Ehitusfoorum

ameerikah22l kirjutas:Yhes6naga eestis myydav metall nurk kipsplaadi v2lisnurka ongi aluminumist sama 6huke kui 6lle purgi kest nii et 4ft nurka yhest otsast pihus hoides see oma raskuse all v22ndub nagu odav m66dulint... bla-bla-blaa

See, et osad ostavad esimesest ettejuhtuvast poest neid odavamaid, on nende probleem. Teadmiseks sulle, et meil on müügil ka korralikke alumiiniumist nurgatugevdusi, mida saab ühe käega pihus hoida ilma, et need painduksid, aga need maksavad 1,5x nendest lirudest rohkem. Kallimate nurkadega tehes saab ka kipsipaigaldajate vabakäelõiked sirgeks.

Pole ise neid nurkasi niiväga taga ajanud, enamuse oma staffi ostan K- Rautast mis muidugi paras kodutarvete pood ja ega valikut sittagi pole. Käin seal sel lihtsal põhjusel et asub ületee. Kui mingeid normaalseid asju tahad saada siis Espaki poole pilgud pöörama. Iseenesest saab tehtud ka nende odavate jurakatega, aga lihtsalt peab jälgima, et viga pole saanud muidu pekkis. Kui paigaldatud ja kinni kuivanud siis ei juhtu midagi püsib pmst. sama tugev kui paksem tsink variant.

SimoM kirjutas:... Kui mingeid normaalseid asju tahad saada siis Espaki poole pilgud pöörama....

Ei aita ka Espak. Küsi näiteks Värvikeskusest, seal väljas küll lirud, mida ostetakse hoolega, aga kui küsida tugevamaid, siis näidatakse ja ka müüakse.

SimoM kirjutas:... Kui paigaldatud ja kinni kuivanud siis ei juhtu midagi püsib pmst. sama tugev kui paksem tsink variant.

Nõustun!

Täna ühel uuel kortermaja ehitusel tiba ringi vaadates jäi silma.
Viimasel fotol on kips viisakalt betoonlaeni aga millegipärast on veel ka võrk kipsipeale kleebitud?

villu20 kirjutas:

2014-11-09 07.41.30.jpg

Äkki on võrk täie jõuga sinna vuuki surutud nii, et pressis pahtli välja. Kui korralikult pigistada ega hambapasta tuupi ka midagi ei jää.

20a tagasi müüdi poes võrkteipi, mis oli iseliimuv ja pandi vuuki enne pahteldamist, mitte selle käigus.
Tähtis on, et see täidaks enda eesmärgi.
Kui võrgu all pahtlit ei ole, kas ta siis töötab kehvemini?

Urmas kirjutas:

villu20 kirjutas:

2014-11-09 07.41.30.jpg

Äkki on võrk täie jõuga sinna vuuki surutud nii, et pressis pahtli välja. Kui korralikult pigistada ega hambapasta tuupi ka midagi ei jää.

Nu kui jõudu on, egas siis põle möistust vaja jahh!!!


Härra Hiid ... ma olen Teis pettunud ! ....muidu nii asjalik ju aga siuke avaldus?!? Et kas siis kaks kümmet tagasi ei pidanudki sidusaine armeeritavat täielikult ümbritsema??? Või oli siuke vinge liimimöks tol aal võrgu pahupoolel, mis võttis liimpahteliga 100%-lt samasugused omadused???

Hiid kirjutas:20a tagasi müüdi poes võrkteipi, mis oli iseliimuv ja pandi vuuki enne pahteldamist, mitte selle käigus.
Tähtis on, et see täidaks enda eesmärgi.
Kui võrgu all pahtlit ei ole, kas ta siis töötab kehvemini?

Müüakse ka praegugi seda "iseliimuvat" võrkteipi. Siin ennegi kirjutatud, et see liim võrgu ühel poolel on mõeldud selleks, et võrk seisaks kenasti rullis, mitte kenasti kipsplaatide vuukides.
Kui ma ei eksi, siis sa ehitad praegusel hetkel endale midagi. Tuleta palun meelde, kuidas paigutus armeering vundamendi taldmikus või valatud põrandas. Kas oli lihtsalt maapinnale visatud või oli ikkagi kõrgemale tõstetud, et betoon ümbritseks armatuurvõrku või -vardaid. Või on armatuurikandurid ehitajatelt/tellijatelt jälle üks järjekordne "lollidelt raha kättesaamise" meetod välja mõeldud? Miks peaks kipsplaadivuukide armeerimise mõte ja meetod olema teistsugune põranda armeerimise mõttest ja meetodist? Kas lihtsalt maapinnale/penole vistud armatuurvõrk täidab oma ülesande? Oma raskusega("liim võrkteibil") on see rauast armatuurvõrk ju maapinnal kinni+betooni raskus("pahtel"). Kui põranda armatuurvõrgu all betooni ei ole, kas ta siis töötab kehvemini?

niipalju, kui ma ehitusest tean, siis siinkohal on küll täiesti ebasobiv võrdlus.
Olen jätkuvalt seisukohal, et see võrkteip töötab ka plaadi vastas.
Betooni armatuur loomulikult nii paigaldatud olla ei või!!!

Mis ta ülesanne seal plaadi vastas on?
Miks vähemalt kaks meil laialt tegutsevat kipsplaadi tootjat võrgu kasutamist otsesõnu keelavad?

Kindlasti paberteip, kuna siis on suurem tõenäosus, et ei teki pragusid.

ma ei tea kipsplaaditootjatest ja nende keeldudest midagi.
Eeldaks, et plaadtide mahukahanemise puhul, aiatab vuuki koos hoida.
Aga see betooniarmeerimise ja vuugiarmeerimise võrdlus on küll puhas BS

Hiid kirjutas:... Aga see betooniarmeerimise ja vuugiarmeerimise võrdlus on küll puhas BS

Huvitav, miks on sinu arvates kahe erineva tegevuse ühisnimetaja "armeerimine"?

Kas hr.Piirfeld oleks nii lahke ja oskas selle kohta insenerliku poole pealt vaatatuna midagi öelda?

selleks ei pea olema insenäär
Olud on selleks liiga kardinaalselt erinevad.....

Hiid kirjutas:selleks ei pea olema insenäär
Olud on selleks liiga kardinaalselt erinevad.....

No võtame siis midagi sarnasemat. See on küll fassaadide armeerimise kohta, kuid kehtib kindlasti ka kipsplaadivuukide armeerimisel:

Klaaskiudvõrgu paigaldamisel surutakse see pahtli sisse nii, et läbi võrgusilmade tungib see pahtel läbi. See omakorda silutakse laiali. Nii tekib pahtlikiht, mille keskel(soovitavalt on kihi ülemises kolmandikus) on tugevduseks leelisekindel klaaskiudvõrk. Lubamatu on võrgu pinnale riputamine ning üritada pahtlit pealtpoolt läbi võrgusilmade suruda.

Allikas http://www.tarmatrade.ee/File/sspaigald ... loogia.pdf

Klaaskiust võrkteibi kasutamise õpetus on neile, et kui nad ikkagi harrastavad võrkteipi kasutada, siis tehku seda vähemalt õigesti.

aga parem oleks muidugi fassaad katta ajalehtedega...
ja ilmtingimata kahe pahtli vahele!

Hiid kirjutas: Eeldaks, et plaadtide mahukahanemise puhul, aiatab vuuki koos hoida.

Tõsiselt mõtled seda või? Nii et võrk mis on vaid "uduliimiga" plaadi küljes hoiab sealjuures siiski plaadist nii kõvasti kinni et see ei pääse liikuma?

Tere.Klaaskiud niitide kogupindala moodustab teibi katvusest alla 4% Kas selle all olev või puuduv pahtel teibi kinnitusvõimet eriti mõjutab on küsitav.Liikuvaid seinu ei hoia kinni ükski teip,pane pahtlit alla,peale ja kas või vahele-pragudest pääsu pole.

rokikas, miks uduliim?
See ei puutu ju asjasse. See on ju vaid teibi seinas hoidmiseks, kuni pahtel selga lajatatakse....

Just nimelt selga!

alloleval pildil on ju ilmekalt näha, kuidas pahtli kühmukesed võrgu sees on.
kui nüüd üritada kahte plaati üksteisest eemale tirida, siis tänu sellele, et võrgu all ei ole pahtlit, peaks see õnnestuma või?

Hiid kirjutas:alloleval pildil on ju ilmekalt näha, kuidas pahtli kühmukesed võrgu sees on.
kui nüüd üritada kahte plaati üksteisest eemale tirida, siis tänu sellele, et võrgu all ei ole pahtlit, peaks see õnnestuma või?

Aga sa püüa mõelda, miks see võrkteip on seal maha kistud ja hakatud parandusi tegema.

Urmas kirjutas: Aga sa püüa mõelda, miks see võrkteip on seal maha kistud ja hakatud parandusi tegema.

Sel, miks on võrk maha kistud võib olla 100 põhjust, 1 kord, kus ei ole sinu ja veel mõnega ühel meelel, kui võrk paigaldada nii, kuidas sulle vastumeelne on, siis see, et võrgu alla pahtlit ei jää on tegija oskamatus.

Proovi järgi, liimi võrkteip vuuki, täida vuuk J-ga, tõmba korralikult labidaga pinget avaldades üle, võrk tuleb sellisel puhul plaadi pinnast eemale, tõmba võrk ära ja näed, et kogu plaadi pind on pahtliga kaetud, võrgu muster sees.

Need kes ikka nii kindlal arvamusel, et võrgu alla pahtlilt pole vaja no kuulge mis te sest lindist siis üldse topite? Tõmmake siis vuuk lihtsalt J täis ja tulemus sama s*tt kui valesti paigaldatud lindiga. Milleks selle lindi peale siis üldse aega ja raha raisata?

Mõelge nüüd kui panna see võrk otse kipsivuugile nagu paljud "spetsialistid" arvavad ja jätta ta mõneks ajaks kuival kujul sinna seisma mis juhtub? Lint tuleb juba oma raskuse all laest lahti ja kas ta siis tõesti täidab oma eesmärki? Tehke seda sama eelnevalt vuuki pahteldades ja seejärel paigaldage lint ning oodake millal ta sellisel viisil alla hakkab kukkuma!? Kui nüüd peakolu vahel midagi muud ka on peale vuhiseva tuule siis võite edasi fantaseerida kumb variant jääb tugevam ja kindlam.

See ei välista võimalike pragusi tulevad nad nii või naapidi kui tulla tahavad sõltumata sellest kasutad võrku või paberit.