Ehitusfoorum

Mis siin aru saada? Kui hakkad nurgast 200 plokiga tulema, siis oleks mõistlik teha aknaava 1,4 m peale.Kui 1,5 m peal,siis tuleb mingi 10 cm kilakas kuhugi vahele panna.

See on pseudoprobleem. 10 cm kiilakat on lihtne tervest plokist välja saagida, kui muidu ei oska siis vanema vuks saega lõikad paari minutiga.

Akna paiknemine seinas tema sügavuse suhtes ei ole nii lihtne teema, et kui vanglailmet ei soovi, siis tee nii ! Sinu lahenduse puhul ei ole mõtet enam mingist seina U-arvust ja viimase vindi väljaajamisest rääkida, kuna läbi avade kaob soojus ikkagi ära ning on kondents aknal ja aken jääs - huvitav miks? Helistasin mingi aeg tagasi Aeroci mingile telefonile(Jämera vms.) ning küsisin, nemad soovitavad tegelikult ,et aknaklaas oleks enamvähem ploki tsentris.Aeroci joonistel ka kõik nii. Saan aru, et 200 mm plokk ja 150 mm vill ning muud kihid, ei tule eriti nagu kõne alla ploki tsentrisse klaasi saamine. Tõsi, tookord küsisin ecoterm 300 mm kohta.
Sinu variant eeldab juba topelt aknaid, mis ei ole üldsegi halb meie kliimas, küll aga kallis!

Ilu on vaataja silmades. Tee kuidas tahad, kuid niimoodi tehakse kui ei soovita "vanglat". Lohutuseks - kui raami ei tee siis on see ka odavam. Aken on ja jääb soojustuses halvaks kohaks, kondents akendel on seotud paljuskis nõrga U arvuga akendest ja inimeste halbadest ventilatsioonilahendustest. Põhjamaises kliimas kui U arvu pärast muretsed, tee ilma akendeta maja.

Kalvis kirjutas:

Mis siin aru saada? Kui hakkad nurgast 200 plokiga tulema, siis oleks mõistlik teha aknaava 1,4 m peale.Kui 1,5 m peal,siis tuleb mingi 10 cm kilakas kuhugi vahele panna.

See on pseudoprobleem. 10 cm kiilakat on lihtne tervest plokist välja saagida, kui muidu ei oska siis vanema vuks saega lõikad paari minutiga.

Oleks see vaid nii, et kui üks plokk lõigata ja sellega asi piidubki.
Siis peab ikka päris palju neid vanu "vukse" olema.

No ma ei tea, ühest vuksist piisanud seni kõigi akende uste ja ka poolikute lõikamiseks ja seejuures mitmele majale. Aga laiskuse tõttu kasutan nüüd relakat ja kirvest (kirvele lööd lõikekohta haamriga peale ja kivi murdub soone ettelõikamisel enam vähem soovitult), kuid sellega on alla 10 cm veidi ohtlik.

winz. kirjutas: No tundub nagu seestpoolt soojustamine, aga selle kohta teame ju kõik, et hea ehitustava seda ei luba.
Lugupidamisega
Andreas.

Ajad on muutunud ja järjest rohkem ehitatakse just selliseid nn betoonist maju, mis on nii väljast kui seest (lausa 150mm) soojustatud.
Õnnestus ka ühes sellises majas käia, mis on ühe teise tootja plokkidest ehitatud. Ja nagu omanik ütles ei näinud ehitamise ajal ei tootja ega projekteerija mingeid ohte. Nüüd neli aastat sees elades ei olnud peremehel midagi ette heita ja ka ise ei leidnud midagi kahtlast.

http://www.termoplokk.eu/termoplokk-sil ... ver-pluss/

Tere.
Plaane siin ringi tehtud ja praegu siis selline lahendus,mis 90% kindlusega ka tuleb. Võibolla on see üledimensioneerimine, võibolla mitte.
Kraav 1,2 m sügav,meeter lai. Põhja 20 cm killupadi tihendatult.Teine variant: meeter sügav kraav ja taldmik otse selle põhja. Laiendatud taldmik 600 x 300h, selle sisse korralik armatuur 12 mm, rangid jne. Siis 2 kihti vundamendiplokke 300 x 600h, nendele 150 mm kõrge armeeritud tasandusvöö. Vöö peale hüdroisolatsioon. Seinad tõenäoliselt ikkagi ecoterm 300. Ok ,kannatan selle 1000 euri välja, samas plusse ka omajagu :1. Võimalik ilma soojustuseta sees elada, või siis esmalt keskenduda maja seest tegemisele, siis sisse kolida ning viimaks väljast lõpetada. 2. tänu laiemale U-plokile võimalik silluseid paremini armeerida,tänu sellele võimalik loobuda aeroc valmissillustest(küll saaks 200 mm plokiga ka hakkama). 3.Akna paiknemine seina ja soojustuse suhtes teoreetiliselt parem. 4. Eks paksem kivi ole ikka toekam ka, vähemalt sümpatiseerib rohkem.4. Soojustamisel vähem tööd ja ka vähem vigade võimalusi
Aerocile tolline laud horisontaalis peale, nende külge vertikaalis 50 x 50 mm roov.Vahele Paroc extra 75 mm, horisontaallaudade kohas sisselõiked, aitab ehk takistada ka villa alla vajumist aja jooksul(kuigi ei usu, et see probleem kivivilla puhul on) . Või andke paremat nõu, panna nt 100mm villa 50 + 50??
Sokkel liivaga või kruusaga täidetud/tihendatud. Perimeetris 1 m 150 mm xps, alla kile pole jah vaja, keskel 100 mm kahes kihis. Nendest xps plaatidest siis vaid see lisa 50 mm perimeetris on sokli seinte vahel, ülejäänud aerociseinte vahel. Peale siis kile ning 80 mm armeeritud betoonplaat, aerocist eraldatud def.vuugiga(mida soovitate kasutada, kui paksu jne?). Plaadi peal siis laagid lapiti 50 x 100 mm. Laag eraldatud betoonist 25 mm paksuste vaheklotsidega ,samm 1m.Klotsid betoonist eraldatud, sbs vms. Laagide vahele 50 mm kivivill niimoodi, et vill on vastu betooni ja põrandalaudade ning villa vahele jääb 25 mm tuulutus(info puuinfo kodukalt).Põrandalaud ca 30 mm. Seega põrand
tõuseb soklist ca 28,5 cm. Siis jääb mul aknalauani umbes 76 cm. Vahelae tala tõuseb tänu müürilatile 5 cm ning toa kõrgus jääb ikkagi ca. 2,5 m.Ehk siis 2,80 m aerocit, siis müürilatt 5 cm ning selle peal vahelaetala. Sealt lagi kukub ca 5 -6 cm,mütsprofiil 25 mm ning topeltkips 26 mm pluss viimistluskihid. Nüüd kui põrand tõuseb 28 - 30 cm, siis jääbki 2,5m toa kõrguseks.
Sokli katab hiljem mingi plaadiga ning toob karkassiga viisakale kaugusele, et sein väga palju soklist ei eenduks.
Drenaazi asja uurin veel, kui vajalik ja palju maksma läheb. Eeldab mul veel ca 100. m kraavi kaevamist.
Eile sain ka hinnapakkumise pinnaseuuringute firmast, 1000.- pluss KM. Sõidavad Tallinnast Saaremaale kohale. 1200 euri suur raha, samas nagu vaja oleks, ehk saaks kuskilt tänu uuringule hiljem kokku hoida. Mida teha?
Selline siis plaan, ootan aktiivset arutelu plusside/miinuste üle.

Lugupidamisega
Andreas.

Kalvis kirjutas:No ma ei tea, ühest vuksist piisanud seni kõigi akende uste ja ka poolikute lõikamiseks ja seejuures mitmele majale. Aga laiskuse tõttu kasutan nüüd relakat ja kirvest (kirvele lööd lõikekohta haamriga peale ja kivi murdub soone ettelõikamisel enam vähem soovitult), kuid sellega on alla 10 cm veidi ohtlik.

Siis peab küll olema eriti heast terasest see vana vuks. Tavalise odavamat sorti käsisae hammaste tee kulub esimese ploki saagimisel sedavõrd kitsaks, et tüki kättesaamiseks kulub ikka päris palju vaeva.
Tahtes kasutada käsisaagi on mõistlikum võtta laiade kõvasulam-hammastega kergploki saag, mis selleks otstarbeks mõeldud.
Siiski veel mõttekam on hoone kavandamisel teha tunnikese rohkem tööd arvuti taga kui vuksiga või millega iganes mõttetult plokkide saagimisel "auru" kulutada.

Kõige tavalisem säästumarketi "säästusaag". Kiirus sõltub ihurammust, värskelt saagides kulub mõni minut.

Tere,
Uued avastused. Kaevasin mingi aeg tagasi krundile augu,1,6 m sügava. See sadas vett täis. Jäi kripeldama ehitusgeoloogi telefonis öeldud lause, kui kirjeldasid talle neid pinnasekihte. Ta ütles, et tõenäoliselt jõudsite paasile lähedale. Eile siis mõtlesin,et proovin kangiga. Lõin kangi sinna augu põhja ja kuvaldaga takka. 1.9 m peal põrkab kuvalda tagasi ja kang edasi ei lähe. Kui see nüüd tõesti on paas,mitte mingi kivi ,kuidas oleks siis mõistlik vundamenti kavandada ? Ise juba mõtlesin et postid paest maapinnani ning nende peale R/B sokkel ca. 60 cm kõrge. Või see kivimajale ei kõlba?

Lugupidamisega
Andreas

winz. kirjutas:...Eile sain ka hinnapakkumise pinnaseuuringute firmast, 1000.- pluss KM. Sõidavad Tallinnast Saaremaale kohale. 1200 euri suur raha, samas nagu vaja oleks, ehk saaks kuskilt tänu uuringule hiljem kokku hoida. Mida teha?
Selline siis plaan, ootan aktiivset arutelu plusside/miinuste üle.

Lugupidamisega
Andreas.

Mida siin kokku hoida kui eelarve valesti kalkuleeritud ja vajalikud kulutused ei mahu sinna sisse. Kokku saad hoida võimalike vigade ilmnemisel hilisema remontide arvelt ja kui vigasid-pragusid ei tekkinud, siis ei olnud see ilma-asjata kulutatud raha, vaid korralik lõpptulemus.

On kogemus, kus tellija on mulle juba kaks korda paraja summa vigade paranduste eest maksnud ja nüüd vist lepib selle paratamatusega, et iga talv kerkib kipsplaadist lagi 2-10mm ja tõmbab prao seina ja lae vahele.

Urmas

winz. kirjutas: nende peale R/B sokkel ca. 60 cm kõrge.

Rostvärk selle nimi. Ja vabalt võib ka kivimajale sobida. Aga alati ei pruugi.

Külaline kirjutas:

winz. kirjutas:...Eile sain ka hinnapakkumise pinnaseuuringute firmast, 1000.- pluss KM. Sõidavad Tallinnast Saaremaale kohale. 1200 euri suur raha, samas nagu vaja oleks, ehk saaks kuskilt tänu uuringule hiljem kokku hoida. Mida teha?
Selline siis plaan, ootan aktiivset arutelu plusside/miinuste üle.

Lugupidamisega
Andreas.

Mida siin kokku hoida kui eelarve valesti kalkuleeritud ja vajalikud kulutused ei mahu sinna sisse. Kokku saad hoida võimalike vigade ilmnemisel hilisema remontide arvelt ja kui vigasid-pragusid ei tekkinud, siis ei olnud see ilma-asjata kulutatud raha, vaid korralik lõpptulemus.

On kogemus, kus tellija on mulle juba kaks korda paraja summa vigade paranduste eest maksnud ja nüüd vist lepib selle paratamatusega, et iga talv kerkib kipsplaadist lagi 2-10mm ja tõmbab prao seina ja lae vahele.

Urmas

Pidasin nagu rohkem seda silmas,et ei dimensioneeriks üle tänu uuringule.

rokikas kirjutas:

winz. kirjutas: nende peale R/B sokkel ca. 60 cm kõrge.

Rostvärk selle nimi. Ja vabalt võib ka kivimajale sobida. Aga alati ei pruugi.

Ehk täpsustad ,mis puhul ei sobi. Põhimõtteliselt kvalifitseerub see ju vaivundamendina . Masso järgi võib ühele vaiale toetada 30 - 50 tonni.
Tegelikult huvitab just, et kas keegi on sellist teinud ja mida oodata. Mul arhitekt ütles, et tavaliselt inimesed ei tee seda,kuna keeruline ??? Mulle endale tundub just vastupidi. Või mida arvate?

Lugupidamisega
Andreas

Vaiale saad toetada nii palju kui pinnas kannab. Sest vaivundamendil jaotub hoone raskus palju väiksemale pinnale.

Tavalistel vaivundamentidega pinnasel on kandevõime määratud pinnasega. Kui tõesti on puhas paas otse all siis paekivi on kui looduslik tsement ja määravaks osutub vaia enda survetugevus ning vundamendi rostvärk. Paraku nõuab paneelide ja suurema raskuse korral see vundamendi tugevusarvutusi. Kui huupi rusikareegliga lähened siis vajutab raskus kahe silde vahel tõenäoliselt rostvärgis prao sisse.

Kalvis kirjutas: Paraku nõuab paneelide ja suurema raskuse korral see vundamendi tugevusarvutusi. Kui huupi rusikareegliga lähened siis vajutab raskus kahe silde vahel tõenäoliselt rostvärgis prao sisse.

Õige jutt Kalvis, muidu võib juhtuda nagu Riias Maxima onniga.

ei tea, mis katuslagi sel oli ka seal?

Ok,kui jääda ikkagi lintvundamendi juurde, kas oleks siis mõistlik see taldmiku alune kuni paeni välja vahetada ,või parem mitte näppida?

Ei saa ju nii sulle keegi nõu anda. Geoloogile kirjeldasid pinnasekihte, siin küsid huupi kuidas toimida. Et, siis mida vaja teada: kas pinnasekihi kandvust vundamendile või külmakerke ohtu. Üks on alati kindel: püsiva paekihi peal pole kumbagi vaja karta.

taastaja

Toetudes raamatutarkusele: kergplokkidest kerge ühekordse maja kannab ära 40 cm laiuse tallaga vundament isegi kui aluspinnaseks on peenike liivpinnas, mis on suhteliselt nõrk pinnas kandvusega alates 1kg/cm2.
Tugevama pinnase, näiteks jämedateraline liiv ja kruus võib sama talla laiuse korral koormust lisada, või koormuse samaks jäämisel talla laiust vastavalt vähendada.
Savi on kuivas olekus suhteliselt kõva alus. Leondunult aga kandvuseta.
Kui pinnas on nõrk ja selle tugevust ei saa määrata, siis on võimalik see asendada, tihendada, tugevdada. Võib ka lahendada vaivundamendiga, kus läbi vaiade juhitakse koormus tugevale aluspinnasele, näiteks monoliitsele paepinnasele.
Aluspinnase tugevuse määramiseks võib tellida geoaluse, mis on spetsialisti allkirjastatud alusdokument vundamendi projekteerimisel.
Ehk saab teemaalgataja lahenduse oma vundamendiprobleemidele siit:
http://www.mikrovai.ee/index2.php