Ehitusfoorum

Imelik kirjutas:Kaminahi. Tead millest sellises süsteemis see ringlemine sõltub?

Ringlemine sõltub õhu temperatuuri muutustest, et õhu kaalu muutustest. Et tonnervetterid seda oma ahjukestes hüpokaustiks nimetavad, see ei ole minu keeleleiutis.
Aga mida sa teada ikkagi tahtsid

looder54 kirjutas:Tubli kaminahi, oodatud revolutsioon jäi ära, aga see ala sobib sulle igaljuhul rohkem.
Eks seda oli muidugi oodata, sest märgid näitasid just sinna suunda. Kohe tuju läks heaks. Arvan, et ka lugejad said lõpuks aru, kes, millestest õhuvahedest räägib. Meie
saame nüüd rahulikult traditsioonilise ahjuehitusega edasi minna. Jõudu õhkküttemeestele.

Imelik, kas jätkame?

kaminahi kirjutas: Ringlemine sõltub õhu temperatuuri muutustest, et õhu kaalu muutustest. Et tonnervetterid seda oma ahjukestes hüpokaustiks nimetavad, see ei ole minu keeleleiutis.
Aga mida sa teada ikkagi ...

... tahtsid?
Tahtsin viidata sellele, et süsteem töötab vastavalt jahtumisele. Ehk kui jahutus on ebapiisav läheb soe korstnasse.... arvan ma.

Ma küsisin ka Loodri kohta. Kas toetad tema postitust siin, oma teemas? Kui jah siis tasupakaa

kaminahi kirjutas:Imelik, kas jätkame?

Sisutud postitused kustutan varsti. Ma ei ole välja mõelnud, mida teha nendega milles on mõlemat. Sisu tsiteerimine ka ei aita, sest ajaline järjekord nihkub paigast ära.

Imelik kirjutas:

kaminahi kirjutas: Ringlemine sõltub õhu temperatuuri muutustest, et õhu kaalu muutustest. Et tonnervetterid seda oma ahjukestes hüpokaustiks nimetavad, see ei ole minu keeleleiutis.
Aga mida sa teada ikkagi ...

... tahtsid?
Tahtsin viidata sellele, et süsteem töötab vastavalt jahtumisele. Ehk kui jahutus on ebapiisav läheb soe korstnasse.... arvan ma.

Kõik küttesüsteemid töötavad vastavalt jahtumisele ja ikka korstnasse kui see on ebapiisav.

Imelik kirjutas:

kaminahi kirjutas:Imelik, kas jätkame?

Sisutud postitused kustutan varsti. Ma ei ole välja mõelnud, mida teha nendega milles on mõlemat. Sisu tsiteerimine ka ei aita, sest ajaline järjekord nihkub paigast ära.

Tsaupakaa

kaminahi kirjutas:

Imelik kirjutas:

kaminahi kirjutas: Ringlemine sõltub õhu temperatuuri muutustest, et õhu kaalu muutustest. Et tonnervetterid seda oma ahjukestes hüpokaustiks nimetavad, see ei ole minu keeleleiutis.
Aga mida sa teada ikkagi ...

... tahtsid?
Tahtsin viidata sellele, et süsteem töötab vastavalt jahtumisele. Ehk kui jahutus on ebapiisav läheb soe korstnasse.... arvan ma.

Kõik küttesüsteemid töötavad vastavalt jahtumisele ja ikka korstnasse kui see on ebapiisav.

On küll ebapiisav. Suuresti ikka inimeses kinni, mis sinna korstnasse läheb ja kui palju suudab inimene sealt enda jaoks ära kasutada. See tähendabki seda, et kuidas suudetakse neid protsesse juhtida, kontrolli all hoida. See jälle sõltub just teadmistest ja oskustest, jällegi. Imelik, tundub, et said omale arvestatava vastasjõu, vähemalt siin foorumis. Eks tavaelu voolab ikka oma rada..!

Noh, nii professionaalse vastuse saand Imelik on nüüd kindlasti igati rahul

Tere.

Imelik kirjutas:Tere. Soojus levib alati 3-l viisil (kui see on võimalik) - soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. Olenevalt olukorrast muutub ainult nende osatähtsus.

Imelik kirjutas:

Adlolf kirjutas: Selgitus. Käte või ükskõik milliste kehade ning keskondade vahel toimub soojusvahetus pidevalt kuni temperatuurini -237,15 °C.

Soojusvahetus toimib ainult tänu temperatuuride erinevusele. Soojus ei levi madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale, ega sama temperatuuriga kehade vahel.

Soojuskiirguse neeldumine ei sõltu absorbeeruba keha temperatuurist, ega kiirgava keha temperatuurist. Sama temperatuuriga kehade vahel on soojuskiirguse bilanss null. Niipalju kui neeldus niipalju ka kiirgus.

Tere.

Adlolf kirjutas: Soojuskiirguse neeldumine ei sõltu absorbeeruba keha temperatuurist, ega kiirgava keha temperatuurist. Sama temperatuuriga kehade vahel on soojuskiirguse bilanss null. Niipalju kui neeldus niipalju ka kiirgus.

Neeldumine ei sõltu, küll aga kiirgusvõime. Kui bilanss on null (üks ei andnud ära ja teine ei saanud juurde) siis jääb olukord muutumatuks.
Vahetusest räägime ikka juhul kui bilanss on positiivne või negatiivne.
Tulles tagasi näite juurde, ei tunne me soojenemist (mis on soojusbilansi muutus) tänu soojuskiirguse osatähtsuse tõusule (kuna kõik näitajad jäid samad), vaid tänu konvektiivse soojusülekande vähenemisele.
Näide. Puhu lähestikku peopesade vahelt läbi ja soojatunne kaob (soojuskiirguses selle juures muutusi ei ole).

kaminahi kirjutas:Kõik küttesüsteemid töötavad vastavalt jahtumisele ja ikka korstnasse kui see on ebapiisav.

Pidasin silmas pigem seda, et tsirkuleeriv vahekiht on lisatakistus soojuse levil.
Algne mõte oli ju tegelikult hüpokaustil see, et õhk oli soojuskandja /kohaletoimetaja rollis (ehk sooja toimetati koldest otse soojatarbimise kohani) ? Miks on hea kui õhk vahendab sooja ahju kestale ?

looder54 kirjutas:On küll ebapiisav.

Arvamus jahtumisest siis jutt "suure" õhkvahega ahju puhul.
... aga sooviks teada selle arvamuse põhjuseid ?

looder54 kirjutas: Imelik, tundub, et said omale arvestatava vastasjõu, vähemalt siin foorumis.

Ma ei jaga postitajaid sõpradeks ja vastasteks, ning ei hinda "jõudu" sõnaosavuse või väidetavate saavutuste järgi, vaid esitatud argumentide põhjal.

Imelik kirjutas:

kaminahi kirjutas:Kõik küttesüsteemid töötavad vastavalt jahtumisele ja ikka korstnasse kui see on ebapiisav.

Pidasin silmas pigem seda, et tsirkuleeriv vahekiht on lisatakistus soojuse levil.
Algne mõte oli ju tegelikult hüpokaustil see, et õhk oli soojuskandja /kohaletoimetaja rollis (ehk sooja toimetati koldest otse soojatarbimise kohani) ? Miks on hea kui õhk vahendab sooja ahju kestale ?

Mina näen head selles, et ahju väliskuju saab olla mitmekesisem, rohkem kui lubab lõõristiku ehitus koos väliskestaga. Tõsi, ise ehitan seni traditsioonilisel meetodil.
Teine levinud põhjus on see, et kasuatakse valmis sisusi ja kestasi. Ehitusmessil näitasin sellist põhimõtet pottsepa võimaluste piires, ehk sisu shamotttellistest ja sellest eraldiseisev potiring. Võimaldab väidetavasti ka ahju välispinna ühtlast soojenemist.

Tere. Mitmekesistada väliskuju on ilmselt tõesti lihtsam.
Temperatuuri ühtlustamine sõltub puhtalt tsirkulatsiooni saavutamisest.
Võimalusel katsun arutleda sellel teemal. Aga kel soovi või huvi võib algust teha.
Valmis sisud ja kestad on nähtud seni tüüpiliste soojakastide koostises (puuduseks tolmu ringlemine avatud kiire tsirkulatsiooni tõttu).

Avatud õhuga kastid siia teemasse ei kuulu.
Aga õhkvahe kohta tean ehitusraamatustki minu ehitajaajal, et seda kasutati soojusjuhtivuse vähendamiseks. Soovitati mitte alla 20 mm ja parem pidi olema 30-50 mm. Aga need seinad, kus lapiti setvi tellis 88mm+50mm õhuvahe +200 mm narva plokk, ega nad pooltki nii soojad ei olnud kui neist räägiti. Õhkvahe 50 mm pidi olema isegi soojem kui 50mm vene klassvilla.Tõelist jama ikka soovitati ja eks peamine põhjus oli suur vaesus.
Tänastest ahjumeestest, kes ehitavad sisu kasinama kui õhkvahele järgneva väliskesta, neid mina ei mõista.

kaminahi kirjutas: seda kasutati soojusjuhtivuse vähendamiseks. Soovitati mitte alla 20 mm ja parem pidi olema 30-50 mm.

Loll soovitus. Olenemata sellest. et sisult tõene.

kaminahi kirjutas: Õhkvahe 50 mm pidi olema isegi soojem kui 50mm vene klassvilla..

Ei vasta kahjuks tõele.

kaminahi kirjutas:Tõelist jama ikka soovitati ja eks peamine põhjus oli suur vaesus.
Tänastest ahjumeestest, kes ehitavad sisu kasinama kui õhkvahele järgneva väliskesta, neid mina ei mõista.

Pikemat arutlust palun!

kaminahi kirjutas: Tänastest ahjumeestest, kes ehitavad sisu kasinama kui õhkvahele järgneva väliskesta, neid mina ei mõista.

Tere. Väike arutlus.
Kui siseosa on kasin siis edastab ta hästi kolde soojust õhkvahele (suur pinna erivõimsus). Kuna kest on massiivne, on tema temperatuur oluliselt madalam. Eeldused kiireks tsirkulatsiooniks õhkvahes on loodud. Massiivne väliskest salvestab ühtlasi sooja. Ahju pinnavõimsus ja kasutatav soojuse hulk sõltuvad väliskesta salvestunud soojusest.
Vastupidisel juhul (suure massiga siseosa ning õhuke kest) on siseosa temperatuurierinevus väiksem (sõltuv salvestunud soojusest). Õhuke kest on väikse soojusmahtuvusega ja soojeneb ning jahtub kiiresti (vastavalt temperatuuridele mõlemal pool kesta). Tsirkulatsioon on teisel juhul aeglasem (sest tõenäoliselt on temperatuuride vahe õhkvahes väiksem). Ahju pinnavõimsus sõltub tsirkulatsioonist õhkvahes ja kasutatav soojuse hulk temperatuuride vahe püsimisest õhkvahes.
Kui selles arutluses viga ei ole siis ma eelistaks esimest varianti.
???

"Lahja" sisu + õhkvahe + massiivne väliskest eeldavad vist väga "lahjat" ja pikaajalist kütmist st. paari halu kaupa mitmeid tunde et väliskest saadut salvestaks.

Aga loomulikult peab alati olema kolde maht korrelatsioonis siseosale lubatud temperatuuriga ehk selle väljundvõimsusega.
Mõlemad toodud näited on äärmuslikud.
Samas küsin vastu. Kas soojuse levimine massiivses siseosas võimaldab puud hetkega põletada?
Arvan, et põlemisaeg sõltub ikka kolde võimsusest ja vajalikust soojushulgast
(foorumis eelnevalt viidatud materjalide põhjal , mõjutab ka oluliselt kütteseadme kasutegurit).

Tere.

Imelik kirjutas:Tere.

Adlolf kirjutas: Soojuskiirguse neeldumine ei sõltu absorbeeruba keha temperatuurist, ega kiirgava keha temperatuurist. Sama temperatuuriga kehade vahel on soojuskiirguse bilanss null. Niipalju kui neeldus niipalju ka kiirgus.

Neeldumine ei sõltu, küll aga kiirgusvõime. Kui bilanss on null (üks ei andnud ära ja teine ei saanud juurde) siis jääb olukord muutumatuks.
Vahetusest räägime ikka juhul kui bilanss on positiivne või negatiivne.

Täpsustuseks: kehad ning keskonnad kiirgavad ja neelavad soojuskiirgust pidevalt . Selline olukord, kus üks ei andnud soojuskiirgust ära ja teine ei saanud soojuskiirgust juurde, antud näite puhul ei kehti.

Imelik kirjutas: Kas soojuse levimine massiivses siseosas võimaldab puud hetkega põletada?
Arvan, et põlemisaeg sõltub ikka kolde võimsusest ja vajalikust soojushulgast
(foorumis eelnevalt viidatud materjalide põhjal , mõjutab ka oluliselt kütteseadme kasutegurit).

A. 1500 kg. kaaluva siseosaga + õhuvahe + 500 kg. kaaluva välisosaga ahi.
B. 500 kg. kaaluva siseosaga + õhuvahe + 1500 kg. kaaluva välisosaga ahi.
Kui me tahame sinna salvestada 40 kWh soojusenergiat siis kummal juhul meil see tõenäoliselt kiiremini õnnestub?
Mina oletan et A.

rokikas kirjutas:Kui me tahame sinna salvestada 40 kWh soojusenergiat siis kummal juhul meil see tõenäoliselt kiiremini õnnestub?

Pakuksin, et olulist rolli mängib siseosa konstruktiivne lahendus s.t. soojustvahetava pinna suhe soojendatavasse massi - milline see kummalgi juhul oleks?

Ning milline oleks kummalgi juhul siseosa keskmine lõpptemperatuur?

Kui puude kogus oleks sama ja ka pind jne. oleks sama. Ei ole mõtekas võrdlust veel võrreldamatuks tahta.

Tere.
Antud teema juures ei tohiks tähelepanuta jätta ahju siseosa materjali tihedust, soojuse erijuhtivust ning erisoojust.