ja alumine sone põhi peaks olema lõõri põhjaga tasa ja ka väike sälk lõigata alla serva raami lõppu.Sälk selleks,et paratamatult satub tahm soonde ja pikapeale ummistab ja siiber ei sulgu lõpuni,soonest lükkab siibri laba tahma ise välja.Luuk poleks ka paha siibrii lähedal.Kui poes vaatad tartu plekist raamiga siibrit siis ühel küljel on nurgad tühjad,see külg pannakse allapoole ikka selleks,et tahm saaks ise v'ljuda.Malm raamiga siibritel olen augu läbi laba puurinud ja nt splint auku,et tõmmates laba sülle ei kargaks.
Vabandan jutt segane,aga kahjuks pole eriline sõnavõtja.

Kuna olin kunagi kohanud seda teemat üritasin üles otsida ja isegi leidsin, siin tundub klapp õieti(kui mõni mees tahab, siis õigesti )olema
http://ahjublogi.blogspot.com.ee/2013/0 ... -paev.html