Ehitusfoorum

motamees kirjutas:

Leevi kirjutas:...Alates 01.01.2015. on näiteks Austrias EN 15544 kolde ehitamine keelatud, kuna see ei vasta sellest hetkest seal kehtima hakkavatele emissioonide piirmääradele...

Mis teil viga on? Me elame Eesti Vabariigis ja Austria ei puutu meisse. Miks me peame jälgima miski teise riigi seadustikku ja seda üldse siia eksportima? Ilmselgelt peab see olema kellegile kasulik. Maailmas on veel palju teisi riike, kui Austria ja Saksamaa. Aga just seda liini tahetakse millegipärast juurutada. Varsti hakkab miskit ärimees aafrika ahjuuksi müüma ja siis on vaja meil ka sealseid ahjusi sundkorras ehitada.

Tõepoolest, Austrias kehtima hakkavad emissioonide piirmäärad ja nõuded ahju soojuslikule kasutegurile (senise 78% asemel 80%), ei puuduta Eestis ehitatavaid ahjusid. Muide, Austria uute nõuete karmuse üle kirtsutavad nina ka sakslased ja Austrias endas samuti ei ole mitte kõik nende üle rõõmsad. Kui aga rääkida erinevate kollete headusest, siis kas ei ole emissioonide madal tase tänapäevase kolde üheks peamiseks näitajaks? Niisamuti ahju kõrge soojuslik kasutegur?

EN 15544 on tuletatud ÖNORM B 8302 -st, mis jõustus Austrias 01.01.1999. 1. jaanuariks aastal 2014 on see vastu pidanud 15 aastat, mis ei ole sugugi lühike aeg. Seega on üsna lihtne mõista mõningaste muutuste tulekut. EN 15544 jääb käsitööna valmivate ahjude arvutuste aluseks edasi, muutub vaid kolde varustamine põlemisõhuga ja sellega seonduvad tehted.

PS Kõik juhtivad Euroopa tehaseahjude valmistajad toovad oma toodete kirjelduses ära ahjude kõlblikkuse Austria uute normide suhtes. Seda teeb ka Tulikivi. See on lihtne ja usaldusväärne viis ahju headuse rõhutamiseks.

Selge, stopp. Ootame ära uued normid. Seni lebame.

Leevit väga mõistlik jutt

Leevi kirjutas:Muide, Austria uute nõuete karmuse üle kirtsutavad nina ka sakslased ja Austrias endas samuti ei ole mitte kõik nende üle rõõmsad.
EN 15544 jääb käsitööna valmivate ahjude arvutuste aluseks edasi, muutub vaid kolde varustamine põlemisõhuga ja sellega seonduvad tehted

Millest on tingitud Saksa ja Austri osaline vastumeelsus uuendustele? Nagu aru saan, pole muutused reaalselt ahju ehituses suured ja ülejäänu arvutab programm?
Kui mujal keelatakse EN 15544 kasutamine, samas meie teeme siin alles esimese samme(ahje) ja vaidleme, siis kui mõistlik seda üldse jälgida oleks? Nii jäämegi ju teiste sabas sörkijaks?
Siinsete pottseppade jaoks on muudatus niigi arvestatav ja piisavalt poleemikat tekitav. Arukas oleks, ehk siis juba viimased ja parimad normid kasutusele võtta? Või on selleks peale arvutus ja ehitus oskuste ka muud, näiteks juriidilised takistused?

Aga kas äkki pole see tiba sarnane muutus nagu tavamaja - passiivmaja? Iga samm edasi tuleb järjest raskemalt ning vägisi tuleb sisse tuua arvutiprogrammid ning erilahendused ("avatäited" näiteks).
Kui Austrias on passiivmaja saavutamine tänu pehmele talvele ilmselt tunduvalt lihtsam võrreldes meie talvega siis kas ahjudega ei või midagi sarnast olla.
Kas äkki pole suhteliselt lihtsam/odavam ehitada väga vähe saastav "iluahi" millest lastakse läbi ~2 rm. puid aastas võrreldes meil vajaliku ~10-15 rm. puid põletava 24 h. elamut soojas hoidva ahjuga?

kaminahi kirjutas:Selge, stopp. Ootame ära uued normid. Seni lebame.

Innovatiivne pottsepp kohe kindlasti ei tõmba pidurit ja ei jää midagi ootama.
Momendil on kuhu pürgida ja see on EN 15544. Seadus hakkab kehtima ja selle järgi peavad pottsepad ka oma tegemised sättima. Mille muu pärast siis pottsepamaailm kesk-euroopa järgi jookseb, kui ikka sellepärast, et nad ala liidrid. Kuidas Eesti pottsepp ennast euroopas toimuvaga kursis hoiab, on juba pottsepas endas kinni, aga midagi ootama jääda oleks viga. Korduvad samad stsenaariumid, mis siit foorumist kõigile tuttav. Ilma põhiteadmisi omamata kohe lennukit ehitama. Ühes olen kindel, samas suunas, kuhu liigub Austria pottsepandus, liigub ka Eesti oma ja valmis tuleb olla. Millise kiirusega pottsepandus liigub, tajub peale Leevi postitusi vast nüüd juba iga ahjundusest huvitatu.

rokikas kirjutas:Aga kas äkki pole see tiba sarnane muutus nagu tavamaja - passiivmaja? Iga samm edasi tuleb järjest raskemalt ning vägisi tuleb sisse tuua arvutiprogrammid ning erilahendused ("avatäited" näiteks).
Kui Austrias on passiivmaja saavutamine tänu pehmele talvele ilmselt tunduvalt lihtsam võrreldes meie talvega siis kas ahjudega ei või midagi sarnast olla.
Kas äkki pole suhteliselt lihtsam/odavam ehitada väga vähe saastav "iluahi" millest lastakse läbi ~2 rm. puid aastas võrreldes meil vajaliku ~10-15 rm. puid põletava 24 h. elamut soojas hoidva ahjuga?

Loen igapäevaselt ka sakslaste pottsepafoorumit ja just mõni päev tagasi oli juttu sellest, et turult ei leia häid põlemisõhu eelsoojenduskanalitega ahjuuksi, mis sobiksid kolletele, kus tohib põletada korraga üle 15 kg puitu. Mees investeeris siis 200 000 eurot, et saaks ise vamistada uksi, mis sobiksid ka kuni 40 kg puitu korraga põletavale koldele.

Nii Saksamaal kui ka Austrias ehitatakse väga suure võimsusega ahjusid, kui vaja. Kasutatakse ülipõnevaid lahendusi jne. Enamik meie pottseppasid ilmselt ei adugi kui sügavate juurtega ja kui kõrgelt arenenud selle piirkonna ahjuehituskultuur on.

Miks siis ei ole turul leida põlemisõhu eelsoojenduskanalitega ahjuust kuni 40 kg puitu põletavale koldele? Aga sellepärast, et niisuguseid ahjusid ehitatakse vähe. Tehased toodavad ikka seda, mille järele turul kõige suurem nõudlus. Mitu kg puid tohib põletada 24 h jooksul nt Tiileri kõige võimsamas ahjus? 20-25 kg? Pottsepad Soomes ehitavad kindlasti ka võimsamaid ahjusid, aga turu suundumustest kõneleb Tiileri näide kindlasti rohkem.

EN 15544 lubab projekteerida ahju, mille koldes võib korraga põletada kuni 40 kg puitu. See on 130 kWh soojusenergiat. Jaotame selle 24 h peale laiali ja saame ahju keskmiseks võimsuseks 5,4 kW. Iluahi?

Leevi kirjutas:
EN 15544 lubab projekteerida ahju, mille koldes võib korraga põletada kuni 40 kg puitu. See on 130 kWh soojusenergiat. Jaotame selle 24 h peale laiali ja saame ahju keskmiseks võimsuseks 5,4 kW. Iluahi?

Huvitav oleks ka resultaati teada? Kui palju selline maksimaalse koldevõimsusega ahi siis ka kaalub ja milline on keskmine pinnatemperatuur ahju igapäevasel, järjepideval kütmisel kord ööpäevas? See, et enamus ei adu sealset ahjukultuuri on sama loomulik kui ei aduta ka heelgeldamiskultuuri. Kas see tähendab, et meie memmed peaksid nüüd ka "sinna" õppima minema. Olgu siisee väikese huumoriga aga mingi rahvuslik ahjukultuur meil ikka oleks kui suudaks seda tunnistada. Meie tööde vastu on küll huvi tundnud nii insenerid kui sisearhidektid ja ju siis on ka põhjust.
Siis see sinu: Jaotame selle 24 h peale laiali ja saame ahju keskmiseks võimsuseks 5,4 kW. Iluahi?
Alati leiab vastuargumendi igale argumendile ja nii lõputult kui ei ole soovi püsida konkreetse fakti arutluses.

Leevi , äkki räägid veel nendest suure soojamahtuvusega EN umbkoldega iluahjudest , lased äkki ka silmal puhata mõnel sellisel.
Äkki hakkab mõnel suu vett jooksma ja ehitab-tellib omale kah mõne sellise .Sest ega pottsepp ju vabatahtlikult seda kellegile ei ehita ? Miks ? Sest et tellija ei oska tahta endale sellist .