Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:http://www.spu.fi/tutkimukset

Nägin seda lehte - seal ei ole ju linke dokumentidele?

Või olen ma pimedaks jäänud

Külaline kirjutas:"Mikäli tarvitset lisätietoja jostakin tällä sivulla mainitusta tutkimuksesta, otathan yhteyttä Tuotekehitystiimiimme (yhteystiedot löytyvät henkilöstötiedot-sivulta)."

Joopa-joo, tottakai ...

Härra Piirfeld, kas eelpool viidatud SPU lahendus palkmajale on "Eesti" või "Lääne" lahendus?

Tere. Kuna ei oska piisavalt hästi soome keelt, siis ei hakka ka sellesse dokumenti süüvima. Sellele vaatamata saan öelda, et minu mõte ei ole vist piisava selgusega väljendatud. Ma ei rääkinud "lahendusest" vaid "süsteemist", kusjuures tehniline lahendus on süsteemi ainult üks komponent. Lääne lahenduse võib rahumeeli süsteemi teiste osadega nii ära nudida, et lahendus lihtsalt ei tööta. Aga see on filosoofia. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

SPU-AL on nende kodulehe andmetel ca 8 x aurutihedam kui näiteks 0,2 mm kile ja diffusiooni praktiliselt ei toimu.. Seega võiks põhimõtteliselt soojustada sestpoolt küll. Palkmaja puhul peaks seega siisse olema ehitatud eraldi karkass ja SPU - AL plaadid paigaldatud nii , nagu paigaldusjuhend nõuab. Siis tekiks sisse palkmajafilosoofiaga mittesobiv "kilekott" Paigaldusvideot vaadates tundub usutav , VTT vastavaid pabereid ei näinud.

Kuulge, minu kodukohas on soojustus tööde joaks nõutav projekt ja projekteerija ongi selleks, et leida õige materjal, et vigu ei tehtaks jne. Lõpuks te ju peate talle raha maksma las ta siis teeb selle eest ka tööd. Või ma olen asjast valesti aru saanud?

praktik kirjutas:SPU-AL on nende kodulehe andmetel ca 8 x aurutihedam kui näiteks 0,2 mm kile ja diffusiooni praktiliselt ei toimu..

"Süüdi" on metallist väliskiht, mis teatavasti on veeauru suhtes difusioonikindel (kui me räägime materjalist).
Konstruktsioonikihi kohta nii resoluutselt enam väita ei saa.
Kust seda paigaldusvideot näeb?

Aastast 2017 (2018 ?) peavad kõik põhjalikult rekonstrueeritavad hooned hakkama olema madalenergiahooned. Minu arust on siin muinsuskaitsjatel praegu sellega kõva press peal, et nad peavad kas leidma võimalused, kuidas seespoolt kestlikult ja tervislikult soojustada või loobuma vanade puitmajade väljanägemise säilitamise nõudest.
Hetkel promotakse miskit mineraalplaati mis pidi olema aluseline, et hallitus ei hakkaks arenema. Aga probleemiks pole ju mitte seina sisepinna ja soojustusmaterjali hallitus vaid palgi sisepinna hallitus, kui mina asjast õieti aru sain? Samas katsetatakse ka PUR-i ga isoleerimist. Hetkel käival ehitusmessil oli (on) ka renoveerimisteemalisi seminare. Kas keegi käis seal ja mida räägiti?

Omal näitel - 10 000 kWh aastas (seda soojuspumbaga) 80 ruuduse palkmaja korteri elektrikuluks on ikka liiga palju.

Imelik kirjutas:

praktik kirjutas:SPU-AL on nende kodulehe andmetel ca 8 x aurutihedam kui näiteks 0,2 mm kile ja diffusiooni praktiliselt ei toimu..

"Süüdi" on metallist väliskiht, mis teatavasti on veeauru suhtes difusioonikindel (kui me räägime materjalist).
Konstruktsioonikihi kohta nii resoluutselt enam väita ei saa.
Kust seda paigaldusvideot näeb?

Näeb nende kodulehel spu.fi soomekeelses variandis asennusohjeet - asennusvideot
Seal ka viited VTT kinnituse kohta.

Tänan. Teemaga seondub ilmselt antud video.
Ei adunud- kuidas on välistatud kondensaadi ja/või hallituse tekkimine?
Puuritud avad olid õhutiheduse vähendamiseks või lõhkusid oletatava aurutõkke?

Ma näen endiselt probleemi temperatuuriläbilõike nihkumises sissepoole, lisaks võimalikud "külmasillad".
Ehk difusioonile läbimatu kiht peab olema 100 % -se pidavusega. Vahutamine seda ei taga.

Antud video oli ka minuarust täielik jura ja kuul pähe. Kuskil põranda ja akna ääres täiesti lahtised servad ja totaalne absurd ju.

Jah. see põranda ühenduskoht on kindlasti jura , kuid selle saab teha õhutihedaks parketi ülesvõtmise ja sinna alla õhutiheda kihi lisamisega , mis omakorda teibitakse siis SPU al. kihiga. Probleem on siis veel aknapõskede difusioonikindel lahendus , kuid mis peals ka olema võimalik teha , Olemasolev aurutõke puuritakse läbi , et ei tekiks topelt aurutõket (SPU-AL kate on uus aurutõke). Nii olen mina sellest aru saanud. Teoreetiliselt peaks minu arvates selle lahendusega saama 100% diffusioonikindla lahenduse küll vist.

Et ehitad palkmajastsandwitchi ?
Isegi nendega pidi probleeme olema, kuigi oluliselt tugevam konstruktsioon.

Jah, kui soojustada seestpoolt ja soojustuse kiht on piisavalt paks et kastepunkt liiguks soojustuse sisse. Siis on see nagu iga teisegi konstruktsiooni puhul ainus garanteeritud lahendus kui see muidugi non 100% korrektselt tehtud, näinud elus piisavalt ka sandvitch konstruktsioone , mis tänaseni tilguvad erinevatel põhjustel halbade lahenduste ja ehituskvaliteedi tõttu.Nii mõneski suures kaubanduskeskuses on ripplae taga ämbrid et probleemi kergendada. Ehitad palkmaja sisse "teise maja". Emotsionaalselt ja esteetiliselt pole see lahendus küll enamasti vastuvõetav insenertehniliselt aga küll.

Jah, kui soojustada seestpoolt ja soojustuse kiht on piisavalt paks et kastepunkt liiguks soojustuse sisse. Siis on see nagu iga teisegi konstruktsiooni puhul ainus garanteeritud lahendus kui see muidugi non 100% korrektselt tehtud,

Äkki täpsustad palun,tsitaadi mõte jäi mulle hämaraks.
Halvad lahendused ja ehituskvaliteet, seisneb peaasjalikult selles, et sandwitchi sisemine
plekkate on lõhutud või veeauru mittepidav?
"Maja majas" peaks olema vahelt ventileeritav, ehk välimine maja on välisvoodri eest?
"Sandwitchi" puhul oleks palk aga soojustuse väliskihiks. Teoorias toimib juhul kui sisemine aurutõke on pidav, praktikas kahtlen.
Ise eelistaksin maju, kus kogu konstruktsiooni kestvus ja toimivus ei sõltuks aurutõkkekihist.

Ise eelistan samuti lahendusi , kus konstruktsiooni töö ei sõltu ainult aurutõkkest. Palkmaja puhul kui seestpoolt soojustada pääseb paraku välisõhk ikkagi kuskilt palgi ja soojustuse vahele , kuna palksein ei ole piisavalt auru(õhutihe) eriti variandid , mis ei ole tehtud masinatega ehk vara ei ole kindla spetsiaalse profiiliga mida on lihtsam tihendada.Palk ise on muidugi piisavalt õhutihe ja ei "hinga" vastupidiselt paljude palkmajaehitajate müügijutule.
Sandwirchi probleem on olnud antud juhtudel erinevate monteeritavate detailide liited ja sõlmed näiteks katuse, seina, parapeti liitumissõlmed . Iga pisemgi viga (paigaldusel ,projekteerimisel) toob kohe suuri probleeme. Ka juurdekutsutud tarkade poolt pakutud lahendused ei ole andnud tulemusi kuna ka täpset põhjust ei ole päris täpselt tagantjärgi suudetud tuvastada.St. eeldatavasti on sisemine aurutõkkekiht miskitmoodi rikutud või valesti paigaldatud.

praktik kirjutas: Palkmaja puhul kui seestpoolt soojustada pääseb paraku välisõhk ikkagi kuskilt palgi ja soojustuse vahele , kuna palksein ei ole piisavalt auru(õhutihe) eriti variandid , mis ei ole tehtud masinatega ehk vara ei ole kindla spetsiaalse profiiliga mida on lihtsam tihendada.

Mis siis halba juhtub?

Teatud tingimustel võib tekkida kondensaat (olenevalt soojustuse paksusest ja kui seespool aurutõket ei ole ).
Siis ei saa ka seda konstruktsiooni nimetada sandwitchiks...
Korrektse aurutõkke puhul ei tohiks olla probleemi.

Ei teki sinna välisõhust kondensaati. Miks peaks?
Kui palksein on niivõrd ebatihe ja hea aurujuhtivusega siis seda ohutum on seest soojustada. Mis pääseb seest palgini pääseb ka väliskeskkonda.

Ei teki jah , niiskus ikka seestpoolt. Ma ju kirjutasin et see tekib seespoolse aurutõkke puudumisel! Igat palkseina aga ei saa arvestada 100% sandwichina(õhutiheda välispinnana. Külm õhk võib kiiresti maha seinakonstruktsiooni ning jahutada palkseina sisepinna ja sinna saab tekkida kondensaat sest aurutõkke puudumisel on seal ju soe ja suurema niiskusesisaldusega õhk.

Jätkates veidi esialgset teemat pur vahu kohta - võtsin ühe teenusepakkujaga ühendust ning küsisin kuidas siis palkmaja soojustada. Vastuseks sain, et kui seest siis avatud ja kui väljast siis suletud. See käib aga minu väheste arusaamistega risti vastu. Ei hakanud selle inimesega vaidlema, kuna ei ole antud teemal piisavalt pädev, aga kas siiski aurutakistus ei peaks seest poolt välja poole vähenema?



Kodulehel samuti tekst:
"Avatud pooridega PUR vahtu kasutatakse eelkõige sisetingimustes ning pööningu vahelagede soojstamisel"

Külaline kirjutas:Jätkates veidi esialgset teemat pur vahu kohta - võtsin ühe teenusepakkujaga ühendust ning küsisin kuidas siis palkmaja soojustada. Vastuseks sain, et kui seest siis avatud ja kui väljast siis suletud. See käib aga minu väheste arusaamistega risti vastu. Ei hakanud selle inimesega vaidlema, kuna ei ole antud teemal piisavalt pädev, aga kas siiski aurutakistus ei peaks seest poolt välja poole vähenema?



Kodulehel samuti tekst:
"Avatud pooridega PUR vahtu kasutatakse eelkõige sisetingimustes ning pööningu vahelagede soojstamisel"

Keegi?

Kas peale 5 aastat oskab keegi sellele küsimusele vastata? Aitäh