Ehitusfoorum

madis64 kirjutas:

fanatic kirjutas:Sein, 200mm fibo ja 250 silver eps

Tundub üsna loogiline - mul kulus sel küttehooajal umbes sama palju puid (ca 5,5 ruumi), seinas on ca 150 mm villa, põrand/sokkel soojustamata, pinda ca 100 m2, toatemperatuuri hoidsime ca 24 kraadi, õhksoojuspump kulutas talvekuudel ca 200 kWh.

Mis on sinu sellel ja eelnevatel postitustel pistmist antud ahju möödistamisega, olgu see ahi kelle ehitatud tahes.Ka antud tingimustes tehtud mõõdistus näitab palju, mida sina kas ei mõista või väldid mõistmast.
Küsi omale ka võrdluseks teiste ahjude andmed, ehk siis lõõp mõistuse selgeks ja jätad irisemise.

madis64 kirjutas:Tegelikult huvitab mind selle ahju kasutegur "paraja külmaga küttes, teostades mõõtmisi näiteks kolm päeva järjest"-stsenaariumi järgi, kuid sellega tuleb oodata ilmselt järgmise küttehooajani.

Kuidas mõjutab välistemperatuur ahju kasutegurit? Ei tea koldes praksuvad puud ega ka ahjuks laotud kivid midagi väljas toimuvast. Mõju on ainult juhul, kui märkimisväärne osa korstnast jookseb soojustamata ruumis ja seetõttu peaks pigi vältimiseks suurema külmaga pisut kõrgema temperatuuriga auru korstnasse laskma.
Küsitud mõõtmine ütleks rohkem maja kui ahju kohta. Tõsi - hetkel jäi mõõteperiood lihtsalt lühikeseks ja seetõttu hinnati ahju jäänud jääksoojust mingi müstilise valemi alusel. Ma tahaks seda valemit teada.

2korda2 kirjutas:Kuidas mõjutab välistemperatuur ahju kasutegurit? Ei tea koldes praksuvad puud ega ka ahjuks laotud kivid midagi väljas toimuvast.

No kui sa nii arvad, siis ei hakka ma sind ju ometi ümber veenma (ning ahi ei lõpe koldega)

2korda2 kirjutas:Küsitud mõõtmine ütleks rohkem maja kui ahju kohta.

Jällegi - ilu on vaataja silmades, kui sinule ei ütle midagi, ju siis ei ütle, kuid ära pahanda, kui mõni teine arvab, et ehk ikka natuke ütleb ka

Ma olin kindel, et minu postitus kustutatakse.

madis64 kirjutas:
Jällegi - ilu on vaataja silmades, kui sinule ei ütle midagi, ju siis ei ütle, kuid ära pahanda, kui mõni teine arvab, et ehk ikka natuke ütleb ka

Pane siis kirja, mida mõni teine näeb. Seni sa, mõni teine, ei ole ju ahjust piiksugi teinud. Teema aga lausa muudeti spetsiaalselt, et oleks kindla ahju möötmistulemuste teema.

2korda2 kirjutas:

madis64 kirjutas:Tegelikult huvitab mind selle ahju kasutegur "paraja külmaga küttes, teostades mõõtmisi näiteks kolm päeva järjest"-stsenaariumi järgi, kuid sellega tuleb oodata ilmselt järgmise küttehooajani.

Kuidas mõjutab välistemperatuur ahju kasutegurit? Ei tea koldes praksuvad puud ega ka ahjuks laotud kivid midagi väljas toimuvast. Mõju on ainult juhul, kui märkimisväärne osa korstnast jookseb soojustamata ruumis ja seetõttu peaks pigi vältimiseks suurema külmaga pisut kõrgema temperatuuriga auru korstnasse laskma.
Küsitud mõõtmine ütleks rohkem maja kui ahju kohta. Tõsi - hetkel jäi mõõteperiood lihtsalt lühikeseks ja seetõttu hinnati ahju jäänud jääksoojust mingi müstilise valemi alusel. Ma tahaks seda valemit teada.

Seda valemit oskab seletada Mart Hovi, ehk leiab ta mahti sellest ja mõõtmistulemustest siin mõne sõna kirjutada.

Madis, kui palju muutub ahju kasutegur ja kuidas (noniiumbes) kui sama ahi köeb keset lagedat põldu -10C või +35C juures?

Mind, ehituskauget ja siin hobikorras käijat on viimasel ajal silma kraapima hakanud oma ala professionaalide nn apsakad, mis ei tekita kuidagi usaldust. Nagu siin teemas pakub Koit läbi pika valemi, et mul on lausa plussenergiamaja, tehes seda valeseti ja mitte kõiki andmeid arvesse võttes. Või siis ühes teises teemas Annese arvutused lõõride sisepindala kohta.

Peab ettevaatlik olema

Urmas Hiielaan kirjutas:Kas taolisel +majal ei peaks ka ventilatsiooni kulusid küttesüsteemi osaks lugama.

Kui vähegi tänapäeva mõistes mõistliku kasuteguriga soojatagastiga vent. seade kasutuses siis sellest pigem küttearvet vähendav mitte tõstev efekt.

fanatic kirjutas:Madis, kui palju muutub ahju kasutegur ja kuidas (noniiumbes) kui sama ahi köeb keset lagedat põldu -10C või +35C juures?

Kui palju muutub - seda just need (veel tegemata) mõõtmised näitama peaksidki.

Minu loogika ütleb, et muutub küll, kuna kaminahju poolt soovitatud 2 järjestikuse koldetäie kütmisel on teise koldetäie puhul lõõristiku sisepind oluliselt (minu empiiriline hinnang, väärtused peaks andma mõõtmine) soojem kui esimese koldetäie puhul ja lihtloogika ütleb, et teise koldetäie küdemise jooksul jugab taeva poole oluliselt rohkem energiat kui esimese koldetäie puhul.

Samas, kui sinu maja oma 25 cm EPS-kasukaga on ikka nii soe, et tõesti seda kahte järjestikust koldetäit välja ei kannata (muutub saunaks, kus võimatu olla) siis tuleks leida analoogilise konstruktsiooniga ahi mõnes vähem soojapidavas majas (mõõtmise ja uurimise objektiks on ju ahju konstruktiivne lahendus, mitte maja soojuspidavus)

Olgu või ettevaatlikult aga mina ootan mõõtjate kommentaare.
Ma kustutasin jälle oma mõtteid, et anda neile veel võimalus.

madis64 kirjutas:

fanatic kirjutas:Madis, kui palju muutub ahju kasutegur ja kuidas (noniiumbes) kui sama ahi köeb keset lagedat põldu -10C või +35C juures?

Kui palju muutub - seda just need (veel tegemata) mõõtmised näitama peaksidki.

Minu loogika ütleb, et muutub küll, kuna kaminahju poolt soovitatud 2 järjestikuse koldetäie kütmisel on teise koldetäie puhul lõõristiku sisepind oluliselt (minu empiiriline hinnang, väärtused peaks andma mõõtmine) soojem kui esimese koldetäie puhul ja lihtloogika ütleb, et teise koldetäie küdemise jooksul jugab taeva poole oluliselt rohkem energiat kui esimese koldetäie puhul.

Samas, kui sinu maja oma 25 cm EPS-kasukaga on ikka nii soe, et tõesti seda kahte järjestikust koldetäit välja ei kannata (muutub saunaks, kus võimatu olla) siis tuleks leida analoogilise konstruktsiooniga ahi mõnes vähem soojapidavas majas (mõõtmise ja uurimise objektiks on ju ahju konstruktiivne lahendus, mitte maja soojuspidavus)

Püha lihtsameelne, mine koju. Pole midagi tavalisemat kui kütta 2-3 koldetäit. Vaata ahjutootjate kasutusjuhendeid. Aga intriigi loomiseks pole ju vahet, millest kirjutada, peaasi on olla vastu. No teadja mis teadja. Ja kaine peaga

madis64 kirjutas:

fanatic kirjutas:Madis, kui palju muutub ahju kasutegur ja kuidas (noniiumbes) kui sama ahi köeb keset lagedat põldu -10C või +35C juures?

Kui palju muutub - seda just need (veel tegemata) mõõtmised näitama peaksidki.

Minu loogika ütleb, et muutub küll, kuna kaminahju poolt soovitatud 2 järjestikuse koldetäie kütmisel on teise koldetäie puhul lõõristiku sisepind oluliselt (minu empiiriline hinnang, väärtused peaks andma mõõtmine) soojem kui esimese koldetäie puhul ja lihtloogika ütleb, et teise koldetäie küdemise jooksul jugab taeva poole oluliselt rohkem energiat kui esimese koldetäie puhul.

Samas, kui sinu maja oma 25 cm EPS-kasukaga on ikka nii soe, et tõesti seda kahte järjestikust koldetäit välja ei kannata (muutub saunaks, kus võimatu olla) siis tuleks leida analoogilise konstruktsiooniga ahi mõnes vähem soojapidavas majas (mõõtmise ja uurimise objektiks on ju ahju konstruktiivne lahendus, mitte maja soojuspidavus)

Ma arvan, et ka teise koldetäie puhul näitab minu korstna termomeeter esimesel korrusel ikka 150C, sest kõrgema temperatuuri korral, halveneb kasutegur ja ka teised andmed. Korstna jalg teisel korruse (ainuke küttekeha) läheb muidugi soojemaks, aga kuidas see muudab oluliselt ahju kasutegurit jääb ikka arusaamatuks?

Kui talvel mõõdistada, siis ülekütmise ohtu pole, soodsa tuulesuuna puhul teeme aknad uksed lahti ja sise ja välistemperatuur ühtlustub kiiresti.

Ära usu intrigantide sajatusi. Selle ahju jaoks on olemas üks ja kindel reegel : kütta tuleb just niipalju kui vaja. Ma pole seda suusoojaks välja mõelnud. See on aastatega leitud ...ma ei tohi öelda, et tõde , ütlen tulem Ega ma hästi ei tea, mida see tulem tähendab aga küllap kohe ka seletatakse see mulle selgeks

Riinal on sedasama projektiga ahi renoveeritavas maamajas ja tema käest saab teada ka talvised maxikütmise kogemused. TPL-is osalejad aga ka käega katsuda.

fanatic kirjutas:Ma arvan, et ka teise koldetäie puhul näitab minu korstna termomeeter esimesel korrusel ikka 150C, sest kõrgema temperatuuri korral, halveneb kasutegur ja ka teised andmed.

Siinkohal ei ole ju mõtet arvata, vaid korraks visatakse andurid peale ja ongi pilt selge. Äkki sul on hoopis "superahi"

fanatic kirjutas:Korstna jalg teisel korruse (ainuke küttekeha) läheb muidugi soojemaks, aga kuidas see muudab oluliselt ahju kasutegurit jääb ikka arusaamatuks?

Kui korstnast soojem õhk väljub kui tingimata vajalik, siis see on kaotsiläinud energia, ülejäänud energia (eeldame siinkohal täielikku põlemist) hajub sul maja sisemusse ja on kasulik energia. Kasuliku energia suhet kulunud koguenergiasse nimetati vanasti kasuteguriks (kui ma veel koolis käisin).
Nii et mida rohkem energiat (protsentuaalselt) taevaavaruste poole teele läheb, seda väiksem on kütteseadme kasutegur.

On see vahe suur või väike, oluline või marginaalne, peaksid üheselt ära näitama mõõtmistulemused - ilma mõõtmistulemusteta võib arvata ju igaüks siia- ja sinnapoole, meil vaba maa

Sina arvad, mina mõõdan ahjul korstnasseminevat soojust suitsugaaside termomeetriga ja oleme need liitnud ahjude standartvarustusse. Tulemusi sa nii ehk naa ei usu enne ega pärast.

kaminahi kirjutas:Sina arvad, mina mõõdan ahjul korstnasseminevt soojust suitsugaaside termomeetriga ja oleme need liitnud ahjude standartvarustusse.

Gaasianalüsaator ja õhukulumõõtur (koos logeriga) on ka standardvarustuses?

madis64 kirjutas:

kaminahi kirjutas:Sina arvad, mina mõõdan ahjul korstnasseminevt soojust suitsugaaside termomeetriga ja oleme need liitnud ahjude standartvarustusse.

Gaasianalüsaator ja õhukulumõõtur (koos logeriga) on ka standardvarustuses?

Proovi loll teemas püsida. Praegu oli jutt vaid korstnasse minevast temperatuurist ja sa oled ikka tõesti idioot.

kaminahi kirjutas:Olgu või ettevaatlikult aga mina ootan mõõtjate kommentaare.
Ma kustutasin jälle oma mõtteid, et anda neile veel võimalus.

Pole mõtet provotseerida, see head nahka ei too. Mõõtaja oli Mart Hovi ja vaeavalt, et Annes siin midagi kommenteerib, seda näitab juba tema vaikimine teemal lõõride arvutuse kohta. Eks Sa pead oma sõpradelt personaalset kommentaari ja autogrammi paluma

kaminahi kirjutas:Praegu oli jutt vaid korstnasse minevast temperatuurist

Kes siin "vaid temperatuurist" vestelnud on?

fanatic kirjutas:

kaminahi kirjutas:Olgu või ettevaatlikult aga mina ootan mõõtjate kommentaare.
Ma kustutasin jälle oma mõtteid, et anda neile veel võimalus.

Pole mõtet provotseerida, see head nahka ei too. Mõõtaja oli Mart Hovi ja vaeavalt, et Annes siin midagi kommenteerib, seda näitab juba tema vaikimine teemal lõõride arvutuse kohta. Eks Sa pead oma sõpradelt personaalset kommentaari ja autogrammi paluma

Need sõbrad ei pääse kindlasti vaid kommentaariga mulle. Selliste meeste koht ei ole teisi õpetada. Ehk keegi ei oma õigust raha eest valetada. Suur edevus ja pea olematud teadmised. Ja needki teadmised on segi nagu sõnnik.

madis64 kirjutas:

fanatic kirjutas:Ma arvan, et ka teise koldetäie puhul näitab minu korstna termomeeter esimesel korrusel ikka 150C, sest kõrgema temperatuuri korral, halveneb kasutegur ja ka teised andmed.

Siinkohal ei ole ju mõtet arvata, vaid korraks visatakse andurid peale ja ongi pilt selge. Äkki sul on hoopis "superahi"

fanatic kirjutas:Korstna jalg teisel korruse (ainuke küttekeha) läheb muidugi soojemaks, aga kuidas see muudab oluliselt ahju kasutegurit jääb ikka arusaamatuks?

Kui korstnast soojem õhk väljub kui tingimata vajalik, siis see on kaotsiläinud energia, ülejäänud energia (eeldame siinkohal täielikku põlemist) hajub sul maja sisemusse ja on kasulik energia. Kasuliku energia suhet kulunud koguenergiasse nimetati vanasti kasuteguriks (kui ma veel koolis käisin).
Nii et mida rohkem energiat (protsentuaalselt) taevaavaruste poole teele läheb, seda väiksem on kütteseadme kasutegur.

On see vahe suur või väike, oluline või marginaalne, peaksid üheselt ära näitama mõõtmistulemused - ilma mõõtmistulemusteta võib arvata ju igaüks siia- ja sinnapoole, meil vaba maa

Superahi ja maja on veel paberil
Õige oleks termomeeter paigutada korstna pitsi külge, siis saaks alt õhukoguseid nii muuta, et kõik kasulik jääb ka peale kolmandat koldetäit majja.
Krt, ega ma ahju sellepärast ei valinud, et kasuteguri komakohti taga ajada Komakohtade jaoks on teised kütteliigid. Samas ajaviiteks on huvitav ikka.

fanatic kirjutas:Õige oleks termomeeter paigutada korstna pitsi külge, siis saaks alt õhukoguseid nii muuta, et kõik kasulik jääb ka peale kolmandat koldetäit majja.

Mine Tööriistamarketisse ja osta sealt 4 raadio-anduriga "ilmajaam". Üks neist andureist on "saunaandur", mille termoelement on traadi otsas. Puuri pitsi sisse (igaks juhuks mitteläbiv) ava ja topi see andur sinna avasse. Sellisel juhul ei mõõda see küll gaasi temperatuuri kuid annab ettekujutuse korstnaotsa temperatuurist. Kui läbiva ava puurid, siis võib ehk plastisolatsioon sulama hakata Võib ju ka punase vase või alumiiniumist varda läbiva ava otsa toppida ja anduri vastu seda lükata ...
Peale seda "klõpsi aga ilmajaamal kanaleid" (tuba, kelder, õu, korsten) ja jälgi mängu

fanatic kirjutas:Krt, ega ma ahju sellepärast ei valinud, et kasuteguri komakohti taga ajada Komakohtade jaoks on teised kütteliigid. Samas ajaviiteks on huvitav ikka.

Siinkohal tsiteeriksin küll klassikuid "kui teed, ära põe, kui põed, ära tee"

Milleks on vaja ettekujutust korstnaotsa temperatuurist võrrelda keldri temperatuuriga

kaminahi kirjutas:Milleks on vaja ettekujutust korstnaotsa temperatuurist võrrelda keldri temperatuuriga

Inglastel on sellisele küsimusele hea vastus - "because I can".

Ning jutt ei käinud mitte võrdlemisest, vaid vaatlemisest - neil asjadel on vaks vahet (keldritempereatuuri on kasulik jälgida, et see liiga kõrge ei oleks ja talvekartul kasvama ei läheks).

Korstnasondi kohta järelmõte - tahmapõlengu võimalust arvestades ei tundu see (sauna standardanduri kasutamine) siiski mitte hea mõte olema.

madis64 kirjutas:

fanatic kirjutas:Õige oleks termomeeter paigutada korstna pitsi külge, siis saaks alt õhukoguseid nii muuta, et kõik kasulik jääb ka peale kolmandat koldetäit majja.

Mine Tööriistamarketisse ja osta sealt 4 raadio-anduriga "ilmajaam". Üks neist andureist on "saunaandur", mille termoelement on traadi otsas. Puuri pitsi sisse (igaks juhuks mitteläbiv) ava ja topi see andur sinna avasse. Sellisel juhul ei mõõda see küll gaasi temperatuuri kuid annab ettekujutuse korstnaotsa temperatuurist. Kui läbiva ava puurid, siis võib ehk plastisolatsioon sulama hakata Võib ju ka punase vase või alumiiniumist varda läbiva ava otsa toppida ja anduri vastu seda lükata ...
Peale seda "klõpsi aga ilmajaamal kanaleid" (tuba, kelder, õu, korsten) ja jälgi mängu

fanatic kirjutas:Krt, ega ma ahju sellepärast ei valinud, et kasuteguri komakohti taga ajada Komakohtade jaoks on teised kütteliigid. Samas ajaviiteks on huvitav ikka.

Siinkohal tsiteeriksin küll klassikuid "kui teed, ära põe, kui põed, ära tee"

Ma juba lootsin, et see soovitus reguleerib ka ahju antavaid õhukoguseid automaatselt.

Minul pole põdeda midagi, tulge ja mõõtke palju jõuate

Aga tõsiselt, kas neid päris korstna temperatuuri andureid raadio teel juhitavaid ei ole?

fanatic kirjutas:Ma juba lootsin, et see soovitus reguleerib ka ahju antavaid õhukoguseid automaatselt.

Telli Elionilt "Kodujuhtimine", kirjelda seal omad, reeglid, osta andur ja täitur (kui neid veel olemas pole, siis telli väljatöötlus) ning "kõik reguleerub automaagiliselt"

fanatic kirjutas:Aga tõsiselt, kas neid päris korstna temperatuuri andureid raadio teel juhitavaid ei ole?

Kindlasti on, kuid mis nende hinnaklass ka on? Ise alustaksin uurimist Tevalost ja Ronexist.

Alternatiiviks on asendada selle "ilmajaama" anduriosa termopea mingi kuumakindlama variandiga - neid hakkaksin uurima näiteks SKS-Tehnikast.

Fanatic, on olemas ahju juhtimiseks täielik automaatika ja arva ära, mida nende tootja nendest räägib. Aga kuna eesmärk on võrrelda ikkagi erinevaid ahjusi, siis peaks seda automaatikat olema juba mitu. Robert Salvata, Veuko president, teadis rääkida, et tema kodumaal, Slovakkias ongi neid mitu. Kahel ahjul.
Ma arvan, et kolme järjestikuse talvepäeva mõõtmistulemuste põhjal on samade riistadega toimetades meid kõiki tegelikult huvitav vastus käes. Kas pottahjud on poole paremad, kas järjestikuse (ring)lõõriga lõõristik on ikka tõesti tunduvalt parem kui langeva lõõristikuga, näiteks just Unibuildi ahi, mis sinu toas ja kas me saame teada, keda saab uskuda ja kes peab taanduma.