Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:See 6-7m pole nüüd küll midagi katastroofilist. Mis seal põranda all siis nüüd nii väga juhtuma peaks?

Võimalusel soovitaks panna kohe toru+isolatsioon+hülss paika, hiljem välistorustikku tehes liidad torud nende juba läbi viidud otstega kokku ja jääb see hülsist läbi lükkamine ära.
Kui ülal välja toodud variant ei sobi, siis võid ka ainult hülsid panna, kuid jälgi, et ei oleks teravaid nurkasid ja hülss võiks olla topeltseinaga (seest sile), siis on läbi lükkamine lihtsam.

Point olevat see, et kuna põrand korralikult soojustatud siis hakkab toru selle pikka ma peale külmuma vms? On see tõsi või mingit pointi?

arno14 kirjutas:

Külaline kirjutas:See 6-7m pole nüüd küll midagi katastroofilist. Mis seal põranda all siis nüüd nii väga juhtuma peaks?

Võimalusel soovitaks panna kohe toru+isolatsioon+hülss paika, hiljem välistorustikku tehes liidad torud nende juba läbi viidud otstega kokku ja jääb see hülsist läbi lükkamine ära.
Kui ülal välja toodud variant ei sobi, siis võid ka ainult hülsid panna, kuid jälgi, et ei oleks teravaid nurkasid ja hülss võiks olla topeltseinaga (seest sile), siis on läbi lükkamine lihtsam.

Point olevat see, et kuna põrand korralikult soojustatud siis hakkab toru selle pikka ma peale külmuma vms? On see tõsi või mingit pointi?

Rääkis seda mõni maakütte paigaldaja ?
Külmumise vältimiseks isoleeritakse toru.
Kui on korralikult isoleeritud,siis ei juhtu küll midagi.

Kõige tavalisem 110 mm. kanalitoru laugete põlvedega ja tore oleks kui kohe ka nöörijupid sinna sisse ära paneksid. Siis saab rahulikult "tõmba-lükka" meetodil kahekesi toruotsad sisse.Mingeid liitmikke maa alla ei soovita küll teha.
Külmuma ei hakka seal põranda all midagi.

Kõige lihtsam on kasutada ikkagi 110mm kaablikaitsehülssi (topeltseinaga) ja pole vajadust mingite põlvedega jännata.
Maa alla võib vabalt panna keevisliitmikud, siis ei juhtu küll midagi.
Kui teema algataja või teised "hädalised" on Harjumaal, siis võin aidata nii keevisliitmike, kui muu jõu ja nõuga.
Paigaldan maakollektoreid igapäevaselt.

Ärge näkku lööge kui tundub et pole teemasse aga probleem järgnev.

Krunt väike ~550m2, selle peale tuleb ~180m2 põrandapinnaga 2 kordne maja jämedalt võttes kuubik). Kuigi maja plaanitud teha soe, ei jätku ikkagi krundi pinnast horisontaalkonjuktuurile - jääb kaks varianti: puurauk või "energiakaev"

http://www.uponor.ee/et-ee/solutions/ge ... akaev.aspx Kas kellelgi on kogemusi, toimivad?

Linn lubab muidu puurauku teha ka aga ainult 40m sügavust ja 5 meetri kaugusele krundi seinast. Kuna mul oleks vaja ilmselt miinium 4 auku on küsimus, kui tihedalt neid vertikaalseid auke teha saab.

Ärataks ellu selle teema, tahaks ise ka teada kuidas need Uponori energiakaevud töötavad, on kellelgi kogemusi ? Ja lisaks huvitab nende hind.


R.

Movek Grupil on ka sarnane lahendus.
Ühe spiraali ülekandevõimsuseks on suurusjärgus 300 W. Seega peab neid ikka hulgem olema.

Lihtsam on asja ettekujutada kui võtta kastrul ja pista sinna keeduspiraal. Mingi aja möödudes hakkab vesi keema. Sama lugu on kui sellesse kastrulisse pista 2 või enam spiraali. Tehes sama katse suure poti ja ühe spiraaliga võib vesi kuumeneda kuid võib üldsegi mitte keema hakata.
Sarnane olukord on ka maapinnaga. Kui soovida saada väikeselt ruuumalalt maapinnalt soojust siis soojus lihtsalt ei levi maapinnas nii kiiresti et selline spiraal suurema soojushulga kätte saaks. Kui oleks palju suurem spiraal või toru mis läbiks suuremat maapinna ruumi siis toimiks asi paremini.

Ok, saan põhimõttest aru. Aga kas selline lahendus näiteks jahutamiseks ka sobiks suvel kuumaga? Ehk et nagu kaks-ühes süsteem.
Ning kui palju protsentuaalselt selline kollektor tavalisest kollektorist kallim tuleks ? (koos paigaldusega ja ilma)


R.

See sobiks jahutuseks ka kuumaga. Maakontuurile pannakse tuppa patarei, väike tsirkulatsiooni pump ajab siis jahedat vedelikku läbi selle patarei ja nii jahutatakse tuba. Selle asja nimi on vabajahutus.
Spiraalide hindu võid ise uurida kuid esimese hooga tuleb Pe-xa spiraal ca 200 eur tk ja vaja on neid mitukümmend.
Pakuks et see tuleb tavalisest horisontaalkollektorist mitu korda kallim.

Coolhouse kirjutas:See sobiks jahutuseks ka kuumaga. Maakontuurile pannakse tuppa patarei, väike tsirkulatsiooni pump ajab siis jahedat vedelikku läbi selle patarei ja nii jahutatakse tuba. Selle asja nimi on vabajahutus.
Spiraalide hindu võid ise uurida kuid esimese hooga tuleb Pe-xa spiraal ca 200 eur tk ja vaja on neid mitukümmend.
Pakuks et see tuleb tavalisest horisontaalkollektorist mitu korda kallim.

Hmm aga kas seda jahutust oleks kuidagi võimalik ka ventseadmega ühendada? Või milline see patarei välja näeb ?

Patarei on nagu tavaline patarei, mis käib õhukanalisse. Lisaks käib ka juhtimisautomaatika. Aga võid ka panna mitu patareid või kui soovid ühendada vent agregaadis oleva sobiva patareiga siis saab ühendada. Kuid pead arvestama et tubade jahutamisel ringleb läbi jahutuspatarei toas olev õhk, mitte ei võeta õuest sooja õhku juurde. Samuti ei ole reeglina vent agregaadis ruumi piisavalt suure patarei jaoks. Võiks mõelda näiteks et see patarei koos ventilaatoritega on eraldi koridori ripplae peal või on majas mitu patareid.
Veel pead arvestama et see kõik on nagu rätsepalt tellitud ülikond, see võib Sulle sobida kuid ei ole kindlasti sama asi mis kõige soodsama hinnaga toode.

kütja2 või Hiid saaks ehk jagada horisontaalse kollektori paigaldusjuhendit?
Nädala pärast läheb endal tööks ja sooviks võimalikult paljude materjalidega enne tutvuda.
Ise plaanin helgemale tulevikule lootes 2x350m 4x2,4 PE100 maha panna.

Lugupidamisega
Martin

Renno kirjutas:milline see patarei välja näeb ?

Coolhouse kirjutas:Patarei on nagu tavaline patarei

See vastus teeb asja kohe selgeks.
Minul seostuvad ka sõnaga "patarei" põhiliselt need asjad, mis telekapuldi ja taskulambi sisse käivad.

Martin L kirjutas:kütja2 või Hiid saaks ehk jagada horisontaalse kollektori paigaldusjuhendit?
Nädala pärast läheb endal tööks ja sooviks võimalikult paljude materjalidega enne tutvuda.
Ise plaanin helgemale tulevikule lootes 2x350m 4x2,4 PE100 maha panna.

Lugupidamisega
Martin

Mul ei olnud mingit juhendit.
Ostsin torumehest seda õiget toru(kadrina vms) 500m rulli.
Kutsusin kopa kohale ja panin 1m sügavusele, 1m vahedega.
Otsad isoleeritult majja sisse.
Muud polnudki.
Ahjaa rakise tegin ka looreha rattast, mille pealt toru maha jooksis.
1 päev üksi tööd, traktorist kah muidugi.

Homme läheb paigalduseks. Täpsustaks üle, et kas kogu isolatsioon tuleb veekindlalt kõrisse panna, et ära ei vettiks/külmuks?
Esialgne plaan oli vadi maja alune osa kõrisse panna aga täna kui isolatsiooni materjali (armaflex 13x42) näppida sain siis tekkis kahtlus, et kui pinnases lähestiku asuvate torude isolatsioon ära vettib siis külmub ära ja sellest ei ole tolku? Peab isolatsiooni terves pikkuses ära "kõritama" ja veekindla teibiga otsad sulgema?

Lugupidamisega
Martin

nüüd vist hilja krõbiseda, aga veekindlaks seda soojustust ei saa nii või naa.
Las ta jäätuda seal kõris, maa sees ka ju jäätub....

Martin L kirjutas:Homme läheb paigalduseks. Täpsustaks üle, et kas kogu isolatsioon tuleb veekindlalt kõrisse panna, et ära ei vettiks/külmuks?
Esialgne plaan oli vadi maja alune osa kõrisse panna aga täna kui isolatsiooni materjali (armaflex 13x42) näppida sain siis tekkis kahtlus, et kui pinnases lähestiku asuvate torude isolatsioon ära vettib siis külmub ära ja sellest ei ole tolku? Peab isolatsiooni terves pikkuses ära "kõritama" ja veekindla teibiga otsad sulgema?

Lugupidamisega
Martin

Armaflex on küll väga hea isolatsioonimaterjal kuid just niiskuse tõttu teda maa alla ei paigaldata.
Sobiks EPS TORUISOLATSIOON 40x30MM ehk penoplast.

Ehk siis tuleks vähemalt maja väline osa mis kõrisse ei saanud lahti kaevata ja asendada penoplastist isolatsiooniga?
Maja siseseks, betooni all 110 kanalisatsioonitorus olevaks isolatsiooniks ka ei sobi Armaflex?

Rahulikult peab mõtlema.
Asju ei saa üdistada selliselt et kohe labidat haarata.
Kui Sa ei taha mingis kohas maapinnast soojust ära võtta siis paned isolatsiooni ümber.
Kui plasttoru on otstest suletud siis niiskus torusse ei pääse.
Juhul kui kontuuri pikkus on sadu meetreid siis ühe meetri kohta maapinnast võetav soojushulk on suhteliselt väike ja vastavalt ka jäätumisoht väike. Kui kaevamise ehk kontuuri pikkuse arvelt on kokku hoitud või maja soojustustarbimine suhteliselt suur siis võib ka pinnas kergemini jäätuda.

Hetkel sai maha ~150m toru kuna mahasadanud vihm tegi ära kooritud savise pinnase ligaseks ja täitis kraavi veega.
Tagasitäidet tuleb teha kohati kuni 80 cm ulatuses.
Vundamendis viisin läbi 4x110 PVC torud. Kauplusest kust sai torud ja isolatsioon tellitud öeldi, et välja poole ei ole mõtet kõri panna kuna siis võivad seal mõned olendid endale uue eluaseme leida. Kui küsisin niiskuse probleemi kohta siis väideti, et ei ole probleemi.
Vundamendiläbiviigust kuni pumba asukohani asuvad kollektori torud Armaflexiga isoleeritult 110mm kanalisatsiooni torus.
Isolatsiooni vahetamiseks ei ole iseenesest vaja väga palju lahti kaevata (max 30cm 3m ulatuses).
600m arvutati selle maja peale kontuuri. Arvestades, et maja alt läheb ~25m kaotsi + kraavis veel juurde ~10 m kuni torud saavutavad 1+m vahe siis otsustasin väikse varuga maha panna 2x350m.
Torud tuli kahjuks 75m pealt läbi lõigata (suure tee ääres madalasse kraavi ei julgenud rulle nädalaks või enamaks vargapoistele jätta). Jätkata tuleb ilmselt keevitusega?


https://lh4.googleusercontent.com/AhFIu ... 96-h813-rw

Keevitusega saab ühendada kuid on oht et kuumutab liialt. Maakütte toru sein on 2,4 mm? ja see on õhem kui teistel torudel. Ehk toru mark on SDR17 . Muhv võib olla aga nt markeeringuga -väiksem, võrdne kuni SDR11.
Ise otsusta kus ja kuidas isoleerid.

Toruks on jah Pipelife 40x2,4 PE 100, SDR 17, PN 10.
Olen internetis ringi vaadanud ja maakütte liitmisel kes kiidab keevitus ja laidab keermestatud muhve ning vastupidi. Keermestatud muhvidel pidi ka olema kvaliteedi vahe aga mingeid konkreetseid tootjaid/mudeleid/numbreid välja toodud ei ole. Võta siis kinni kumb saaks parem.

Isolatsiooni koha tuleb välja, et ei tea ise. Tahaks teha nii nagu on õige aga sellel puhul ka iga tegija räägib oma juttu. Hetkel on veel võimalus ringi teha kuna pool trassi veel paigaldamata ja tehtud töö saab ilma suurema vaevata ringi teha.

Kasutusse see süsteem lähiaastatel ei lähe. Saab enne pinnasetöid valmidus ära tehtud. Eks tulevikus näha ole kuidas pumbad arenevad ja mis hinnad teevad.

Coolhouse kirjutas:Keevitusega saab ühendada kuid on oht et kuumutab liialt. Maakütte toru sein on 2,4 mm? ja see on õhem kui teistel torudel...

Muhvide keevitamise aparaadid on päris targad. Valivad temperatuuri ja aja vastavalt toru tehn. andmetele. Enam ei mäleta kas margi ja diameetri järgi või diam. ja seinapaksuse järgi.

Sees on põrandad valamata ja enne uut aastat seda ka ei juhtu. Pump tuleb läbiviigust (4x110 kanalka toru) ~5 meetri kaugusele. Enamus paigaldajate pildimaterjalist viitab, et kõri pannakse kogu isolatsiooni ulatuses (mulle soovitati välja mitte panna). Kuna torud tulevad vundamendist läbi kõrgemalt kui 1m ja jooksevad kuni 2,5m ulatuses üksteisele lähemalt kui 1 meeter siis sai ka väljast isoleeritud.
Hetkel vaagin kolme lahenduse vahet - kaevan üles ja:
1) asendan välise isolatsiooni penokoorikuga + läbiviigust tulen edasi armaflexiga
2) viskan 110 kanalka jupid vundamendist minema ja panen kõri kogu armaflexi ulatuses
3) välja peno, sisse armaflex ja kogu asi kõrisse.

Ühes teises foorumis, kus sa kollast rüüd otsisid, ma kirjutasin, et valge peno ei ole niiskuskindel ja seda peaks pinnases kuidagi kaitsma niiskuse eest. Siit http://www.hals.ee/trading/tooted/eps-toruisolatsioon/ vaatan, et kooriku veeimavus on <5 mahu%. Kui kauplus ja paigaldaja annavad vastukäivat infot siis mina (vähemalt antud juhul) usaldaks paigaldajat, kel on oluliselt suurem vastutus! Minu kontuuri paigaldaja väitis, et kasutab poorset kumjat isolatsiooni (armafleks jne) + kollast rüüži igal pool kus torud normist lähemal teineteisele või mõnele muule torustikule.