Ehitusfoorum

Tegelikult mu postitus oli suunatud "Fgh"-le.
Minule su plaanitu meeldib.

Tehniliselt ehk isegi toimiv aga ebaotstarbekas. Kui paned puittaladele soojustust vahele siis lööd põrandalauad peale ja ongi varasemalt soovitatud odav põrand valmis. Milleks veel seda betoonplaati valada?
Kui aga tahad betoonist põrandat siis vala betoonist kandev või nagu oli plaan kasutada õõnespaneele ja kleebi allapoole soojustust.

Kalvis kirjutas:Tehniliselt ehk isegi toimiv aga ebaotstarbekas. Kui paned puittaladele soojustust vahele siis lööd põrandalauad peale ja ongi varasemalt soovitatud odav põrand valmis. Milleks veel seda betoonplaati valada?
Kui aga tahad betoonist põrandat siis vala betoonist kandev või nagu oli plaan kasutada õõnespaneele ja kleebi allapoole soojustust.

Betoonplaat on põrandakütte pärast. Altsoojustatud paneel on hea lahendus kuid ma kahtlen selle toestuses, olen kindel, et kusagile jääks mingi külmasillake -alt suunas.
Hinna kohta ei oska rääkida kuid paneel, paneeli soojustus alt ja pealt, lisaks veel betoon peale tundub ikka kallim olema.

Terv,

Arno

Nüüd kui avaldasid rohkem infot oma soovide kohta siis jõuame ka teise võimaliku lahenduse juurde tagasi - täitsa mõeldav on lintvundament, sisse täide (liiv katkestab 30 cm ulatuses kapillaartõusu, liivale siis piisavalt soojustust ja valad oma betoonpõranda koos küttega.

Kalvis kirjutas:Nüüd kui avaldasid rohkem infot oma soovide kohta siis jõuame ka teise võimaliku lahenduse juurde tagasi - täitsa mõeldav on lintvundament, sisse täide (liiv katkestab 30 cm ulatuses kapillaartõusu, liivale siis piisavalt soojustust ja valad oma betoonpõranda koos küttega.

Ma ei tea ehitusfüüsikast midagi kuid tunudb mitte 100% kindlapeale. Kas keegi viitsiks usutavalt lahtikirjutada.

Mulle meeldib tuulutatav vundament veel seepärast, et sellega saab lahendada ka radooni probleemi.

Eelarvamused segavad kainet mõistust.


Terv,
Arno

Kui on ikka märja pinnasega krunt siis tasub eelistada tuulduvat põrandat.

rokikas kirjutas:Tegelikult mu postitus oli suunatud "Fgh"-le.
Minule su plaanitu meeldib.

Minule samas ei meeldi need tala ja finnfoami sulused, nn tiivakesed. Samuti otste tihendamine.
See asi ei tekita monoliitset tervikut.
Täpselt sama efekt kui paksu vahtplasti paigaldamisel karkassi vahele. Paratamatult jääb ehitajal kuidagi pool vuugist täitmata vahuga. 100% tuulepidavus tuleb alles tala pealt.

Usun, et tala pealse osa saab monoliitseks, aga see alumine pool on jura. Arvestades paigaldamise kvaliteeti, puidu mängimist jne, siis endale parema meelega ei teeks sellist varianti. Muidugi eks selline maitse asi ole , muidu finnfoam ise väga hea materjal erinevates sõlmedes.

Minu arvamus: Enesepetmine.


Mis puudutab põrandakütet, siis uponoril väga head lahendused kergpõrandatele. Alumiiniumist plaadid soojuse jaotamiseks näiteks koos ette freesitus saepuruplaadiga karkassile. Vea voolikut palju tahad.

Tuulduva põranda mõte on minu arvamust mööda kõige lollikindlam, nii radooni kui niiskuse suhtes.

fgh kirjutas:

rokikas kirjutas:Tegelikult mu postitus oli suunatud "Fgh"-le.
Minule su plaanitu meeldib.

Minule samas ei meeldi need tala ja finnfoami sulused, nn tiivakesed. Samuti otste tihendamine.
See asi ei tekita monoliitset tervikut.
Täpselt sama efekt kui paksu vahtplasti paigaldamisel karkassi vahele. Paratamatult jääb ehitajal kuidagi pool vuugist täitmata vahuga. 100% tuulepidavus tuleb alles tala pealt.

Usun, et tala pealse osa saab monoliitseks, aga see alumine pool on jura. Arvestades paigaldamise kvaliteeti, puidu mängimist jne, siis endale parema meelega ei teeks sellist varianti. Muidugi eks selline maitse asi ole , muidu finnfoam ise väga hea materjal erinevates sõlmedes.

Minu arvamus: Enesepetmine.


Mis puudutab põrandakütet, siis uponoril väga head lahendused kergpõrandatele. Alumiiniumist plaadid soojuse jaotamiseks näiteks koos ette freesitus saepuruplaadiga karkassile. Vea voolikut palju tahad.

Tuulduva põranda mõte on minu arvamust mööda kõige lollikindlam, nii radooni kui niiskuse suhtes.

Toetudes Sinu argumentidele, siis ma arvan, et lõpptulemus sõltuks pigem paigaldaja oskustest ja töökultuuurist. Ma olen ka nõus, et need taladekohad ei ole nii head kui neid seal ei oleks. Mis puudutab otste tihendamist siis otsad mingis kõrguses surutakse juba vastu Aeroci seina mõelmas pooles ning lisaks veel 100 mm peale. Muidugi me ajame taga õhutihedust kuid mis suurusjärgus juba, ma olen kindel, et sellises mõõdus avasid mida tajuks inimene ja inimese mugavustunne kust tuul puhuks läbi või maja soojus kütaks põranda alust, seal enam ei esineks. Võib olla ma eksin kuna ei ole tutav finnfoami paigaldus tehnoloogiaga.

Mis puudutab puidu mängimist, see järgnev jutt tuleb minu loogikast mitte teadmistest kuna ma ei ole ehituskonstruktor - kui räägitakse puidu mängimisest siis see tähendab ju, mingit +/- protsenti vastavalt keskkonna tingimustele (niiskus, kuivus jne), ma olen nõus, et me saame rääkida arvestatavast puidu mängimisest nt palkmaja puhul. Kuid tala mis on põranda all, esiteks tala tingimused on aastalõikes enamvähem ühesugused natukene rohkem, natukene vähem, aga tingimuste, olude suurusjärk on alati ühesugune, seal on alati niiske/m ja jahe (taustaks siseruumid) ehk pidevaks ja märkimisväärseks puidu mängimiseks on vaja suuremaid keskonnamuutusi (aboluttne kuivus, absoluutne märgumine vms). Teine aspekt miks ma ei pea just väga oluliseks puidu mängimist on tala mõõtmed, kui puit isegi muutub oma dimensioonides siis muutus pikkisuunas kus on muutus kõige suurem mm ei huvita meid üldse, kuna ta ei mõjuta kuidagi oluliselt liitekoha tihedust XPS ja tala vahel, see mis meid huvitab on muutus ristisunnas, ehk kui tala ristlõige on 200x100 mm siis mõõt 100 mm ongi see mis meid huvitaks. Ja nüüd küsimus kui palju siis puit hakkab mängima selles 100 mm´is ja kuidas peaks keskond muutuma, et puit suudaks mängida nii olulisel määral, et üks hetk oleks ta tihkelt vastu soojustust ja järgmine hetk puhuks sealt tuul läbi? Kas mu jutt on möga või õiges suunas?

Muide vaatasin seda uponori, jutt on ilus, aga peaks uurima siis mis need plaadi maksavad, ehk kokkuvõtes tuleb kallim?

Terv,

Arno

Puidu füüsikalased ja mehaanilised omadused, (seal hulgas mahukaal, mõõtmed, tugevus, jäikus ja kuju) niiskussisaldusest olenevalt muutuvad. Kõrgetel temperatuuridel kunstlikult kuivatatud puidu hügroskoopsus erineb mõnevõrra tavaolukorras kuivanud puiduga võrrelduna.
1. Ehituspuidu niiskussisaldus peab olema vahemikus 8...20%.
2. Projekteerimisel ja standardites käsitletatkse tugevusomadusi 12% juures.
3. Okaspuidu pikisuunaline mahumuutus 0,1...0,3%
4. Okaspuidu risti- ja radiaalsuunaline mahumuutus 3...5%
5. Okaspuidu tangensiaalsuunas mahumuutus 6...10%
Lisaks toores puit (olenevalt kvaliteedist) kuivades kõverdub ja praguneb.
Järelikult, kui paigaldada veritoored 10 cm laiusega talad, siis aasta paari möödudes võivad talade vahed erineda algtulemusega võrreldes vabalt 5...10mm. Saavutades niiskuse tasakaalu, jääb nende talade vahe muutumine olenevalt puidu niiskussisalduse muutumisest ("mängimine") tõenäoliselt 1...3 mm piiresse.

vuuk kirjutas:Puidu füüsikalased ja mehaanilised omadused, (seal hulgas mahukaal, mõõtmed, tugevus, jäikus ja kuju) niiskussisaldusest olenevalt muutuvad. Kõrgetel temperatuuridel kunstlikult kuivatatud puidu hügroskoopsus erineb mõnevõrra tavaolukorras kuivanud puiduga võrrelduna.
1. Ehituspuidu niiskussisaldus peab olema vahemikus 8...20%.
2. Projekteerimisel ja standardites käsitletatkse tugevusomadusi 12% juures.
3. Okaspuidu pikisuunaline mahumuutus 0,1...0,3%
4. Okaspuidu risti- ja radiaalsuunaline mahumuutus 3...5%
5. Okaspuidu tangensiaalsuunas mahumuutus 6...10%
Lisaks toores puit (olenevalt kvaliteedist) kuivades kõverdub ja praguneb.
Järelikult, kui paigaldada veritoored 10 cm laiusega talad, siis aasta paari möödudes võivad talade vahed erineda algtulemusega võrreldes vabalt 5...10mm. Saavutades niiskuse tasakaalu, jääb nende talade vahe muutumine olenevalt puidu niiskussisalduse muutumisest ("mängimine") tõenäoliselt 1...3 mm piiresse.

Pikkisuunaga panin natukene mööda, aga see ei olegi oluline. Ristisuunas on kõik ok +/- 3 mm mõlemalt poolt on antud olukorras lubatud kuna kokuu on lubatud kuni +/- 10 mm.

Tänud info eest.

Arno

Selles piirkonnas kus ta ehitab, on massiliselt maju ehitatud just nii nagu soovitasin - tavaline lint või plaatvundament, sisse liiv või keramsiitkruus (on soojem) siis vahtplast ja valatud betoonpõrand põrandaküttega. Arvatavasti on küsija käinud ise jalutamas siis võib ta oma silmaga veenduda, et nii on seal palju ehitatud ja pole neil majaomanikel mingeid probleeme.

arno14 kirjutas:

VANAJUMAL kirjutas:Täiesti arusaamatu on, milleks tahetakse betoonpaneeli alt tuulutada??? Tuulutusavadega vundamendi tuulutusaugud talveks suletakse!!!

Sest krundil on kõrge pinnasevesi. On muid lahendusi?

Terv,

Arno

On ikka,nt plaatvundament sobib savimülkasse

vuuk kirjutas: Järelikult, kui paigaldada veritoored ....

Siis pole küll mõistus päris oma kohapeal.

rokikas kirjutas:

vuuk kirjutas: Järelikult, kui paigaldada veritoored ....

Siis pole küll mõistus päris oma kohapeal.

Nõuetele mittevastava niiskussisaldusega puidu kasutamine ehituskonstruktsioonides on üsnagi levinud nähtus kohalikus ehituskultuuris.
Minu kogemused on näidanud, et mõnikord täiesti veritoore puitmaterjali soetavad ja sellest ehitavad täiesti korras mõistusega inimesed.
Põhjused on hoopis milleski muus, kui mõistuses.
Näiteks:
1. Kuivatatud puit on ca 20% kõrgema hinnaga. Tihti ehitusprotsessi juhtiv inimene on olemuselt pigem kalkuleeriv ärimees või "ärimees" (jutumärkides), mitte niivõrd ehitusspetsialist. Lisaks on ehituste eelarved paljudel pingelised, ehitatakse laenurahadega jne ning 20% kõrgem hind on küllalt määrava tähtsusega.
2. Alati kiirel hooajal pole lihtsalt kuiva materjali vajalikus mõõdus saada. Enamasti aga jäetakse materjali soetamine viimasele minutile. See seab omakorda surve alla ajagraafikus püsimise.

vuuk kirjutas:veritoore puitmaterjali soetavad ja sellest ehitavad täiesti korras mõistusega inimesed.

Kui ei ole tegemist mõistuse puudulikusega siis järelikult aususe puudulikusega tegemist! Omakasu huvides keeratakse kliendile si.. kokku ja "müts pähe" täis teadmises millega tegemist ja mis selle tagajärjed võivad olla.

vuuk kirjutas:...Minu kogemused on näidanud, et mõnikord täiesti veritoore puitmaterjali soetavad ja sellest ehitavad täiesti korras mõistusega inimesed.
Põhjused on hoopis milleski muus, kui mõistuses.
Näiteks:
1. Kuivatatud puit on ca 20% kõrgema hinnaga. Tihti ehitusprotsessi juhtiv inimene on olemuselt pigem kalkuleeriv ärimees või "ärimees" (jutumärkides), mitte niivõrd ehitusspetsialist. Lisaks on ehituste eelarved paljudel pingelised, ehitatakse laenurahadega jne ning 20% kõrgem hind on küllalt määrava tähtsusega.
2. Alati kiirel hooajal pole lihtsalt kuiva materjali vajalikus mõõdus saada. Enamasti aga jäetakse materjali soetamine viimasele minutile. See seab omakorda surve alla ajagraafikus püsimise.

Loomulikult pole viisakas inimesi automaatselt lolliks tembelada, aga sinu kirjeldatud situatsioonid viitavad siiski mõistuse puudumisele. Noh, võib ju viiskamalt öeldes vihjata ka "meeltesegadusele".

Loomulikult ei saa kunagi välistada inimeste mistahes isikuomaduste (mõistuse puudulikkus, meeltesegadus, aususe puudulikkus...) olemasolu.
Ainult mis omakasu ja kliendi petmist te silmas peate, kui klient (omanik) ise tegelebki materjalide hankimisega?
Ei oska teiste ehitajate seisukohalt kommenteerida, aga minul oleks kindlasti kasulikum kuiva (kaalult kergemat) ja kvaliteetset, tugevussorteeritud, nõuetele ja projektile vastavat materjali paigaldada. Hilisemad võimalikud komplikatsioonid, näiteks garantiikorras töö ümbertegemise vajadus ka välistatud või vähemalt tõenäosus väiksem.

vuuk kirjutas: Ainult mis omakasu ja kliendi petmist te silmas peate, kui klient (omanik) ise tegelebki materjalide hankimisega?

See siis ikka enesepetmise ("ehk saab nii odavamalt") ehk mõistusepuudulikuse juhtum.

Jutuks olnud finnfoami tuulduva põranda lahendus. QP6kQS2VCQo

Rokika presenteeritud tuulduva põranda lahendus tundub praktiline, kena vaadata, edumeelne jne. aga...
Mind häiris, et ei olnud lahendatud sokli ja valatud põranda vaheline külmasild, siinkohal peab mainima, et lahendusest huvitatud tellijad ei kopeeriks üks/ühele nähtud fideot, vaid konsulteeriks kellegi pädevama isikuga täheldatud sõlmele lahenduse leidmiseks muidu järgnevad aastad on veel pehmemad talved meid ees ootamas.
Vbl. ei tahetud liialt detailidesse laskuda ja arusaadavalt on presentatsiooni eesmärk midagi muud, aga vbl. on kõik juba eps-i usku ja peetakse normaalseks, et majad alates taldmikust kuni sarikani kaetakse krohvitava eps-ga.

Ma veel loodan et inimestel niivõrd kainet mõistust ikka on et selliseid animatsioone päris ehitusprojektina ei võeta.
Aga eks meilgi juba kohvitassidel kiri "ettevaatust kuum!".

Loodan minagi seda!

Kalvis kirjutas:Selles piirkonnas kus ta ehitab, on massiliselt maju ehitatud just nii nagu soovitasin - tavaline lint või plaatvundament, sisse liiv või keramsiitkruus (on soojem) siis vahtplast ja valatud betoonpõrand põrandaküttega. Arvatavasti on küsija käinud ise jalutamas siis võib ta oma silmaga veenduda, et nii on seal palju ehitatud ja pole neil majaomanikel mingeid probleeme.

Kas ma olen kusagil avaldanud krundi asukoha?

Terv,

Arno

Külaline kirjutas:Tere. Jõudsite juba õigele teeotsale, milleks on vaja edasisi tõmblemisi. Need mehed, kes 100 aastat tagasi talad liiva matsid teadsid täpselt liivaalusest niiskusreziimist. Nemad alustasid õpipoistena, said sellideks ja mõned isegi meistriteks, milleks kulus 20-30 aastat. Sellist know-howd enam ei ole, teooria võib küll kehtida, kui arvestada kõiki neid asju, mida meistrid kogemuste järgi teadsid. Ainult selliseid meistreid ei ole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Hr. Piirfeld, küsimus Teile, et kui valin ikka tuulutatava vundamendi siis kas sokli soojustus seestpoolt on lubatud lahendus või igasugune soojustus tuleb teha ainult väljaspoole.

Tnd,

Arno

On ainult kaks võimalust, kas soojustad või tuulutad.