Ehitusfoorum

Ei hakka ümber lükkama, ega kaitsma ülal toodud tabelite paikkapidavust, sest see oleks nende üleslaadija
tegemine. Lugedes aga eelnevaid postitusi, muudab see mind veidi ärevaks. Tundub, et pottsepafoorumist püütakse taas teha "ehituspenskarite" foorumi taolist surnuaeda. Keegi võtab endale juba määramisõigise, mis sobib siia ja kes kuidas kirjutada võib. Ehk lõpetaks juba. Pottsepanduse tulevik on üheselt selge, see on vastavalt vajadusele projekteeritud ahi, omades vastavust ka saastenomidega. Tulevikku eirates ei jõuta kuhugi. Pime on see inimene, kes seda ei mõsta!

soss-sepp kirjutas: Korraliku ahju ei ehitada mingi arvutusprogrammi järgi vaid aastakümnete kogemuse põhjal. Nendega sellistel "programmidel" pole mingit pistmist ega tegelikude tingimustega.

Päris nii mustvalge see nüüd ilmselt ka ei ole. Arvutid ja programmid on kindlasti tõhusad abimehed neile kes neid soovivad ja oskavad kasutada. Aga loomulikult on nad vaid tööriistad, nagu kellugi, ja ilma oskaja kasutajata neist suurt kasu pole.

rokikas kirjutas:

soss-sepp kirjutas: ...., nagu kellugi, ja ilma oskaja kasutajata neist suurt kasu pole.

...mehed, kes promovad programme ei ole suutnud omale veel kellukunsti selgeks saada. Seega, järeldus, et kellukunst ongi see pärisem pottsepakunsttükk.

Minupärast pangu või peoga aga peaasi et lõpptulemus oleks kvaliteetne ja toimiv. Ja seda ikka tänapäevases mõttes mitte kolhoosiaegse "standarti" järgi.

rokikas kirjutas:Minupärast pangu või peoga aga peaasi et lõpptulemus oleks kvaliteetne ja toimiv. Ja seda ikka tänapäevases mõttes mitte kolhoosiaegse "standarti" järgi.

Ega ma ka päris otseselt kellut ei arvustanudki, ikka seda pottsepakunsti, käsitöövormi, mida muidugi masinad vaid vääristavad ja muudvad täpsuse vajalikult kõrgeks.

Õhtut Looder.
Huina muina kõrvale jättes.....
Kuidas Sa hooldaksid e. pühiksid seda isendit ,kui Sul ühtegi luuki pole...eriti ülaühendusega????)))))
Meelis

Moekunstnik räägib televusseris kuidas on moodne rääkida ökost. Toetudes talupojamõistusele arvab tema olla tark olla mõistlikult öko.

Ma püüan iga päev olla ökom, iga päev mõistlikumalt. Täna ka. Õppisin ka hulga ökomad töövõtteid.

looder54 kirjutas: Keegi võtab endale juba määramisõigise, mis sobib siia ja kes kuidas kirjutada võib. Ehk lõpetaks juba. Tulevikku eirates ei jõuta kuhugi. Pime on see inimene, kes seda ei mõsta!

Jah, selles on sul täiesti õigus!, tänapäeval asjad nii enam ei käi, et "pole teema, pole probleemi".

Vastupidi - Pime on see, kes ei mõista, et ilma ajalugu pole ka tulevikku.

rokikas kirjutas:

soss-sepp kirjutas: Korraliku ahju ei ehitada mingi arvutusprogrammi järgi vaid aastakümnete kogemuse põhjal. Nendega sellistel "programmidel" pole mingit pistmist ega tegelikude tingimustega.

Päris nii mustvalge see nüüd ilmselt ka ei ole. Arvutid ja programmid on kindlasti tõhusad abimehed neile kes neid soovivad ja oskavad kasutada. Aga loomulikult on nad vaid tööriistad, nagu kellugi, ja ilma oskaja kasutajata neist suurt kasu pole.

Arvutid ja programmid on kindlasti tõhusad abimehed, kuid ainult kujundamiseks, disain jms. -mitte rohkem. Ahju lõõristikku projekteerimiseks ja ehitamiseks sellised kindlasti ei kehti. Vajalikud asjad peab pottsepp tegema endale selgeks teist kaudu ja sageli ka rasket teed pidi. Need asjad peavad "oma mälupulga" peal olema ja unepealt teada, arvutist neid vaadata ei ole mõtet.

meelisvaiksaar kirjutas:Õhtut.
Õnneks siin arvutajaid ja füüsikuid küll...Seega küsin natukene praktilisema küsimuse.
Kuidas korstnapühkija säänse ahju lõõrisid puhastada saab ?
Eiti veel kui nad on saadaval ka ülaühendusega?
Olen mõnedki aastad ka korstnaid pühkinud ja ei usu,et on olemas hooldusvaba kütteseadet.
Tervitustega Meelis.

Loe kasutus- ja hooldusjuhendist.

soss-sepp kirjutas:Arvutid ja programmid on kindlasti tõhusad abimehed, kuid ainult kujundamiseks, disain jms. -mitte rohkem. Ahju lõõristikku projekteerimiseks ja ehitamiseks sellised kindlasti ei kehti.

Ma arvan et tegelikkus on just täpselt vastupidi! Disaini võid ka pliiatsiga ajalehenurgale sirgeldada ja ei muutu sellest pliit ei paremaks ega halvemaks aga kui tõesti peaks vaja olema täielikult nullist projekteerida mingi väga erilise lahenduse kollet ja lõõristikku siis on arvuti koos sobiva programmiga pea asendamatu.
Mis puutub aga pliitide/ahjude "projekteerimisse" kodukasutajatele mida pottsepad igapäevaselt teevad siis seda tehakse ilmselt ikka suures osas "oma mälupulgalt" st. enda ja teiste kogemustebaasil toimivateks osutunud lahenduste ning "rusikareeglite" järgi.
Ja ma arvan et palju rohkemat ei olegi seal vaja. Jutt et igat ehitatavat pliiti Eestis tuleb vastavalt hoone soojapidavusele, kõrgusele merepinnast jne. "projekteerida" tippkasuteguriga toimivaks on paras müügihäma. Kui vaadata kui palju varieeruvad ilmastikutingimused, kütuse kvaliteet, erinevad aastaajad, olematu kõrguste vahe merepinnast, jne. siis siin ei saa lihtsalt olla mingit tohutult täpset konkreetsesse hoonesse projekteeritud ilma automaatikata toimivat pliiti.
Täpselt sama töö teevad ära "rusikareeglid".

Siin mõned programmifüüsikud halvustavad ka soome tüüpi ahjude lõõristikku. Kas äkki õpiksid nad talupoja mõistusega mõtlejatega sarnaselt aru saama, et ka seal on tähtis arvestada õige kolde suuruse ja lõõristiku suhtega. Kui mõõdetud tulemus on OK, siiis ei ole ju võimalik seda halvaks arvutada, aga oh kuidas seda üritatakse ja kui ei õnnestugi reaalselt siis sooritatakse see verbaalselt.
Selles euronormis on kümme valemikest ja nendega peab saaama valmis iga Juku. Samas on ka teisi lubatud viise....
Pean eraldi toonitama, et ei oleks näägutamist. Programm ei anna kusagile parimat ahju kui algandmed on puudulikud, programmeeriate ego aga taevastes mägedes ja suudetakse Eesti maalida võrdseks mägimaaks Sveitsi ja Austriaga. Austerlased ise küll ei saanud sellega meid õpetades hakkama ja ütlesid, et Eestis pole kõrguste skaalaga midagi peale hakata. Aga arvutus- ja projekteerimisprogrammide mõistlik kasutamine mõistuse ja kogemustega inimeste poolt on igati normaalne ja hinnatav.
On silmaga seletatav vahe, kas korsten suitseb Sveitsi või Austria või mõne muu riigi mägikülas, mis asuvad enamasti mägede vahelistes orgudes, (olen oma silmaga seletanud) või kodumiste külade, alevike, linnakestes mida olen samuti oma silmaga seletanud. Sellel teemal on ka EKUK teinud uuringuid ja neid sai ka SRIK-s kuulata. Sai selgeks näiteks Tartu halb olukord.
EKUK-is oleks võimalik tasuta kuulata nii sealsete kui TTÜ teadjameeste arvamust ja neile teadaolevaid tulemusi. Oleks vaid huvilisi Võimaldataks ka ahjulaboris kütjana mõllata ja siis saadud tulemust omale välja trükkida.

kaminahi kirjutas: EKUK-is oleks võimalik tasuta kuulata nii sealsete kui TTÜ teadjameeste arvamust ja neile teadaolevaid tulemusi. Oleks vaid huvilisi Võimaldataks ka ahjulaboris kütjana mõllata ja siis saadud tulemust omale välja trükkida.

See oleks küll hea ettevõtmine!
See annaks kõigile osalejatele võimaluse otse teaduspoole inimestelt küsida mida ja kuidas on mõõdetud ja milline mõõtmine üldse sisulisi st. praktikas olulisi tulemusi annab.
Eks eelkõige oleks sellist teabepäeva pottseppadele vaja aga ega see ka amatööridest huvilistele mööda külgi maha jookseks.

Olen enne ka sellest siin pakkumise teinud, aga ei kedagi. Kas nüüd on tekkinud huvilised?

Ma tahan küll uskuda et taolise ürituse vastu peaks huvi suur olema. Eriti arvestades seda EN-i häma mida palju levitatakse. Ilmselt teaduspoole mehed oskavad ka selle asja tulekust ja sisust tiba täpsemalt pajatada.
Proffidele peaks ju taoline neutraalne infoüritus päris vajalik olema tulevikku silmas pidades.

meelisvaiksaar kirjutas:Õhtut.
Õnneks siin arvutajaid ja füüsikuid küll...Seega küsin natukene praktilisema küsimuse.
Kuidas korstnapühkija säänse ahju lõõrisid puhastada saab ?
Eiti veel kui nad on saadaval ka ülaühendusega?
Olen mõnedki aastad ka korstnaid pühkinud ja ei usu,et on olemas hooldusvaba kütteseadet.
Tervitustega Meelis.

Huvi pärast natuke uurisin
seal kõik kirjas soome keeles lk. 17 > "Savukanavien puhdistus"
http://nordpeis-suomi.fi/var/nordpeis/s ... 625d25.pdf
ja pildid ka lõpupoolel
Suhteliselt veider värk, keegi võiks ära tõlkida.

Õpetus ja kasutusjuhend koos luuaga kaasas.

http://www.raidkivi.ee/images/stories/t ... I-logo.pdf

Soojust salvestav kamin suudab hoida ühtlast temperatuuri kogu päeva jooksul vaid ühe küttetsükliga.

Talvine päev ongi selle XL-i küttetsükli pikkune no mida terminid

soss-sepp kirjutas:Suhteliselt veider värk

Veidrat on selles teemas nii mõndagi. Näiteks minule tundub veider et pelletikatelde tootjad/müüjad reklaamivad oma katelde kasuteguriks, tänu automaatika poolt juhitavale põlemisprotsessile, ~90% ja mõni tiba peale kuid siin väidetakse "vabavoolse" ahju kasuteguriks sama suurusjärk.
Kas pelletimehed on liiga tagasihoidlikud või automaatika neil pidurdab vaba põlemist või ahjumüüja ......?

rokikas kirjutas:

soss-sepp kirjutas:Suhteliselt veider värk

Veidrat on selles teemas nii mõndagi. Näiteks minule tundub veider et pelletikatelde tootjad/müüjad reklaamivad oma katelde kasuteguriks, tänu automaatika poolt juhitavale põlemisprotsessile, ~90% ja mõni tiba peale kuid siin väidetakse "vabavoolse" ahju kasuteguriks sama suurusjärk.
Kas pelletimehed on liiga tagasihoidlikud või automaatika neil pidurdab vaba põlemist või ahjumüüja ......?

Tasuks hakatuseks uurida, mida see automaatika seal pelletikatla põlemisprotsessis juhib
Võibolla siis ei tundugi "pelletimeeste" kasutegur alapakutuna, vaid vastupidi. Siin on erinevatest kasuteguri arvutamise metoodikatest piisavalt juttu olnud, seega pole põhjust ülekordamiseks. Niipalju vast siiski peaksid teadma, et igasugusele kasutegurile seab olulisel määral tahkeküttel töötavatele seadmetele piirid korstnasse suubuvate suitsugaaside temperatuur.

edevuse laat kirjutas:

rokikas kirjutas:

soss-sepp kirjutas:Suhteliselt veider värk

Veidrat on selles teemas nii mõndagi. Näiteks minule tundub veider et pelletikatelde tootjad/müüjad reklaamivad oma katelde kasuteguriks, tänu automaatika poolt juhitavale põlemisprotsessile, ~90% ja mõni tiba peale kuid siin väidetakse "vabavoolse" ahju kasuteguriks sama suurusjärk.
Kas pelletimehed on liiga tagasihoidlikud või automaatika neil pidurdab vaba põlemist või ahjumüüja ......?

Tasuks hakatuseks uurida, mida see automaatika seal pelletikatla põlemisprotsessis juhib
Võibolla siis ei tundugi "pelletimeeste" kasutegur alapakutuna, vaid vastupidi. Siin on erinevatest kasuteguri arvutamise metoodikatest piisavalt juttu olnud, seega pole põhjust ülekordamiseks. Niipalju vast siiski peaksid teadma, et igasugusele kasutegurile seab olulisel määral tahkeküttel töötavatele seadmetele piirid M
korstnasse suubuvate suitsugaaside temperatuur.

Ise saad kõigest aru, mida kirjutad? Kas gaasi või vedelkütuste korral on kasuteguriga miskit teisiti? Võibolla, et kui selgitas oma mõtet, siis ei tundugi see segane ja tühine?

kaminahi kirjutas:...
http://www.raidkivi.ee/images/stories/t ... I-logo.pdf
...

Nii nunnu on vaadata, kuis "Küttevõimsust" mõõdetakse kJ-des (võimsus vs energia, jälle) aga "Nominaalne soojusvõimsus soojuse eraldumise ajal (100% - 25%)" mõõdetakse kW-des (vastavalt 3,9; 4,1; 4,3). Kui ma nüüd selle kJ teisendan kWh-ks, leian sellest 75% ja jagan ära soojuse eraldumise ajaga, saan mina järgmised näitajad:
Küttevõimsus (kWh): 87,235; 88,68; 90 (kattuvad enam-vähem Ekspressi reklaamides olnuga)
75% küttevõimsusest (kWh): 65,426; 66,51; 67,5
Keskmine võimsus (kW) soojuse eraldumise perioodil 100% - 25%: 2,9; 3,1; 3,2

Mis ma valesti tegin, et minu numbrid failis olevaist niivõrd palju väiksemad tulid? Mil moel suhtestub "Nominaalne soojusvõimsus" tegelikku võimsusesse? Ma olen sedasama küsimust juba päris mitu korda varem ka küsinud

Kütte-ja vendi teabekeskuse tase.

rokikas kirjutas: Huvitav kas need "euronormi" maaletoojad hakkavad ka "sertifitseeritud puuhalgusid" müüma ja teostama ka järelevalvet et keegi teine ei müüks "normivälist" kütet?

Sihuke asi vähemalt juba olemas - "Norra standard NS4414".

http://www.rowoods.com/tooted/eraklient
http://www.rowoods.com/blog-news/ns4414 ... r-firewood

Eks olemas ka näiteks see http://www.evs.ee/eelvaade/evs-en-iso-1 ... 014-en.pdf aga ega see tähenda et me peaks seda kohe kohustuslikuks omale tormama tegema.

2korda2 kirjutas:Nii nunnu on vaadata, kuis "Küttevõimsust" mõõdetakse kJ-des.

Tegemist on kindlalt ja väga laialdaselt esineva tõlkeveaga.
"Thermal output" ei ole antud juhul soojusvõimsus (kuigi võib teinekord ka seda tähendada). vaid soojusväljastus (ehk mõeldud on kogust- energiahulka).
Veale viidata on mõistlik sõbralikult või "rahulolematute" komplekse toites ?