Soojustuseta vundament.

[rokikas]

... ja selline plaanitav "kiletamine" võib lausa põranda "tervisele" kahjulikuks osutuda.

põranda 0 vundamendi pealt +25cm

Mitu aeroci rida sul sellisel juhul uste/akende silluste alla tuleb? Mitu rida seina kõrguseks/vahelae taladeni tuleb?

[winz.]

Lgp Winz!

Kuna sa oled oma konstruktsiooni arvustada andnud, siis ma ütlen väga lihtsalt: su põranda konstruktsioon on kõige idiootsem raha tuulde loopimine ever!!! Jäta kogu betoon ja kiled ja XPS-d panemata ja ehita soojustatud (villaga) puitpõrand. Sest seda sa ju teed: laagid ning laud betooni peale. Nüüd pane betooni asemel põrandatalad ja asi tahe. Milleks on sul seda tonnide viisi betooni sinna vaja?

Lgp Keemik.
Kui sa oleksid Füüsik, siis sa seda postitust siia riputanud ei oleks!
Asjast. Villaga puitpõrand tehakse reeglina maapinnast õhkvahega eraldatuna, see toimib, kui on õieti ehitatud, kuid ei ole minu arvates piisavalt kapitaalne: niiskusreziim, sitikad/satikad, hiired/rotid, juhuslik veeuputus võib põranda hävitada täielikult.
Minu "idiootsest" konstruktsioonist aru saamiseks peaksid füüsikat õppima - võtame asja pulkadeks siis. Tuleme alt üles poole:
1.Liivakiht põranda all 60 cm viimaks põrandakonstruktsioon välja kapillaartõusu tsoonist.
2. Kile mitmes kihis - täiendav niiskustõke. Selle vajalikkuse üle ma veel otsustan.
3. XPS 50 + 50 mm. Põranda soojustus.
4. Kile, mis pannakse vaid selleks, et vesi värskest betoonist penovuukidesse ei kaoks.
5. Betoonplaat 80 mm armeeritud 8 mm võrguga,seinast eraldatud 30 mm xps ribaga. Omab mitut funktsiooni. Kannab põranda nn. laage.Toimib suure akuna põrandas, mis saavutades toatemperatuuri ühtlustab temperatuurikõikumised (ahjukütte puhul), vesipõrandakütte korral omab kütvat funktsiooni(olgu öeldud, et endal plaanis ahjuküte). Parandab majas mikrokliimat ning niiskusreziimi.
6.Laagid 80 x 40 mm lapiti, need betoonist sbs ribaga(100 mm) isoleeritud, laagid antiseptikuga immutatud.Samm 40 või 50 cm .Seda laagide vahet ei tohi soojustada, vaid jääbki nii, toimib piiretesisese tuulutusvahena põrandalaudade all.
7. Põrandalaud 30 mm paks, laiust veel ei tea, see omakorda teema. Laud õlitatud.

Seoses selle konstruktsiooniga üks küsimus, kas peaks ka aurutõkke panema laagide peale ja siis distantsliist ja siis lauad või ei ole vaja?

Lugupidamisega
Andreas.

[winz.]

... ja selline plaanitav "kiletamine" võib lausa põranda "tervisele" kahjulikuks osutuda.

põranda 0 vundamendi pealt +25cm

Mitu aeroci rida sul sellisel juhul uste/akende silluste alla tuleb? Mitu rida seina kõrguseks/vahelae taladeni tuleb?

Tere
Esiteks palun selgitust ka,millepärast see kiletamine kahjulikuks võib osutuda seal maa sees.

Aeroc seinte plaani olen väljamõelnud sellisena.
Plaanis on laduda 13 rida aerocit ning nende peale aereroc U- plokist rida(nn. vöö) ehk siis kokku 14 rida. Selle armeeritud vöö peale toetuvad vahelae talad. Aknad on mul kõrgusega 1,5 m. Akna ava hakkab viienda rea pealt, siis 1 meetri pealt ning lõppeb selle U-plokkidest reaga. See siis 2,60 vundamendist. Siis liimib tugede abil silluse alla ca 10 cm aeroci riba.Nüüd siis akna ava vahelaetalast -30cm. Aknaleng on tehtud 5 cm paksusest prussist/plangust. Niisama palju langeb umbes ka lagi vahelaetalast alla(mütsikas ja topeltkips).
Kuna põrand tõuseb vundamendist 25 cm üles, siis jääb aknalaua ülemise pinnani põrandast ca 80 cm ning toa kõrguseks jääb 2,5 m.
Minu arvates nagu hea selle plaani juures on see , et jäävad ära üsna kallid aeroc sillused ning vöö peaks ju valama anyway. Miks siis mitte ühendada need kaks. Siit ka küsimus, kas peaks vöö peale ja talade alla veel omakorda nt. 5 x 20 prussi lapiti panema, et siis vähendada punktkoormust sellele vööle igast tala toetuskohast?

Lugupidamisega
Andreas.

[Külaline]

Arusaamatu!? Kui keegi soovib omale kindlat lahendust vundamendile, siis tuleb igasugused kiletajaid oma nõuannetega
Eriti hea saab veel siis, kui puitlaagid pinnaspõrandal pealt aurutihedalt sulgeda....oled õigel teel ...aga las Raivo isoleerib nõuetekohaselt oma maja pinnaseniiskusest ära ja ei maksaks teda selles eksitada. Eks?

taastaja

[Külaline]

Lgp Winz!

Kuna sa oled oma konstruktsiooni arvustada andnud, siis ma ütlen väga lihtsalt: su põranda konstruktsioon on kõige idiootsem raha tuulde loopimine ever!!! Jäta kogu betoon ja kiled ja XPS-d panemata ja ehita soojustatud (villaga) puitpõrand. Sest seda sa ju teed: laagid ning laud betooni peale. Nüüd pane betooni asemel põrandatalad ja asi tahe. Milleks on sul seda tonnide viisi betooni sinna vaja?

Lgp Keemik.
Kui sa oleksid Füüsik, siis sa seda postitust siia riputanud ei oleks!
Asjast. Villaga puitpõrand tehakse reeglina maapinnast õhkvahega eraldatuna, see toimib, kui on õieti ehitatud, kuid ei ole minu arvates piisavalt kapitaalne: niiskusreziim, sitikad/satikad, hiired/rotid, juhuslik veeuputus võib põranda hävitada täielikult.
Minu "idiootsest" konstruktsioonist aru saamiseks peaksid füüsikat õppima - võtame asja pulkadeks siis. Tuleme alt üles poole:
1.Liivakiht põranda all 60 cm viimaks põrandakonstruktsioon välja kapillaartõusu tsoonist.
2. Kile mitmes kihis - täiendav niiskustõke. Selle vajalikkuse üle ma veel otsustan.
3. XPS 50 + 50 mm. Põranda soojustus.
4. Kile, mis pannakse vaid selleks, et vesi värskest betoonist penovuukidesse ei kaoks.
5. Betoonplaat 80 mm armeeritud 8 mm võrguga,seinast eraldatud 30 mm xps ribaga. Omab mitut funktsiooni. Kannab põranda nn. laage.Toimib suure akuna põrandas, mis saavutades toatemperatuuri ühtlustab temperatuurikõikumised (ahjukütte puhul), vesipõrandakütte korral omab kütvat funktsiooni(olgu öeldud, et endal plaanis ahjuküte). Parandab majas mikrokliimat ning niiskusreziimi.
6.Laagid 80 x 40 mm lapiti, need betoonist sbs ribaga(100 mm) isoleeritud, laagid antiseptikuga immutatud.Samm 40 või 50 cm .Seda laagide vahet ei tohi soojustada, vaid jääbki nii, toimib piiretesisese tuulutusvahena põrandalaudade all.
7. Põrandalaud 30 mm paks, laiust veel ei tea, see omakorda teema. Laud õlitatud.

Seoses selle konstruktsiooniga üks küsimus, kas peaks ka aurutõkke panema laagide peale ja siis distantsliist ja siis lauad või ei ole vaja?

Lugupidamisega
Andreas.

Mõtle, see 50 + 50 mm soojustust on alla miinimumi ja sellega saavutad põranda toatemperatuuri ehk suvel, talvel jääb põrandalaud betooni peal külmaks, see on puhas matemaatika Ja milleks piiretesisene tuulutus?

Endal on 200mm soojustus, plaat, laagid mille vahel 50mm villa ja siis 33mm põrandalaud ja ei ole 6 aasta jooksul aru saanud mida seal laua all tuulutada. Soojustuse kohta ütlen, et alati võiks rohkem olla.

[sashaobrok]

Miks betoonist põrnad üldse küsib keemik? Sest nii ta saab loomakindla, töökindla, probleemivaba, külmasildadeta, sooja põranda. Aga räägime nüüd parem sellest, et mis kuramuse põhjusel peaks õõnespaneeli alt tuulutama? Jätad otstest kogu maja servas need õõnsused lahti (ok varjad ära mingi plaadiga näiteks..) ja kogu põrand tuuldub läbi nii mis mühiseb. Kõik radoonid ja kapillaarid ja toaaurud.

[winz.]

Arusaamatu!? Kui keegi soovib omale kindlat lahendust vundamendile, siis tuleb igasugused kiletajaid oma nõuannetega
Eriti hea saab veel siis, kui puitlaagid pinnaspõrandal pealt aurutihedalt sulgeda....oled õigel teel ...aga las Raivo isoleerib nõuetekohaselt oma maja pinnaseniiskusest ära ja ei maksaks teda selles eksitada. Eks?

taastaja

Tere
Esiteks ma ei ole Raivole andnud ühtegi soovitust midagi kusagil kiletada ,vaid lisasin, et ei usu et pinnasest eraldatud õõnespaneelil mingit probleemi pinnase niiskusega tekib, tuuldub välja,kui avad olemas ja õige suurusega jne. Selle variandi puhul on tähtsaim teha esimese betooni peale täishüdro, siis eps, siis betoon.
Mis puutub kiletamisse pinnases, siis võta Masso raamat kätte ja mine sõima teda igasuguseks kiletajaks, OK.

Lugupidamisega
Andreas.

[keemik]

Tere!

Tänan vastuse eest, Winz. Ma saan kusjuures aru, miks sa nii tahad ehitada ja ma ei väida, et see pole toimiv lahendus. Vastupidi, need soojustused ja betoonid, kui kihid on õigesti, on väga kapitaalne (ma ei lasku arutellu, mis kiled ja hüdrod, sest jah, ma pole füüsik). Minu väide oli see, et su lahendus on üledimensioneeritud ja see on sisutu raha kulutamine. Kui sa tahaksid põrandakütte panna, siis saaksin aru sellest. Põrandalaud talla all tundub tänu puidu soojusjuhtivuse väärtusele sama temperatuuriga nii alt tuulduva kui ka betooni peale pandud põranda puhul. Ainukene vahe tekib siis, kui selle laua all on põrandaküte. Sina aga seda ju ei pane.

Kui teha alt tuulduv puitpõrand ja sul on kapillaartõusu takistav liivakiht, millele on laotatud vahtplasti kiht, talade vahel on soojustus, tuulutusavade ees on võrgud/võred, siis ei juhtu selle põrandaga midagi. Ehitada on lihtsam ja odavam.

Seega, mina väidan, et su põrandat oleks võimalik ehitada palju lihtsamalt, kiiremalt, odavamalt, lollikindlamalt (käib ju vaidlus teemal, kus peaks kile või hüdro olema- seega, puudub 100% kindlus, kuidas saada põrand 100 aastaks toimima.). Otsuse teed sina ise ja ma pidasin oma õiguseks tuua välja ka alternatiivne lahendus.

Igaljuhul soovin sulle edu!

[winz.]

[/quote]Mõtle, see 50 + 50 mm soojustust on alla miinimumi ja sellega saavutad põranda toatemperatuuri ehk suvel, talvel jääb põrandalaud betooni peal külmaks, see on puhas matemaatika Ja milleks piiretesisene tuulutus?

Endal on 200mm soojustus, plaat, laagid mille vahel 50mm villa ja siis 33mm põrandalaud ja ei ole 6 aasta jooksul aru saanud mida seal laua all tuulutada. Soojustuse kohta ütlen, et alati võiks rohkem olla.[/quote]

Esiteks, sul võib soojustuse paksuse suhtes õigus olla , aga kas sul see soojustus ja põranda plaat maja seinte vahel, või vundamendi müüride vahel, seal on vahe sees. Võibolla panen perimeetrisse 1m laiuselt 150 mm xps, ehk siis ühe kihi lisaks, halba ei tee.
Teiseks,võta vill ära laagide vahelt - oled selle lisasoojustusega omale karuteene teinud. Ma arvan , et Piirfeld ja teised ehitusfüüsikud nõustuvad minu ,kui amatööri arvamusega?

Lugupidamisega
Andreas.

[rokikas]

Esiteks palun selgitust ka,millepärast see kiletamine kahjulikuks võib osutuda seal maa sees.

http://www.sisailmayhdistys.fi/terveell ... onilaatta/
http://publications.theseus.fi/bitstrea ... sequence=1

Minu arvates nagu hea selle plaani juures on see , et jäävad ära üsna kallid aeroc sillused ning vöö peaks ju valama anyway. Miks siis mitte ühendada need kaks. Siit ka küsimus, kas peaks vöö peale ja talade alla veel omakorda nt. 5 x 20 prussi lapiti panema, et siis vähendada punktkoormust sellele vööle igast tala toetuskohast?

Kas oled ikka päris veendunud et betoonvöö on aeroc seina puhul vältimatu ning kas see sinu plaanitud vöö on võimeline avade kohal talade, jne. koormust kandma?

Teiseks,võta vill ära laagide vahelt - oled selle lisasoojustusega omale karuteene teinud.

Kui tal on betooni all 200 mm. soojustust siis vaevalt see kribal seal peal midagi halba teeb.

[Külaline]

Mõtle, see 50 + 50 mm soojustust on alla miinimumi ja sellega saavutad põranda toatemperatuuri ehk suvel, talvel jääb põrandalaud betooni peal külmaks, see on puhas matemaatika Ja milleks piiretesisene tuulutus?

Endal on 200mm soojustus, plaat, laagid mille vahel 50mm villa ja siis 33mm põrandalaud ja ei ole 6 aasta jooksul aru saanud mida seal laua all tuulutada. Soojustuse kohta ütlen, et alati võiks rohkem olla.[/quote]

Esiteks, sul võib soojustuse paksuse suhtes õigus olla , aga kas sul see soojustus ja põranda plaat maja seinte vahel, või vundamendi müüride vahel, seal on vahe sees. Võibolla panen perimeetrisse 1m laiuselt 150 mm xps, ehk siis ühe kihi lisaks, halba ei tee.
Teiseks,võta vill ära laagide vahelt - oled selle lisasoojustusega omale karuteene teinud. Ma arvan , et Piirfeld ja teised ehitusfüüsikud nõustuvad minu ,kui amatööri arvamusega?

Lugupidamisega
Andreas.[/quote]

Plaat on seinte vahel, soojustust seinas 200mm ja vundumendis 150mm.
Milles seisneb karuteene, kui 50mm vill on laakide vahel ja mitmendal aastal see väljendub?

[Külaline]

Esiteks palun selgitust ka,millepärast see kiletamine kahjulikuks võib osutuda seal maa sees.

http://www.sisailmayhdistys.fi/terveell ... onilaatta/
http://publications.theseus.fi/bitstrea ... sequence=1

Minu arvates nagu hea selle plaani juures on see , et jäävad ära üsna kallid aeroc sillused ning vöö peaks ju valama anyway. Miks siis mitte ühendada need kaks. Siit ka küsimus, kas peaks vöö peale ja talade alla veel omakorda nt. 5 x 20 prussi lapiti panema, et siis vähendada punktkoormust sellele vööle igast tala toetuskohast?

Kas oled ikka päris veendunud et betoonvöö on aeroc seina puhul vältimatu ning kas see sinu plaanitud vöö on võimeline avade kohal talade, jne. koormust kandma?

Teiseks,võta vill ära laagide vahelt - oled selle lisasoojustusega omale karuteene teinud.

Kui tal on betooni all 200 mm. soojustust siis vaevalt see kribal seal peal midagi halba teeb.

Täpselt nii, kui seal oleks kile või kinni vahutatud eps, siis võiks muretseda, aga nii õhukest villa pole võimalik õhutihedalt laakide vahel panna. Pigem on põrand soojem ja ehk vähe kõmisev.

[winz.]

Mõtle, see 50 + 50 mm soojustust on alla miinimumi ja sellega saavutad põranda toatemperatuuri ehk suvel, talvel jääb põrandalaud betooni peal külmaks, see on puhas matemaatika Ja milleks piiretesisene tuulutus?

Endal on 200mm soojustus, plaat, laagid mille vahel 50mm villa ja siis 33mm põrandalaud ja ei ole 6 aasta jooksul aru saanud mida seal laua all tuulutada. Soojustuse kohta ütlen, et alati võiks rohkem olla.

Esiteks, sul võib soojustuse paksuse suhtes õigus olla , aga kas sul see soojustus ja põranda plaat maja seinte vahel, või vundamendi müüride vahel, seal on vahe sees. Võibolla panen perimeetrisse 1m laiuselt 150 mm xps, ehk siis ühe kihi lisaks, halba ei tee.
Teiseks,võta vill ära laagide vahelt - oled selle lisasoojustusega omale karuteene teinud. Ma arvan , et Piirfeld ja teised ehitusfüüsikud nõustuvad minu ,kui amatööri arvamusega?

Lugupidamisega
Andreas.[/quote]



Plaat on seinte vahel, soojustust seinas 200mm ja vundumendis 150mm.
Milles seisneb karuteene, kui 50mm vill on laakide vahel ja mitmendal aastal see väljendub?[/quote]
Tere.
No tundub nagu seestpoolt soojustamine, aga selle kohta teame ju kõik, et hea ehitustava seda ei luba. Teiseks, justnimelt see laagide vaheline õhuvahe põrandalaudade all ,nn. piiretesisene tuulutus on vajalik justnimelt selleks, et saaks välja kuivada toa poolt betooni tunginud aur ning altpoolt tulev võimalik pinnaseniiskus, või sa arvad et sellel aurul on hästi mugav põgeneda läbi 200 mm xpsi niiskesse pinnasesse?
Väljavõte Masso raamatust: "Pinnasele toetuva puitpõranda puhul on alati otstarbekas laotada maapinnale põranda alla paar kihti plastikaati pinnase niiskuse isoleerimiseks"

Lugupidamisega
Andreas.

[winz.]

Ning üldsegi, miks arvatakse et põrandasse on vaja üle 100 mm soojustust panna. Miks esitatakse põrandale suuremad nõudmised, kui seintele. Et betoon, mida eraldab maapinnast 100 mm xpsi, on külm, aga 200 mm fibo 150 mm epsiga välissein on hirmus soe. Kui välisseina taga on talvel - 20 ja tuul veel võimendab seda,siis pinnases põranda all on temperatuur 0 kraadi lähedal, perimeetris külmem, seepärast on mõistlik just sinna lisa soojustuskiht panna.

Lugupidamisega
Andreas.

[t800]

Ning üldsegi, miks arvatakse et põrandasse on vaja üle 100 mm soojustust panna. Miks esitatakse põrandale suuremad nõudmised, kui seintele. Et betoon, mida eraldab maapinnast 100 mm xpsi, on külm, aga 200 mm fibo 150 mm epsiga välissein on hirmus soe. Kui välisseina taga on talvel - 20 ja tuul veel võimendab seda,siis pinnases põranda all on temperatuur 0 kraadi lähedal, perimeetris külmem, seepärast on mõistlik just sinna lisa soojustuskiht panna.

Lugupidamisega
Andreas.

Reaalselt ei olegi vaja,eriti maja keskosale.

[rokikas]

Ning üldsegi, miks arvatakse et .....

Reaalselt ei olegi vaja,...

"Arvamisega" tegelete siin teie hetkel.
Kui tüdinete sellest siis võtke "paber ja pliiats" ning arvutage palju sealt erinevate lahenduste korral soojusenergiat küttehooajal lahkub!
Saame näha kas "arvamine" jääb samaks.

Väljavõte Masso raamatust: "Pinnasele toetuva puitpõranda puhul on alati otstarbekas laotada maapinnale põranda alla paar kihti plastikaati pinnase niiskuse isoleerimiseks"

Kui "seenekasvatus" plaanis ( või ämma mõrv eriti kavalal ja pikaldasel viisil) siis andke aga minna.

No tundub nagu seestpoolt soojustamine, aga selle kohta teame ju kõik, et hea ehitustava seda ei luba. Teiseks, justnimelt see laagide vaheline õhuvahe põrandalaudade all ,nn. piiretesisene tuulutus on vajalik justnimelt selleks, et saaks välja kuivada toa poolt betooni tunginud aur ning altpoolt tulev võimalik pinnaseniiskus, või sa arvad et sellel aurul on hästi mugav põgeneda läbi 200 mm xpsi niiskesse pinnasesse?

"Hea ehitustava" ei puutu hetkel absoluutselt asjasse. Füüsika aga küll!
Kui suur on selle sisemise soojustusvilla aurutakistus?
Kas on tõenäoline et betoonile hakkab kondents tekkima?
Kui pinnaseniiskus läbi 200 mm. xpsi tuppa jõuab siis miks betooni tunginud aur välja ei jõua e. kas "liiklus" xpsis tõesti vaid "ühesuunaline"?

[t800]

Ning üldsegi, miks arvatakse et .....

Reaalselt ei olegi vaja,...

"Arvamisega" tegelete siin teie hetkel.
Kui tüdinete sellest siis võtke "paber ja pliiats" ning arvutage palju sealt erinevate lahenduste korral soojusenergiat küttehooajal lahkub!
Saame näha kas "arvamine" jääb samaks.

Väljavõte Masso raamatust: "Pinnasele toetuva puitpõranda puhul on alati otstarbekas laotada maapinnale põranda alla paar kihti plastikaati pinnase niiskuse isoleerimiseks"

Kui "seenekasvatus" plaanis ( või ämma mõrv eriti kavalal ja pikaldasel viisil) siis andke aga minna.

No tundub nagu seestpoolt soojustamine, aga selle kohta teame ju kõik, et hea ehitustava seda ei luba. Teiseks, justnimelt see laagide vaheline õhuvahe põrandalaudade all ,nn. piiretesisene tuulutus on vajalik justnimelt selleks, et saaks välja kuivada toa poolt betooni tunginud aur ning altpoolt tulev võimalik pinnaseniiskus, või sa arvad et sellel aurul on hästi mugav põgeneda läbi 200 mm xpsi niiskesse pinnasesse?

"Hea ehitustava" ei puutu hetkel absoluutselt asjasse. Füüsika aga küll!
Kui suur on selle sisemise soojustusvilla aurutakistus?
Kas on tõenäoline et betoonile hakkab kondents tekkima?
Kui pinnaseniiskus läbi 200 mm. xpsi tuppa jõuab siis miks betooni tunginud aur välja ei jõua e. kas "liiklus" xpsis tõesti vaid "ühesuunaline"?

Milleks üldse maja ehitada.
Poe termosesse elama,vaata kui vähe sealt "soojust lahkub"
Ei puutu küll teemasse aga päris haige tundub kohati kuidas kõik mingit "tasuvust" ja "kokkuhoidu" taga ajavad vms.
Laudpõrand peab kestma sada aastat jne,no kellel sedasu põrandat saja aasta pärast vaja või üldse kellel su kipsmaja saja aasta pärast vaja..

[rokikas]

Milleks üldse maja ehitada.
Poe termosesse elama,vaata kui vähe sealt "soojust lahkub"
Ei puutu küll teemasse aga päris haige tundub kohati kuidas kõik mingit "tasuvust" ja "kokkuhoidu" taga ajavad vms.
Laudpõrand peab kestma sada aastat jne,no kellel sedasu põrandat saja aasta pärast vaja või üldse kellel su kipsmaja saja aasta pärast vaja..

Ei puutu teemasse jah aga päris haige on lugeda ehitajate (olgu siis proffide või omale hobikorras tegijate) mõtteavaldusi et "tasuvus" on mõttetu mõttekäik.
Pean silmas juhtumeid kus kõneks on "kõvad väärtused" (konstruktsioonide kandevõime, soojustuse tase, erinevate küttelahenduste kogukulu, jne) mitte "pehmeid väärtuseid" (siseseinte tapeedi muster, parketi toon, jne.).
Kui laudpõranda konstruktsioon (või mis iganes konstruktsioon) kestab üle 10 aasta siis kestab ta ka sada ilmselt (v.a. loomulik kulumine) st. seda võib ka 100 aastat püsivaks lahenduseks nimetada. Kui ta pehkib juba viiendal aastal ...

[Külaline]

Ning üldsegi, miks arvatakse et põrandasse on vaja üle 100 mm soojustust panna. Miks esitatakse põrandale suuremad nõudmised, kui seintele. Et betoon, mida eraldab maapinnast 100 mm xpsi, on külm, aga 200 mm fibo 150 mm epsiga välissein on hirmus soe. Kui välisseina taga on talvel - 20 ja tuul veel võimendab seda,siis pinnases põranda all on temperatuur 0 kraadi lähedal, perimeetris külmem, seepärast on mõistlik just sinna lisa soojustuskiht panna.

Lugupidamisega
Andreas.

Reaalselt ei olegi vaja,eriti maja keskosale.

Paluks arvutust, vastasel korral on see puhas piix tunne. Siin on kuskil paljas numbriline, arvutuslik teema, ilma emotsioonideta, palju soojustust majanduslikult mõistlik panna on ja see nii ei väida.
Seest soojustamine on täna teatud juhtudel täitsa võimalik, aksepteeritav ja lausa inseneride poolt lahendatud.

[winz.]

Minu arvates nagu hea selle plaani juures on see , et jäävad ära üsna kallid aeroc sillused ning vöö peaks ju valama anyway. Miks siis mitte ühendada need kaks. Siit ka küsimus, kas peaks vöö peale ja talade alla veel omakorda nt. 5 x 20 prussi lapiti panema, et siis vähendada punktkoormust sellele vööle igast tala toetuskohast?

Kas oled ikka päris veendunud et betoonvöö on aeroc seina puhul vältimatu ning kas see sinu plaanitud vöö on võimeline avade kohal talade, jne. koormust kandma?

Ma ei tea,kui vältimatu see vöö on , aga on lubatud aknaid/uksi sillata küll - selle kohta joonis ka : http://www.aeroc.ee/user_upload/vahelagi_3.1.pdf
Kindlasti ei tee see vöö halba maja püsivusele. Kui avad 1,5 meetrit ei ületa, siis idee pärast ei tohiks probleemi olla.Selle olen tuletanud seosest, et kandava R/B tala kõrgus peaks olema 1/10 sildest pluss armatuur vastavalt arvutustele. Kuna selle küna kõrgus selles U-plokis on 150 mm, siis peaks nagu 1,5 m ära kandma. Idee oleks ikkagi seda koormust veel hajutada, selle jaoks paneks müürilati veel vahelaetaladele alla.

Sorry, et teemaväline.

Lugupidamisega
Andreas.

[rokikas]

Pööra tähelepanu et joonistel on avast vahelaeni üldjuhul 400 mm. st. U-ploki peal on üks rida vähemalt veel! See aitab koormust hajutada.
Vahelae talasid ma ilma müürilatita kohe kindlasti ei plaaniks.
Mis puutub betoonvöö vajalikkusesse aeroc majas siis ülelahe saadakse rahulikult ilma hakkama aga siin näeb vahest 3-4 vööd majal. Võta sa nüüd kinni.
http://www.aeroc.ee/user_upload/projekteerijale_.pdf
http://www.hplush.fi/documents/61915/e5 ... d504ae271a

[Kalvis]

Kui on alt tuulduv vundament siis on seal sama külm kui talvel väljas õues ja põranda U arv peab olema sama hea kui seinal.
Täidetud täitega põrandal sõltub täitest ja sokli soojustusest, vundamendil täide osaleb lisasoojustuses. Väljahõigatud 100 mm on igal juhul halvema U arvuga kui 200 mm väikeplokk ja 150 mm vahtplasti. Nii et kui otsustad koonerdada siis pärast kooliraha on õige valus (välisseinal saad veel juurde kleepida vahtplasti ja põrandal tuleb vana maha lõhkuda ja uus teha ja seal on palju probleeme).
Mitmed tuttavad on alt tuulduval põrandal hädaldanud, et 200 mm on vähe, põrand on talvel külm ja asendasid selle täidetud põrandaga. Ka pinnasel täidetud põrandale on 50-100 mm tulnud suur nurin eriti põrandakütte korral, et kulud küttele just põrandaküte sees olles on liiga kallis rahakotile. Vaeses eestis investeerisid nemad sussidesse ja lükkasid põrandakütte välja.

Praegu on veel enne ehitama asumist viimane võimalus teiste vigadest õppida, eks kui koolitusraha meeldib välja köhida siis koonerda põranda soojustusega. Äsja just arvutati kui vähe maksab lisa vahtplasti kiht, et kas on see mäng küünlaid väärt?

[Külaline]

Tere. Kas 200 tuulduva põranda all on vähe või paras on isikliku mugavuse küsimus. Põhiprobleem hakkab aga hoopis selles, et see 200 ei tööta. Kuna põrand on välispiire, siis tuleb ka sinna tagada tuuletõkestus. Vasatasel juhul on tegemist läbipuhuva soojustusega. Aga ega sinna põranda alla ei viitsita minna, et see töö korralikult tuuletihedalt teha. Laagide vahele pealt villa toppides saavutataksegi läbipuhutavus. Lisaks võiks tuululutusavad tuuletihedalt talveks sulgeda, mistõttu päris õuetemperatuuri põranda all ei ole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Lisaks võiks tuululutusavad tuuletihedalt talveks sulgeda

Ei ole soovitatav! Mõistlik tuulutus on vägagi kasulik.
http://www.rakennustieto.fi/lehdet/ry/i ... JvIqa.html
http://www.malander.fi/assets/files/LVI ... ti-B62.pdf
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf

[AHEL]

Kui siinsed kasutajad oleks sama aktiivsed ka klientide juures,siis ühe kipsplaadi vahetuseks peaks omanik võtma lisaks 15000 eur-i laenu ,et kasutajate teoreetilisi tõekspidamisi rahuldada.ja loomulikult pool maja ümber ehitama ja ka pool aastat köögis elama.See ju kõigest minu tähelepanek.