Ehitusfoorum

fanatic kirjutas:

Ja kodanik Leevi, (kes oli ka minu ahju mõõtmise juures) ...

On see tõesti võimalik Akadeemik

keemik kirjutas:
Aga kokkuvõttes, kas mõni pottsepp sai sealt midagi uut teada? Hea pottsepp ilmselt mitte. Mina ka mitte, teadsin ennegi, et umbkoldega ahi saastab, pliit saastab rohkem ja uksega kaminad on pliidist mõistlikumad põlemise puhtuse osas.

Aga meid kõiki tegelikult huvitab ju see, et kui palju on nn "Euro ahi" puhtam ja kahjuks seda see uuring ei puudutanud. Ma saan ka aru, et miks. Sest meil on Eestis enamjaolt umbkoldega ahjud ja nende saastekogus ja võimalik põlemise optimeerimine on aktuaalne. Ja seda tiheasustuse piirkonnas.

Mina sain, aga ju ma pole siis hea pottsepp. Küllap oleks ka head siiski saanud kui oleksid kuulanud autori seletavat loengut. Muide, pliit saastas vähem kui ahi ja kaminast saadud tulemused olid üle mõistuse kõikuvad.
Ja tegelik huviobjekt on minulgi laboris Euroahjuks kutsutav küttekolle. Selles ahjus saab tuld juhtida ühes koldes väga mitmel kombel. Tegelikkuses saab ka pliiti kasutada erineva seadistusega. Koldes on põlemisõhu kanalid ja arvestatud on koldelae lisamise variandiga. Kui saadakse lisaraha, loodetavalt uuest aastast, jätkub laboris ka tööd.
PS Aga Tartumehed kiidavad endiselt umbkoldega ahju.

Mina pole sealt midagi juurde saanud. Ausalt õeldes pole ma sealt muffigi aru saanud. See on tavainimese jaoks liiga pikk ja laialivalguv. Sellest aru saamiseks peaks põhjalikult süvenema. Ma pole aga teadlane ja ei saa kõigist tähistustestki aru.
Eks Leevi jagab rohkem seda numbrite asja. Ta praegu vagusi. Ju kontrollib arvutusi ja süveneb. Varsti paneb paugu...

motamees kirjutas:Mina pole sealt midagi juurde saanud. Ausalt õeldes pole ma sealt muffigi aru saanud. See on tavainimese jaoks liiga pikk ja laialivalguv. Sellest aru saamiseks peaks põhjalikult süvenema. Ma pole aga teadlane ja ei saa kõigist tähistustestki aru.
Eks Leevi jagab rohkem seda numbrite asja. Ta praegu vagusi. Ju kontrollib arvutusi ja süveneb. Varsti paneb paugu...

Sa ka ei tunne veel seda algharidusega akadeemikut Tema pauk on ju tehtud. Tema ja veel mõned ülemeelikud akadeemikud siin paugutavadki tühja rauaga. Aga ise nad muidugi on jah, vähemalt akadeemikud. Proovi siis sinagi viisakas nende vastu ikka olla Ikkagi akadeemikud

fanatic kirjutas:Ja kodanik Leevi, (kes oli ka minu ahju mõõtmise juures) enne kui siin ja üldse jälle sõna võtta, võiks vastata selles teemas temale esitatud konkreetsetele küsimustele. Enne vastuseid saamata on kuidagi naljakas teda tõsiselt võtta.
viewtopic.php?f=1&t=40205&p=228666#p228666

Ja järjekorras veel seegi küsimus/vastus! viewtopic.php?f=1&t=25468&start=25#p241283

Minu mäletamist mõõda on Leevi siin andnud lubaduse vastata lausa sadadele huvitavatele küsimustele ja tema enda poolt seatud lubadustele. Aga eks jah, järjekorras.

PS "Teadmised - see on valgus!" ütles Pinocchio, jälgides, kuidas Papa Carlo aabits põleb...

kaminahi kirjutas:....kuulanud autori seletavat loengut.... Muide, pliit saastas vähem kui ahi....

Kas see tuleb ka kuidagi uuringust välja või on see interpretatsioon?

Imelik kirjutas:

kaminahi kirjutas:....kuulanud autori seletavat loengut.... Muide, pliit saastas vähem kui ahi....

Kas see tuleb ka kuidagi uuringust välja või on see interpretatsioon?

Nii ühest kui teisest. Ahju juures kasutati enam erinevaid küttmistavasi, harjumusi, uskumusi. Millest tulemuste kõikumine oli suurem. Ei soovitatud võtta kõike täpisteadusena ja kõikumised on sellel alal suured. Seega peavad katse tingimused olema võimalikud võrdsed, mistarvis täiendati ka korstnasüsteemi.

PS Küpsetan hetkel näiteks pannkooke. Puhas teadus Samas ka täis individuaalset interpretatsiooni

Kuldse tule pannkoogid, kuldsed



Kes veel teaduslikult laupäeva tähistab

kaminahi kirjutas:

keemik kirjutas:
Aga kokkuvõttes, kas mõni pottsepp sai sealt midagi uut teada? Hea pottsepp ilmselt mitte. Mina ka mitte, teadsin ennegi, et umbkoldega ahi saastab, pliit saastab rohkem ja uksega kaminad on pliidist mõistlikumad põlemise puhtuse osas.

Aga meid kõiki tegelikult huvitab ju see, et kui palju on nn "Euro ahi" puhtam ja kahjuks seda see uuring ei puudutanud. Ma saan ka aru, et miks. Sest meil on Eestis enamjaolt umbkoldega ahjud ja nende saastekogus ja võimalik põlemise optimeerimine on aktuaalne. Ja seda tiheasustuse piirkonnas.

Mina sain, aga ju ma pole siis hea pottsepp. Küllap oleks ka head siiski saanud kui oleksid kuulanud autori seletavat loengut. Muide, pliit saastas vähem kui ahi ja kaminast saadud tulemused olid üle mõistuse kõikuvad.
Ja tegelik huviobjekt on minulgi laboris Euroahjuks kutsutav küttekolle. Selles ahjus saab tuld juhtida ühes koldes väga mitmel kombel. Tegelikkuses saab ka pliiti kasutada erineva seadistusega. Koldes on põlemisõhu kanalid ja arvestatud on koldelae lisamise variandiga. Kui saadakse lisaraha, loodetavalt uuest aastast, jätkub laboris ka tööd.
PS Aga Tartumehed kiidavad endiselt umbkoldega ahju.

Tere.
Äkki keegi seletaks lihtsameelsele misasi see "Euroahi" on.
Mulle meenutab antud imeline sõnaühend möödunud sajandi üheksakümnendatel levima hakanud terminit "Euroremont"
Niipalju kui asjast taibata julgen on Euroopa saksakeelsesse kultuuriruumi jäävas osas puiduga köetavatest kolletest tiba erinevad arusaamad võrreldes Rootsi, Soome ning osaliselt Baltimaadega, seda just kolde põhja puudutavas.

edevuse laat kirjutas: Tere.
Äkki keegi seletaks lihtsameelsele misasi see "Euroahi" on.

Tõsiselt hea, tulemuslik ja aruandlik küsimus ja sugu mitte lihtsameelne

Mul omal ka sama küsimus, et miks me peame ehitama kõik "Euro"
See on lihtsalt Unibuildi ahi, nagu selle projekti autorina olen seda ennegi tutvustanud. Aga eeskuju olen võtnud nii Rootsist, Soomest, Venemaalt kui saksakeelsest "umbahjust". Kas vastus sai meeldiv Loodan

Kuna selles ahjus saab aga puid põletada kõigis mainitud kulturiruumides kasutatava kombe järgi ja kõik need kultuurid on Euroopas, siis siiski

"Teaduslik pühapäev"

Rahvusteadus Eelista Eestimaist!

http://www.mha-net.org/documents/woodst ... on-part-1/

osa 2: http://www.heatkit.com/research/2013/lo ... hlon13.htm

Huvitav igatahes ja Euroopagi kohal. Võrdlus käib eelkõige kollete osas ehk põlemisprotsessi efektiivsuses ja puhtuses. Jääb vaid loota meie juhatuse ja kiibitsejatest kibestunute leebumisele ja nende leppimisele maailma avatusega.
Tehke silmad lahti või lõõge sahtlid kinni ja näpud sinna vahele. Kaua võib



http://www.forgreenheat.org/stovedesign ... s.html#t15

Kahjuks jah, avastasin alles siit foorumist, et SRIK-s sellest teemast loeng, muidu oleks huviga kuulama tulnud. Mis aga puudutab pliit versus ahi mõõtmistulemusi, siis minu mulje oli ikka see, et pliit, et saastab rohkem, tabelitest ma suutsin küll seda märgata. Jah, standardhälbed jne tulemuste interpeteerimine võivad anda võimalusi erinevatele tulemustele jõudmiseks. Kuid tõsiteaduslikult asja vaadates, võttes numbrid tabelist, jääb mulje, et pliit on kõige kahjulikum. Kui see nii ei ole (kuskil koondtabelis on tehtud korralik statistiline töötlus: liigselt hälbivad tulemused on Grubbsi testiga välja jäetud, ühe kindla seadistsue juures on tehtud piisavalt mõõtmisi, mitte aga neid miksitud/segatud), siis paluks viidata sellele. Ma ise ei suutnud sellist hea dja kokkuvõtlikku tabelit/tulemust tuvastada. Mu end akütmiskogemus on ka pigem see, et pliit tahab hoolega mängmist saada, et põleks puhtalt.

Euroahi: tänapäevaseid teaduslikke teadmisi ja materjale võimalikult hästi kombineeriv tahkekütte seade, mis põletab puitu maksimaalse kasuteguri, minimaalse koguse mittetäieliku põlemise produktide emissiooniga ning võimaldab salvestada selle käigus vabanenud energiat kivi kesta.

keemik kirjutas:Euroahi: tänapäevaseid teaduslikke teadmisi ja materjale võimalikult hästi kombineeriv tahkekütte seade, mis põletab puitu maksimaalse kasuteguri, minimaalse koguse mittetäieliku põlemise produktide emissiooniga ning võimaldab salvestada selle käigus vabanenud energiat kivi kesta.

Hästi ja ümaralt öeldud
Kuigi on need parameetrid kõik numbriliselt mõõdetavad, ei saa me siin ikka paraku edetabelit koostada, samas erinevaid mõõtjaid ja ka ahjusid justkui on?

Ja kes küll üldse sellise unelma kivihunniku ehitaks ja veel nii, et erinevad asjaosalised üheselt sellest aru saaks

PS. Ka ainult mulle tundub, et kevadel peale põgusat Unibuild kaminahju mõõtmist ja tulemuste avalikustamist on siin ahju foorumis kuidagi rahulik, igav ja ajav.

fanatic kirjutas: PS. Ka ainult mulle tundub, et kevadel peale põgusat Unibuild kaminahju mõõtmist ja tulemuste avalikustamist on siin ahju foorumis kuidagi rahulik, igav ja ajav.

Minu igavuse juba peletasid teatega, et Leevi käib mõõtmistel,teadust tegemas. Koit ka kiitis, et on temagi tedusdoktor. Annes aga arvas teadusööl sellest mõõtmisest, et "filtrid olid umbsed ja väljas oli suvi". Seega peab ikkagi leppima teadmisega, et sinu ahi on lihtsalt ...vot ei oskagi arvata
Koit siin tegi ikka ka ju kõrgeid ja huvitavaid avaldusi. Ma olen ikka konn küll, et julgesin koostööst jumalatega krooksatada. Jumalatel aga oleks aeg ennast peeglist vaadata. Mulle paistavad nad just sama juhmid kui peeglist.
Ootan oma arvamuste ümberlükkamist teadlikus keeles.

Ega "Euroahi" ei saagi olla alati ühesuguse lahendusega, on ju ka katlaid väga erinevaid. Lõõristik võib olla soometüüpi või hoopis ringlõõrid, koldes võib sekundaarõhu andmine olla erinevalt lahendatud (ribid või kolde ülemises osas "õhuaugud). Aga tulemus peaks üks olema: maksimaalne kasutegur, minimaalne heide

Ilmselt see on kindel, et tuharestiga ta peab olema. Kas ka V-koldega? Seda võiks näidata mõõtmised, kuid V-kolle ilmselt lisab mugavust ehk ka paremat põlemist. Kas korsten võiks olla roostevaba sisuga, et saaks korstnase lasta 75 kraadist suitsu? Saaks sutsaka kasutegurit juurde? Või paneks vee-soojusvaheti ümber korstna ja teeks sooja tarbevee suitsugaaside arvelt (ahju vaste kondensaatgaasikatlale)?

Sarnaseid mõtteid olen ka mina mõelnud ja teinud ka teema: Parema ahju radadel.
Ise kaldun arvama, et sirgelt tõusva ja laskuvate lõõridega toimub puhtam järelpõlemine kui ringlõõridega( mõeldes millist tahma leidub ringlõõridest). Oluline tegur on muidugi piisav temp. ja õhk koldes.
Väga võimalik, et 75 c. ei tekita toruga soojustatud korstnas kahjustavat pigi ...aga olen näinud, et 5 lõõriga ahjus tekib pigi juba viimases lõõris ja slepes...mis võib olla ka vale kütmise tagajärg muidugi...
Igatahes viimased postitused ületavad keskmise .Tänud!!

keemik kirjutas:Euroahi: tänapäevaseid teaduslikke teadmisi ja materjale võimalikult hästi kombineeriv tahkekütte seade, mis põletab puitu maksimaalse kasuteguri, minimaalse koguse mittetäieliku põlemise produktide emissiooniga ning võimaldab salvestada selle käigus vabanenud energiat kivi kesta.

Selle "euroahi" mõiste selgituse peale tuli mulle meelde üks kunagi juhtunud situatsioon.
Tegevuskoht- renoveeritav haigla
Tegelased mina (M) ja töödejuhataja (TJ)
M krohvib uuendamisele minevaid seinu, aga kuna aastaaeg oli hilissügis ja objektil puudus küte, siis nähes TJ arenes M ja TJ vahel järgev vestlus:
M- Palun lase mulle tuua soojapuhur.
TJ- Milleks?
Imelik küsimus TJ poolt, aga peale paarisekundilist mõtlemist, et mitte otse välja öelda arvamust sellise küsimuse kohta
M- Selleks, et suunata kontrolli all olevad sooja õhu vood seintel esinevatele probleemsetele kohtadele.
TJ- (5 sekundit vaikust ja mulle otsavaatamist) Kus kohast sul selline lause pähe kargas?
M- igaks juhuks ei hakanud talle esitama lisaküsimusi tema esimese küsimuse mõttekusest, aga puhur toodi.

Isegi meie palavalt armastatud Arnold Rüütel poleks vist võimeline mõistele "euroahi" sellist selgitust andma nagu seda tegi Keemik.

keemik kirjutas: Või paneks vee-soojusvaheti ümber korstna ja teeks sooja tarbevee suitsugaaside arvelt (ahju vaste kondensaatgaasikatlale)?

Ilmselt kütmise kolmandas neljandikus oleks sealt vette arvestatav kogus soojust saada. Ülejäänud ajal ... Tore oleks kui saaks kuidagi lihtsalt "suruda vastu korstnatoru - eemaldada torust" seda soojusvahetit. Oleks probleeme (kondensaatvesi, pigi) vähem millega võidelda.
Kui sellisele sooja tarbevee hankimisele ("ostetud varustusega") rahalisest küljest vaadata ..... eks hobi ei peagi rahaliselt tasuv olema
http://www.theseus.fi/bitstream/handle/ ... sequence=1

Robi 1 kirjutas:...aga olen näinud, et 5 lõõriga ahjus tekib pigi juba viimases lõõris ja slepes...

See vist eelkõige vana tüüpi umbkoldega ahjude probleem. Kuskilt on meelde jäänud et seal koldes põlemistemperatuur ~350C aga restkoldega ahjudel ~500C kanti. Nii et kummale saab suurema "soojusvaheti" (seda ju lõõrisüsteemid sisuliselt on) järgi "paigaldada" ...

Aga mina soovitan ka konkreetse laboriahju puhul kasutada terminit Unibuildi ahi. Just see firma on selle projekti loonud. Kui Meelis Vaiksaar ikkagi veel leiab, et keegi on enne just selle projektiga ahjusi varemgi ehitanud, siis kindlasti andku sellest avalikult siin teada. Mingi koonuses kodepõhi, millele ta kord viitas, pole muud kui koonuses koldepõhi, millel pole Unibuildi ahju projektiga mingit suuremat seost kui vaid koldepõhja geomeetriline sarnasus.

kaminahi kirjutas:Minu igavuse juba peletasid teatega, et Leevi käib mõõtmistel,teadust tegemas. Koit ka kiitis, et on temagi tedusdoktor. Annes aga arvas teadusööl sellest mõõtmisest, et "filtrid olid umbsed ja väljas oli suvi". Seega peab ikkagi leppima teadmisega, et sinu ahi on lihtsalt ...vot ei oskagi arvata
Koit siin tegi ikka ka ju kõrgeid ja huvitavaid avaldusi. Ma olen ikka konn küll, et julgesin koostööst jumalatega krooksatada. Jumalatel aga oleks aeg ennast peegl

Vabasid tiitleid ju on veel, vali ainult endale välja, või peaks seda teised tegema?
Rahustan Sind nüüd maha, üks mõõtjatest oli Annes, mitte Leevi, minu viga, vabandust
Mõistan, et peale kõike siin väljaöeldut ja üleelatut võivad filtrid ikka totaalselt umbe minna. Ega see pole naljaasi, kõike ise näha ja hiljem tulemusi lugeda. Aga kas pole mitte nii, et kui filtrid ära puhastada võiksid tulemused veel paraneda?



Palju oleks siis võitu, kui "euroahju" korstnapitsist väljuva 100C asemel väljuks 75C?

Fanaticu postitustes on juba miskit, mis sisaldab asja sisu. On paratamatu, et pliit ei saa kütust põletada niisama puhtalt kui ahi. Pliit ja keris on kõige raskemini kontrollitava põlemisprotsessiga kolded.
Mis puudutab eelpool mainitud nn unibuildi kollet, siis see tõesti ei ole midagi maarjamaist. Leiame varasemaid näiteid, kui vaja. Kuni härradel kisakõridel ei ole ette näidata patenti, paluks asja rahulikumalt võtta.

Leevi kirjutas: Mis puudutab eelpool mainitud nn unibuildi kollet, siis see tõesti ei ole midagi maarjamaist. Leiame varasemaid näiteid, kui vaja. Kuni härradel kisakõridel ei ole ette näidata patenti, paluks asja rahulikumalt võtta.

Eelpool mainiti Unibuildi ahju, kogu selle projekti ja kui sul on midagi "varasemaid näiteid" siis oleks igati tore võrrelda.Seniks võtame asja rahulikult