Ehitusfoorum

Koostootmisjaamas toota elektrit ja soojust. Elektrist omakorda toota juba soojuspumpadega soojust. Ma suudaks selle välja pakkuda

Pidasin silmas ikkagi kodust sõltumatut tootmist .
Seda koostootmisjaama toodetu odavust näen ma pidevalt igakuisel arvel. ja see arve kolmekordistub iga kütteperioodi alguses.
Aitäh soovitamast .
Mis kasu on odavast tootmisest ,kui poole panevad juurde vahendajad ja kolmanda poole moodustavad kaod ?

Koostootmisjaamad pakuvad ikka madalamat hinda kui õli/gaasi keskkütte pakkujad. Miks mitte teha väike energiakoperatiiv?

keemik kirjutas:Koostootmisjaamad pakuvad ikka madalamat hinda kui õli/gaasi keskkütte pakkujad. Miks mitte teha väike energiakoperatiiv?

No aga miks mitte. Tee algust. Rääkisin juba 20 aastat tagasi ühele Eesti kesküttekatlamaja juhatajele, et ehitage hakkepuidu katel töötava õlikütte asemele.
Sel ajal oli juba võimalik ülemaailmsete fondide rahad taha saada. Mind naerdi
välja. Nüüd lõpuks see katlamaja töötab juba kuuendat aastat hakkepuidul. Kusjuures vahepeal lahkusid küttevõrgust pooled korrusmajad küttehinna tõusu tõttu.
Katlamaja seiskus täielikult, kuni leiti uus juhataja. Korrusmajadele ehitati
igale majale keldrisse oma katlamaja ( puidul) Kellegi tegemata jätmisest kaotati
15 aastat ja tohutud summad. Nii need asjad ei tohiks ju käia.

Toorme lihtsalt ahju ajamine on kõige lühem tsükkel , lisandväärtust ei loo ja saaste on arvestatav.
Keemiku toodu on juba pikem tsükkel.
Võimalus on veel töödelda kasutatavaks materjaliks, või valmistada biomassi , gaasi ja huumust.

Jah, tehnoloogiaid, et tselluloos/ligniin saada madalmolekulaarseteks süsivesinikeks, arendatakse hoolega. Biotehnoloogia areneb hoolega.

Imelik kirjutas:Toorme lihtsalt ahju ajamine on kõige lühem tsükkel , lisandväärtust ei loo ja saaste on arvestatav.
Keemiku toodu on juba pikem tsükkel.
Võimalus on veel töödelda kasutatavaks materjaliks, või valmistada biomassi , gaasi ja huumust.

Karta on, et halupuu ahju viskamine jääb üsna pea eksootiliseks tegevuseks.
Kütte tarvis see puit ikka töödeldakse. Minul on kodu kütteks ikka see pump, mis praegusel ajal moes. St. Õhk- vesi soojapump, mis on sünkroonis katlaga. Loomulikult on ka elav tuli võimalik, sest elamises avakamin. Õlikatel suht kallis
lõbu, aga arvestades sellega, et kui õues kuni -15 saab pump hakkama, siis elab
ära.

Kas see ongi tulevikunägemus ahjudest ja ahiküttest ?

Loomulikult lisaväärtuse ( loe -lambist võetud juurdehindluse ) loomisega on küttepuude hinnaga võimalik minna kuni elektri hinnani . Ei ole raske teha hinda olles monopoolses seisus . Jääb üle võtta vaid seadus koostootmisjaamade asustustiheduse kohta ( nagu tehti korraks apteekidega )ja siis hinnad omavahel kokku leppida.
Naljatilgad : lisandväärtus oli sellises kapitalimis nagu kirjeldas Marx , tänapäeva kapitalismil pole sellega midagi pistmist .

Ei usu mina et omast metsas võetud puitu veel keegi oma tarbeks töötlema hakkab ( kui me ei nimeta tõõtlemiseks saagimist ,lõhkumist ja loomulikku kuivatamist-ladustamist.
Aga mine tea kurjameid

Imelik !
Mitte toorme ahju ajamine vaid oma metsa küttepuu oma ahju ajamine. Kas arvad et tuleb odavam ,kui kleebin ja liimin või pressin puuhalud kokku ?
Saaste puhul kaasaegsetes kolletes ma poleks nii kindel sinu jutus . See pigem tiheasustuse probleem .
Kas siis oma tarbeks sooja tootmine polegi lisandväärtus( reaalne - mitte lambist võetud ) mille abil oma elektri või siis tsentraalsooja arveid vähendada ?

Kombineeritud küttesüsteem igati õigustatud.
Valin ,millal soovin odavust ,millal mugavust ,millal lihtsalt tuld naudin .

Kui me ei oskaks viljast leiba teha, söödaksime seda loomadele või ajaks ahju.
Kõigi nende erinevate tegevuste tagajärjeks on erinev väärtus (Marx-i või kapitalismiga puudub seos).
"Minu maa ja minu puud, järelikult odav" -võib laiendada- Minu planeet nimega Maa
aga krd. 7 miljardit minusugust ja Sina ka veel siin....
Aga hea küll mis ma siin ikka muudkui seletan ja seletan..... ja seletan....
imelik inimene niisugune.
Kuhu siis ikka ahjud arenevad ja milleks?

Imelik kirjutas:Kui me ei oskaks viljast leiba teha, söödaksime seda loomadele või ajaks ahju.
Kõigi nende erinevate tegevuste tagajärjeks on erinev väärtus (Marx-i või kapitalismiga puudub seos).
"Minu maa ja minu puud, järelikult odav" -võib laiendada- Minu planeet nimega Maa
aga krd. 7 miljardit minusugust ja Sina ka veel siin....
Aga hea küll mis ma siin ikka muudkui seletan ja seletan..... ja seletan....
imelik inimene niisugune.
Kuhu siis ikka ahjud arenevad ja milleks?

No eks neid aretatakse ikka selleks, et konkurentsis püsida. Inimene ju tulesse armunud. Kui praeguses Eestis hõreasustus aladel pole ahjuküttele vastast, siis mõne aja pärast ei pruugi see nii olla. Oma mets küll, aga kas seda raatsitakse
koldesse enam loopida, kallis. Ja see, mis sealt metsast siis tegelikult üle jääb,
seda enam koldesse panna lihtsalt ei tohi ja ei kõlbagi. Saastenormid ei luba lihtsalt. Kaminatäie või paar võrgutäit halupuud ostad ikka kusagilt
pensujaamast, tule nautimiseks.

looder54 kirjutas: Oma mets küll, aga kas seda raatsitakse
koldesse enam loopida, kallis. Ja see, mis sealt metsast siis tegelikult üle jääb,
seda enam koldesse panna lihtsalt ei tohi ja ei kõlbagi. Saastenormid ei luba lihtsalt. Kaminatäie või paar võrgutäit halupuud ostad ikka kusagilt
pensujaamast, tule nautimiseks.

Oleneb, mis metsa keegi silmas peab, aga tavaliselt on heaperemehelikul matsaomanikul igal aastal metsast korjata tuulemurtud ja haigeid puid ning metsakuivasid. Miks neid ei peaks ahju loopida raatsima? Kas kasulikum ja vähem saastavam on kui need lihtsalt ära kõdunevad? Muide puude kõdunemisega kaasneb samuti süsihappegaasi emisioon atmosfääri. Lihtsalt aeglasemini. Ma pigem ütleksin, et mitte raatsimise vaid viitsimisega tegu, kuna inimesed muutuvad järjest mugavamaks ja füüsiliselt viletsamateks.

...nii see just on ja väga palju mõjutavad seda teemat ka selles filmis leiduvad tegurid http://www.youtube.com/watch?v=1q-F4WZeG5o või http://www.youtube.com/watch?v=sGylOCxdWhw

Robi 1 kirjutas:...nii see just on ja väga palju mõjutavad seda teemat ka selles filmis leiduvad tegurid http://www.youtube.com/watch?v=1q-F4WZeG5o või http://www.youtube.com/watch?v=sGylOCxdWhw

Robi, sa oled midagi segamini ajanud. See ahjunduse tuleviku teema. Soovitan
sinule netiportaali " Telegramm "

Tegelikult on asi palju lihtsam.
Vähemalt senikaua kuni on võimalik toetuda EN 15544 - ei ole põhjust karta ahikütte kadumist.
Skeptikud ütlevad muidugi ,et see on vahend ahikütte lämmatamiseks .Aga kuna EU-s on kombeks kõiki asju normeerida ja litsenseerida siis oluline ongi et see EN on olemas.Sellega ongi ju kõva häälega EU öelnud ,et ahiküte ei kao ( loe - ei keelata ) .Mis tuleb 50 aasta pärast - ausaltöelda ma ei muretse selle pärast .Eks see sõltub ,kui kaugele ja mugavaks on inimkond arenenud.
Äkki Hr. Imelik seda pidaski silmas ,kui mainis et mina ja tema ja veel 7 miljardit ei taha muretseda selle pärast ,mis saab 50 aasta pärast.........vaevalt ta veeuputusele vihjas ,aga mine tea.

Eestlase pragmatismi ( vedeleb "tasuta" järelikult ahju) vastu ei aita ka veeuputus (ajud jäävad endiseks).

Ahjud, mida köetakse halupuuga, ei kao kuhugi. Vähemalt mitte niipea. Vähemalt mitte aastani 2050. Ja ilmselt sealt edasi ka. Eestlased on vägagi normaalsed eurooplased, kes säärast tuletegemist ja toasooja hinnata mõistavad. Küll aga muutuvad nõuded ahjudele. Aga ka sellega saadakse siinkandis kenasti hakkama.

Leevi kirjutas:Ahjud, mida köetakse halupuuga, ei kao kuhugi. Vähemalt mitte niipea. Vähemalt mitte aastani 2050. Ja ilmselt sealt edasi ka. Eestlased on vägagi normaalsed eurooplased, kes säärast tuletegemist ja toasooja hinnata mõistavad. Küll aga muutuvad nõuded ahjudele. Aga ka sellega saadakse siinkandis kenasti hakkama.

Kohe füüsiliselt tunnen, et nuheldud saan, aga arvamus selline. Loomulikult ei hakka keegi ahjukütet keelama juhul, kui ettekirjutused täidetud. Hoopis teine
asi on aga see, kas halupuuga kütmine tulevikus otstarbekas on. Kahtlen. See jääb
ikka rohkem lõbu tasemele. Ai-ai-ai!

looder54 kirjutas:... Hoopis teine asi on aga see, kas halupuuga kütmine tulevikus otstarbekas on. Kahtlen. See jääb
ikka rohkem lõbu tasemele. Ai-ai-ai!

Ei nuhtle, aga mida peaks peale hakkama igal aastal tekkiva ca 40-50rm metsakuiva/tuulemurru puiduga, mida metsast välja toome ja läheb kolme erineva leibkonna toasoojaks? Hetkel jääb minu pere jaoks haluküte konkrurentsitult kõike odavamaks küttematerjaliks! Muidugi pean tunnistama, et kõigil sellist luksust ei ole.
Või jätta metsa mädanema ja anda EE-le ja tema energia vahendajatele tööd ja raha?
Arvan, et siin oleks ahikütte omanikel mõtlemisainet, kuhu oma vaba raha investeerida. https://www.google.ee/search?q=metsamaa ... TF-8&hl=et

Urmas kirjutas:

looder54 kirjutas:... Hoopis teine asi on aga see, kas halupuuga kütmine tulevikus otstarbekas on. Kahtlen. See jääb
ikka rohkem lõbu tasemele. Ai-ai-ai!

Ei nuhtle, aga mida peaks peale hakkama igal aastal tekkiva ca 40-50rm metsakuiva/tuulemurru puiduga, mida metsast välja toome ja läheb kolme erineva leibkonna toasoojaks? Hetkel jääb minu pere jaoks haluküte konkrurentsitult kõike odavamaks küttematerjaliks! Muidugi pean tunnistama, et kõigil sellist luksust ei ole.
Või jätta metsa mädanema ja anda EE-le ja tema energia vahendajatele tööd ja raha?
Arvan, et siin oleks ahikütte omanikel mõtlemisainet, kuhu oma vaba raha investeerida. https://www.google.ee/search?q=metsamaa ... TF-8&hl=et

Rikas mees! Eile tegin sauna, puud tõin bensujaamast. Jäin pärast mõtlema.
Aasta tagasi maksis sama võrgutäis 8 EUR i nüüd oli võrk 10 EUr i. Kaks võrku
läheb saunakord. Sauna küttes leidsin ennast mõtlemas elektri kerisele. Nüüd saan ikka nuhelda! Aga rahal metsaall mädaneda kah ei laseks.

2korda2 kirjutas:

Peetripoeg kirjutas:...vene šamotist koldega ahjudes on esimese 15-20 minuti põlemine äärmisel ebatäielik .Saksa šamoti puhul see probleem ületatud maksimaalselt 5 minutiga.

Väide põhineb millistel mõõtmistel? Mina süütan pealt, umbes 24h peale eelmist kütmist (loe: koldeseinad on soojad). Seleta palun loogiliselt, mil moel parandaks sellistes oludes saksa kivi oluliselt põlemist?

Peetripoeg kirjutas:Et nüüd selge miks motamees häält tõstab kui kollete võrdluses loen oluliseks ,et mõlemad kolded oleksid vähemalt nädal aega kütmata.

Sinu loogika järgi tuleks autode kütusekulu mõõta tagurpidi käiguga liikudes. Sedasi kasutatakse sõidukit küll äärmiselt harva ja omanikule ei annaks see tulemus olulist infot aga mõõta saaks

Kas saksa kivi eelis koldes tuleb esile ainult külma kolde puhul ja mis temperatuurini see eelis on?

EN viimaste normide (UmweltPlus) täitmisel ei näe, et klassikaliste ahjude kasutegurit ja saastet oluliselt veel vähendada saaks. Kui siis ehk komakoha võrra.
Samas muutub kuuldavasti mõne aja pärast kohustuslikuks passiivmaja normide täitmine. Ja see võiks muuta ahju kütmist ja ehk ka ahju olemust, kui seda kasutada põhiküttena. Madala pinnatemperatuuriga, kaua sooja välja andev ahi, 24h pluss küttekordadega, ja meeleolu loomisele saab lihtsalt ka elamise soojaks.
Kui näiteks 150m2 passiivmajas kuluks kütteperioodil 2-4rm halge, siis ei muutuks halgude tassimine ega tuha võtmine isegi kevadeks tüütuks. Lisaks ei võta sellise koguse halgude hoiustamine üleliia palju ruumi.
Kui palju sealt korstnast tulev saaste ja ahju kasutegur oleks tänu UmweltPlussile ja passiivmaja normile väiksem tänasest sama suurest harju keskmise soojustusega ja umbkoldega ahjuga majast kütteperioodi lõikes? See number on muljetavaldav ja täna ka täiesti teostatav, ei mingit ulmet.

Tuleb arvestada ka seda, et Eesti on väljaspool linnasi suhteliselt hajal-asustus, ehk pole tsentraalseid kütte lahendusi. Halgude keelustamine pole reaalne, pigem muutub inimene elatustaseme tõusuga nii mugavaks, et loobub töömahukuse ja mugavuse pärast ise halgude kasutamisest, nii aegamööda.

Kes sellist uduarengut on toetanud

fanatic kirjutas:
Kas saksa kivi eelis koldes tuleb esile ainult külma kolde puhul ja mis temperatuurini see eelis on?

EN viimaste normide (UmweltPlus) täitmisel ei näe, et klassikaliste ahjude kasutegurit ja saastet oluliselt veel vähendada saaks. Kui siis ehk komakoha võrra.
Samas muutub kuuldavasti mõne aja pärast kohustuslikuks passiivmaja normide täitmine. Ja see võiks muuta ahju kütmist ja ehk ka ahju olemust, kui seda kasutada põhiküttena. Madala pinnatemperatuuriga, kaua sooja välja andev ahi, 24h pluss küttekordadega, ja meeleolu loomisele saab lihtsalt ka elamise soojaks.
Kui näiteks 150m2 passiivmajas kuluks kütteperioodil 2-4rm halge, siis ei muutuks halgude tassimine ega tuha võtmine isegi kevadeks tüütuks. Lisaks ei võta sellise koguse halgude hoiustamine üleliia palju ruumi.
Kui palju sealt korstnast tulev saaste ja ahju kasutegur oleks tänu UmweltPlussile ja passiivmaja normile väiksem tänasest sama suurest harju keskmise soojustusega ja umbkoldega ahjuga majast kütteperioodi lõikes? See number on muljetavaldav ja täna ka täiesti teostatav, ei mingit ulmet.

Tuleb arvestada ka seda, et Eesti on väljaspool linnasi suhteliselt hajal-asustus, ehk pole tsentraalseid kütte lahendusi. Halgude keelustamine pole reaalne, pigem muutub inimene elatustaseme tõusuga nii mugavaks, et loobub töömahukuse ja mugavuse pärast ise halgude kasutamisest, nii aegamööda.

http://www.kok-austria.at/wp-content/up ... s-2014.pdf
http://www.kok-austria.at/wp-content/up ... K-2014.pdf

Leevi Mulle räägiti, et oled surnud Saadeti kaks surmatunnistustki

Millal vabandada plaanid?