Soovitage puukerist / tootjat

[skip128]

Ei hakanud uut teemat tegema. Aga selline küsimus, et kui suur peab olema kaugus metallist suitsutorust (115 mm) seinavoodri ja lavalauani, et tuleohutus oleks tagatud? Kuskilt on jäänud meelde, et 1000 mm, aga on see ikka tõesti nii või on see liialdatud? Kuidas teil kogemused on? On siis tuleoht?

Isegi kui see on vahekaugus on nõutav 1 meeter, siis siin-seal veebis leidub leiliruumi pilte, kus see vahekaugus kohe kindlasti ei ole 1 meeter.

[vtl]

Isegi kui see on vahekaugus on nõutav 1 meeter, siis siin-seal veebis leidub leiliruumi pilte, kus see vahekaugus kohe kindlasti ei ole 1 meeter.

Isegi, kui lubatud sõidukiirus linnas on 50km/h, siis siin-seal leidub autosid, mille kiirus kohe kindlasti ei ole 50km/h.

Tõsiseks minnes, ma ei oska Sulle seda kaugust öelda, kuna pole teemaga kursis. Aga kui ma peaksin kusagile ise metallist suitsutoru paigaldama, siis uuriksin asja pädevatest ja autoriteetsetest allikatest ning kooskõlastaks päästeametiga, mitte ei loodaks foorumikaaslaste rahustamisele, et ah, käib küll.
Tõenäoliselt ei lähe see kohe esimesel korral põlema ka siis, kui see toru puitseinast 100 mm kaugusel on. Kui ma väike poiss olin, siis mäletan, et esivanemate saunas jooksis kunagi roostetanud plekktoru pikalt praktiliselt vastu saunalage, ainsaks isolatsiooniks veidi traadiga kokkuseotud asbesti ümber toru. Siiamaani imestan, et saun püsti jäi. Oleks võinud ka mitte jääda.

Aga mis saab halvimate asjaolude kokkusattumise korral? Kas Sa oled alati ise juures, ämber ja tulekustuti kõrval? Aga mis siis saab, kui mõni kohalike oludega mitte kursis olev inimene seda sauna kuivade kasepuudega 6 tundi järjest kütab ja siis järelvalveta jätab?

[vtl]

http://www.rescue.ee/vvfiles/0/Kuttesus ... 6.2013.pdf

Alates 2012. aasta 1. jaanuarist rakendus Tuleohutuse seaduse § 9 , mis sätestab, et tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011039)
Kutsetunnistusega pottseppasid on võimalik leida Sihtasutus Kutsekoda koduleheküljelt http://www.kutsekoda.ee/et/index, sisestades otsingusse sõna „pottsepp“.
Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.
Küttesüsteemi ehitamisel/paigaldamisel tuleb järgida ehitusprojekti või küttesüsteemi projekti, mille alusel on saadud kohaliku omavalitsuse ehitusluba või kirjalik nõusolek küttesüsteemi ehitamiseks/paigaldamiseks.
Küttesüsteemi ehitamise/paigaldamise nõuded on esitatud standardis EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Standardid on kättesaadavad (tasuline) http://www.evs.ee, samuti on võimalik standarditega tutvuda kohalikus päästeasutuses.

[...]

2. KÜTTESÜSTEEMI KASUTUSELE VÕTMINE
Juhul kui tegemist on uusehitisega, siis valminud hoone kasutamiseks peab olema kasutusluba. Kasutusloa saamiseks esitab valminud hoone omanik taotluse KOV-le, kes määrab kasutusloa komisjoni koosseisu hoone ülevaatuseks. Komisjoni koosseisus on alati Päästeameti esindaja.
Päästeamet kontrollib kasutusloa komisjonis ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Lisaks hoone ülevaatusele tuleb Päästeameti esindajale esitada järgmised dokumendid:
• päästeasutuse heakskiiduga ehitusprojekt;
• ehitustööde päevik;
• elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus;
• kandekonstruktsioonide tulepüsivuse tõendamine;
• tuletõkkesektsioonide tulepüsivuse tõendamine;
• tuletõrjeveevarustuse olemasolu tõendamine;
• küttesüsteemi komponentide (kütteseade, korsten, müürikivid) vastavusdeklaratsioonid;
• küttesüsteemi teostusjoonised (nt korstna teostus, kamina paigaldus vms);
• küttesüsteemi kasutamis- ja hooldusjuhend.
Juhul kui tegemist on olukorraga, kus muudeti ainult küttesüsteemi, siis ehitatud/paigaldatud küttesüsteemi kasutamiseks, peab olema kohaliku omavalituse poolt väljastatud kasutusluba. Kasutusloa võib väljastada kui päästeasutus on selle kirjalikult heaks kiitnud. Päästeasutuse heakskiidu saamiseks on lisaks ehitatud/paigaldatud küttesüsteemi ülevaatusele vajalik esitada ka järgmised dokumendid:
• päästeasutuse heakskiiduga ehitusprojekt (küttesüsteemi projekt);
• küttesüsteemi komponentide (kütteseade, korsten) vastavusdeklaratsioonid;
• küttesüsteemi teostusjoonised (nt korstna teostus, kamina paigaldus vms);
• küttesüsteemi kasutamis- ja hooldusjuhend.

[skip128]

Isegi kui see on vahekaugus on nõutav 1 meeter, siis siin-seal veebis leidub leiliruumi pilte, kus see vahekaugus kohe kindlasti ei ole 1 meeter.

Isegi, kui lubatud sõidukiirus linnas on 50km/h, siis siin-seal leidub autosid, mille kiirus kohe kindlasti ei ole 50km/h.

Tõsiseks minnes, ma ei oska Sulle seda kaugust öelda, kuna pole teemaga kursis. Aga kui ma peaksin kusagile ise metallist suitsutoru paigaldama, siis uuriksin asja pädevatest ja autoriteetsetest allikatest ning kooskõlastaks päästeametiga, mitte ei loodaks foorumikaaslaste rahustamisele, et ah, käib küll.
Tõenäoliselt ei lähe see kohe esimesel korral põlema ka siis, kui see toru puitseinast 100 mm kaugusel on. Kui ma väike poiss olin, siis mäletan, et esivanemate saunas jooksis kunagi roostetanud plekktoru pikalt praktiliselt vastu saunalage, ainsaks isolatsiooniks veidi traadiga kokkuseotud asbesti ümber toru. Siiamaani imestan, et saun püsti jäi. Oleks võinud ka mitte jääda.

Aga mis saab halvimate asjaolude kokkusattumise korral? Kas Sa oled alati ise juures, ämber ja tulekustuti kõrval? Aga mis siis saab, kui mõni kohalike oludega mitte kursis olev inimene seda sauna kuivade kasepuudega 6 tundi järjest kütab ja siis järelvalveta jätab?

Päästeametiga plaanin lähiajal niiehknaa konsulteerida. Aga ma ei leia kuskilt neid vahekaugusi ja olen küllalt otsinud. Ilmselt tuleb siis see EVS 812-3:2013 kuskilt hankida, sest veebis seda infot ma ei leia. Ainus, mis nendele vahekaugustele viitab konkreetselt on 2005.a üllitis "Metallist suitsukorstna ja ühenduslõõri tuleohutusjuhend" http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... 8261,d.ZWU ja seal on ohutuks kauguseks märgitud 1000 mm.

Ma tahaks nüüd teada, kas siin teistel on seda järgitud, kellel suitsutorud leiliruumis?

[Urmas]

... Ma tahaks nüüd teada, kas siin teistel on seda järgitud, kellel suitsutorud leiliruumis?

Kas sa tahad väita, et pole oma elatud elu jooksul käinud üheski eramaja saunas? Ei tea, kas sul kujutlusvõimet on, aga lükka silme ette selline pilt- kui paljudes eramajades/linnakorterites on leiliruume, mis on suuremad kui seal ca 2x2 võ2x3m ja jälgitud seda 1m nõuet? Ei ole ju! Sellisel juhul peaks keris asuma keset leiliruumi ja suitsutoru põlvega keeratult minema umbes näo kõrguselt. Ei ole ju! Mida sa oled kinni oma laudades(põlevmaterjalis) ja oma 1m nõudega, selmet pista keris ühte sobivasse nurka ja kerise ning suitsutoru tagune viimistleda mittepõlevas materjaliga, a`la looduskivi, keraamiline plaat, on müüa valmis plaate dekoratiivse viimistlusega jne ja ülejäänud viimistle laudadega. Kerise ja lava vahele saab ehitada "ekraani, mida saab samuti väga edukalt ilusaks viimistleda, olen teinud. Jah, võib-olla need nipid nõuavad natuke rohkem rahalisi väljaminekuid, aga avardavad tunduvalt võimalusi kasulikumalt leiliruumi pinda ära kasutada.
Kõik jääb seaduse piiresse mitte ainult ametnike jaoks, vaid mittepõlevast materjalist kerise, suitsutoru ekraanid toimivad ka tegelikkuses.

[skip128]

Kus nüüd paugutas! Rahu.

Kerise- ja suitsutorutagune ongi dekoratiivkiviga plaanis katta.
Seepärast hakkasingi neid vahekaugusi uurima, et ma ei taha mitte eriti mingit kaitseekraani ehitada. Aga ega vist muud ei jää üle kui muudmoodi ei saa.

[Külaline]

Kus nüüd paugutas! Rahu...

Teate, mul hakkab tasapisi ära tüütama Teie lugemise stiil! Kas Te ilma emotsioonideta ka lugeda oskate? Tundub vist, et vist ei. Kui kusagil õlleklaasi taga räägiks täpselt sama juttu ilma emotsioonideta, siis vist ei toriseks. Aga miks foorumist konkreetset soovitust lugedes lähevad Teie negatiivsed hoiakud lakke? Täiesti arusaamatu ja võtab õlgu kehitama?

Urmas

[tähelepanek]

kui googeldasin Narvi NC 20, siis paistab, et sarnane mudel on ju ka Eesti tootjal olemas P-120. Endal sama mudeli väiksem variant (kuna lava suht väike) SKAMETI oma. See mul teine, eelmine pidas 11 aastat kopikatega vastu. Nüüd lasin teha paksemast materjalist kui poodides müüdavad: koldelagi 10mm, tagasein 6mm, küljed 4mm. Leil kiire ja korralik. Soovitan

No ei ole nad üldse ühesugused, erinevusi palju, Narvil V-kolle lisaõhu kanalitega külgedel ja taga, kerise alus torudest, lagi 10mm.

[aero]

Vahepeal on küll päris mitu kuud mööda läinud aga siiski - konkreetse kerise tootja nõuded (paigaldusjuhend) panevad asja täpselt paika! Minu kerisel näiteks on nõue isoleerimata torust süttiva seinani - 500mm. Kerise väljaviik on küljelt, ~45-kraadine põlv ja horisontaalne toru läbi kiviseina korstnasse, mis on teisel pool seina. Kuna seinte viimistluse ajal ei olnud kerise täpne asukoht, põlve nurk jne täpselt teada siis vahekauguseks põlvest lähima laudiseni kujunes 320mm. Ei vasta tootja nõuetele . Muud vahemaad, süttivast seinast
- kanavõrguni - 250mm
- koldeukseni - 300mm
jne on ok.

Selge, et sellisel kujul Päästeamet allkirja ei anna. Pean kas toru põlve juurde mingi isolatsiooni nuputama või osa seinalaudist dekoratiivkiviga asendama. Teine variant on keerulisem. Õnneks jäi korstna tegemisest üks 140mm keraamiline hülss üle, millest saan oma 115mm metalltoru ümber miskit leiutada. Vast sobib.

Veebruaris oli küsimus üleval, et kui kuumaks klaasukse esine läheb. Meil on uks on päris pirakas (kui liiga palju puid all siis soojuskiirgus läbi klaasi täiesti häirib - kõrvetab lavalolijate sääri 1-1,2m kaugusel !) aga ukse esine põrand häirivalt kuumaks küll ei lähe.

[joekas]

... Minu kerisel näiteks on nõue isoleerimata torust süttiva seinani - 500mm
...
- kanavõrguni - 250mm
- koldeukseni - 300mm
...

Mis tootja ja mudeliga tegu?

[skip128]

Sain leiliruumiga lõpuks ühele poole. Kubatuur on 6,8 m3, seega suht väike saun. Keriseks Harvia Legend 150SL, läbi seina köetav. Värske õhu ava on kuskil 60 cm kerise kividest kõrgemal ja õhk tuleb otse õuest. Õuepoolne toruots on umbes 1 m kõrgemal (toru läheb läbi tehnilise ruumi). Äratõmbed on keset lage ja lava all, kuskil 40 cm kõrgusel põrandast. Esimene on saunaskäigu ajal kinni, hoian lahti ainult kuivatamiseks ja üldiseks ventileerimiseks, teine on siis pidevalt lahti. Ukse all on 4-5 cm laine vahe, millel pole mu arust tähtsust. Ja vent toimib väga hästi!
Esimesed saunaskäigud on näidanud, et piisab kui kütta 60-65 kraadini. Leil, mis tuleb, on niiske ja kuum ning kestab pikalt.

[Küülaline]

piisab kui kütta 60-65 kraadini. Leil, mis tuleb, on niiske ja kuum ning kestab pikalt.

Harjumused on erinevad, aga ma ei kujuta ette alla 70 kraadist sauna. Vett peab kerisele vist kapaga kallama, et mingitki auru (loe: leili), tuleks. Oleneb muidugi, mis kõrgusel ja kus kohas termomeeter asub.

[skip128]

Ei pea üldse kapaga viskama. Proovisin läigatada kopsikutäie, hakkas kõrvetama. Leili tuleb nii et vähe pole. Termomeeter on samal kõrgusel, kus lavalistuja pea ja asub kerisest kaugemal seinas. Lava on põrandast 115 cm, laest samuti 115 cm. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis 60 kraadine (no max 70) saun on täiesti paras. Rohkem kütta ei saa, leil läheb teravaks. Võib-olla on asi väikeses kubatuuris ja kerise võimsuses?
Ma loodan, et termomeeter puusse ei pane.

[v2ikejoss]

Tere. Ei hakanud ka uut teemat tegema, kuna antud koht peaks sobima küll.

Otsin endale puukerist-samast ruumist kütmisega, ning hind seal 270-350€. Leiliruumi orig mõõt on 10.3m3 , klaasist uks annab veidi juurde ja muud asjad ka. Keskelt läbi vajab kütmist umbes 12-13m3 leiliruum. Kuna olen üsna tagasihoidlik saunaline, selline kord nädalas, vahest isegi harvem, ning ei armasta ka ülikuuma(100-110kraadi) sauna, siis arvan, et ei pea tingimata kõige kallimat-suuremat kerist valima. Kuid tahtsin ikkagi targematelt nõuandeid küsida. Olen vaadanud kerise variante:

Stoveman 16, Tatpar F116 ja V-1 , Skamet SY-116

Mida arvate antud variantidest ja millist soovitaksite? Või on ka veel mõni firma mida soovitate ja jääks ka samasse suuruse/hinnaklassi?

NB! Vaatasin, et paljudel keristel on see ohutu kaugus puit/seinast 50cm. On sellest midagi väga hullu, kui see vahemaa jääb näiteks 30cm?

Ette tänades..

[paneelikas]

Mida võtta mida jätta kui valikus on võrguga kerised:

Skameti S- või SY-116
http://skamet.ee/saunaahjud/vorkkorpuse ... -koetavad/

Stoveman 13R
http://www.stoveman.ee/products/stovema ... m3-154kwh/

Harvia Legend 150
http://harvia.ee/content/et/40/4148/Har ... 20150.html

Enamus kerise teemasid on siin läbi loetud, soovitatakse kodumaistest Skametit, Visarimetalli Tamme ahju ja veel mingieid külaseppade pooltooteid

Skameti keris oleks tore küll, näidised ka enamikes poodides väljas kuid ahjudel on väikesed kvaliteediprobleemid... ei ole veel näinud ahju mille korpus ja võrk oleks sirge, ikka on kuskilt midagi kõver või vormist väljas, värv jookseb, lisaks igati nigelad uksehinged ja -käepide.

Stovemani ahjud - kaubanduslik välimus võrreldes Skametiga igati ok, ümmarguse võrkkorpusega ahi on tõesti ümmargune, korralik (valu?) koldeuks tummiste hingedega ees, samas on siin mitu teemat kus kirjutatakse kuidas Stovemani ahi lihtsalt ei küta...

Harvia... viimistluskvaliteet tasemel, näeb igati hea välja ka, kuid sellise hinnaklassi ahjul (kuskil 500e ja peale) võiks kolle juba vähe paksemast materjalist olla? (konkreetsel Legend 150 mudelil ainult 5mm)


Tegelikult huvitakski kõige rohkem info Harvia kerise kohta, kas keegi on ostnud ja kuidas rahul ollakse.
Või on veel mingeid variante? (IKI kerisele ei hakka hammas peale)

[madism]

Harvia... viimistluskvaliteet tasemel, näeb igati hea välja ka, kuid sellise hinnaklassi ahjul (kuskil 500e ja peale) võiks kolle juba vähe paksemast materjalist olla? (konkreetsel Legend 150 mudelil ainult 5mm)

Ise valin ka hetkel kerist ja arvan et 5mm on täiesti piisav. Mida paksem metall, seda kauem soojeneb. Olen näinud üledimensioneeritud kerist mille seinapaksus oli ca 10mm, sellise paksuse juures metall enam suurt järgi ei anna ning pidi pidevalt mõrasid keevisõmblustesse tõmbama. Enda kogemus oli selline et sai vana saunamaja läbipõlend kerisepõhja pandud 10mm uus põhi ning peale seda tahtis keris 1-1,5tunni asemel küdeda vähemalt 3 tundi.

Võrkkorpustega keristega on veel selline huvitav asi et stovemani juhend ütleb et 500mm igast küljest ohutuskuja. Harvial on see 200 ja 250mm. Niiet kui ruumiga kitsas siis harvial on kindel pluss. Need kellel muidugi kasutusluba taodelda vaja pole võivad ühendada kuidas ise julgevad. Endal just olukord kus kerisest voodrilauani jääks kuskil 350mm. Harvia sobiks, stoveman ei sobi. Kuna 3 korda kallimat kerist ei raatsi osta siis panen voodrilaua asemel dek kivi ja stovemani kerise.

[Hiid]

Ei ole teisi proovinud, aga Stoveman oli puhas ikaldus. Tänasin seda päeva, kui sellest risust lahti sain.
See 10mm jutt on BS. Kui kiiresti raud soojust edasi kannab?
Kui rahakott vähegi lubab ja mingit konkreetset asja keegi otseselt ei soovita, siis ma prooviks Harviaga õnne

[-ivar-]

Ei ole teisi proovinud, aga Stoveman oli puhas ikaldus. Tänasin seda päeva, kui sellest risust lahti sain.
See 10mm jutt on BS. Kui kiiresti raud soojust edasi kannab?
Kui rahakott vähegi lubab ja mingit konkreetset asja keegi otseselt ei soovita, siis ma prooviks Harviaga õnne

Saunainteris oli uue disainiga Harvia väljas. See nägi küll jube välja (nagu Hiinas tehtud).

[Külaline]

Eks see Harvia Legend 150 üks mänguasi ole oma 58kg eluskaaluga
Selle raha eest saab ju kordi toekam (kaalukama) käsitöö ahju ja jääb raha ülegi. Vihjeid keriste teemades küll olnud.

[Rostfrei]

Pärnu tootja SKAMET kerist aasta ja mõni kuu peale kasutanud, seni ei oska viriseda, rahul.

[Karumaru]

Käisin poes hiilimas ja hakkas meeldima see keris:
https://www.stoveman.ee/product/saunaah ... wn-20r-ls/
Nüüd siis loen foorumit ja leian mitut laitust Stoveman-i kohta... On see asi praegu ka nii hull, või on ikka tootearendust ka tehtud? Kõrval Skamet-i oma oli hulga õhema konstruiga ja kvaliteet ka silmnähtavalt viletsam. Õigemini, eelmine keris mul oligi Skamet ja 7a. on nüüd läbi põlenud. Stovemanil oli ikka latte ja vinkleid sinna tugevduseks lastud.
Krt pidin enne ostmist ikka googlist korra läbi laskma ja nüüd pea laiali otsas. Otsin siis läbi seina kütmisega, võrguga ja veesärgiga kerist.

[saunahi]

Need poes müüdavad 5 mm plekist saunaahjud üle 3 a. ei kesta! Kui tahad saunaahju pikemaks ajaks 15-20 a, siis osta 8-10 mm torust küttekoldega saunaahi!

[saunahi]

motamees kirjutas: Alati ei ole nii, et paksem on parem. Näiteks paksuseinaline (1cm terasleht) saunaahi saab kiiremini otsa, kui 4mm terasest tehtu. Kust küll sellised insenerid tulevad!? Endal juba 25 a. pidevas kasutuses 1 cm terasest tehtud saunaahi!

[Tartu]

Stovemanil on ka nn Heavy mudelid, millel kolde lagi 8 mm plekist 5 mm asemel. Nendele annavad veidi pikema garantii ka, ju nad siis ka veidi kauem kestavad.

[võhik]

Kas Stoveman on endiselt ikaldus?
Ehituse ABCs hetkel läbiseina 20R neljasajaga pakkumises.
Oleks et ainult hind aga ka mõõdud sobivad hästi...
Kas põrandakütte kaitseks peaks villa alla panema?