Ehitusfoorum

VEUKO on äärmiselt tänuväärne ühendus ja mul on hea meel, et ka Eesti sinna kuulub.

Mistahes ahjukonkursi toimumine on samuti igati tore, kuid pottsepaõppe taastamiseks on ikka vaja korralikku õppekava ja -materjale. See on kõigest isiklik seisukoht, aga kuuludes Euroopa Liitu, VEUKOsse jne, oleks mingi nn oma süsteemi loomine nullist ilmselgelt arutu ja ebarealistlik. Olen jätkuvalt seda meelt, et Eestil ei ole selle jaoks nii vaba ainelist kui ka intellektuaalset ressurssi. Mõistlik on ikka kohandada siinsetele oludele sobivaks mingi kvaliteetne euroopalik õppeprogramm. Sestap ootaks huviga näiteid selle kohta, kuidas on asjuad korraldatud nii lähemate kui kaugemate naabrite juures. Niisama huvipakkuv oleks loomulikult lugeda korralikult koostatud ja argumenteeritud ülevaadet eesti ahju erilisuse kohta.

Leevi kirjutas:VEUKO on äärmiselt tänuväärne ühendus ja mul on hea meel, et ka Eesti sinna kuulub.

Mistahes ahjukonkursi toimumine on samuti igati tore, kuid pottsepaõppe taastamiseks on ikka vaja korralikku õppekava ja -materjale. See on kõigest isiklik seisukoht, aga kuuludes Euroopa Liitu, VEUKOsse jne, oleks mingi nn oma süsteemi loomine nullist ilmselgelt arutu ja ebarealistlik. Olen jätkuvalt seda meelt, et Eestil ei ole selle jaoks nii vaba ainelist kui ka intellektuaalset ressurssi. Mõistlik on ikka kohandada siinsetele oludele sobivaks mingi kvaliteetne euroopalik õppeprogramm. Sestap ootaks huviga näiteid selle kohta, kuidas on asjuad korraldatud nii lähemate kui kaugemate naabrite juures. Niisama huvipakkuv oleks loomulikult lugeda korralikult koostatud ja argumenteeritud ülevaadet eesti ahju erilisuse kohta.

Ma näen endiselt tahet näidata ennast pottsepanduses, omamata pottsepandust endas. Kui seda on, siis saab ju ametliku konkursi korras selle ka teistele tõestada. Kuidas me suutsime saada vabaks ja nüüd ei suuda õpetada kohaliku tarkusega ? Välismaa tudengid õpivad Eesti kõrgkoolide programmide alusel insenerideks, arstideks...
Küsimus on koolitajates.
Pottahi ei ole poole võimsam kui tellisahi. Meil ongi Euroopaga ühised normid.
Kõige enam huvitab mind, et kui lai või paks potivuuk siis maale tuuakse

Kaminahi, ei ole poti vuugi standardit, vähemalt meil siin, tee vuugi paksuseks või 25mm, kui klient seda aktsepteerib. Eelmise vabariigi ajal loeti korralikuks meistriks sellist pottseppa, kelle poti vuugivahele vihikuleht ei mahtunud. Ei olnud tolle ajal vihikulehed ka kartongist, järelikult alla 0,1mm.

Koit

kaminahi kirjutas: Kõige enam huvitab mind, et kui lai või paks potivuuk siis maale tuuakse :write

Taaskord ei soovi hakata ennustama, aga on ilmselge, et vuugi paksuse määrab juba lähitulevikus kliendi maksevõime. Ja väismaa mõjudega ei ole siin vähimatki pistmist. 0,2-2-5mm saab olema see skaala, pakun.

Osaleme "Eesti ehitab 2013" messil.

Kohtumiseni messil!

Wolfshöher Tonwerke salvestava ahju koolitus, mis toimub Tartus 15.-16 aprill.
Edastame koolituse ajakava:

Esmaspäev 15. aprill
8:30-9:00 Osalejate registreerimine
9:00 - 10:20 Wolfshöher pottsepa shamott, omadused, kasutusvõimalused
10:20-11:40 Praktiline osa, ahju kokkupanek, südamiku kasutamine, töötamine segudega HM, HKM
11:40-12:00 Kohvipaus
12:00 - 13:30 Ahju ehitamine vastavalt joonistele
13.30-14:30 Lõuna
14:30-15:30 Suitsugaaside liikumise arvutuse ettekanne vastavalt diagrammile TROL 2006
15:30-17:00 Praktiline töö jätkub
17:00-17:40 Küsimused ja vastused

Teisipäev 16. aprill
9:00-10:20 Ahju ehitamine jätkub
10:20-11:40 Suitsulõõride ehitamisvõimaluste võrdlus, erinevad projektid.
11:40-12:00 Kohvipaus
12:00 - 13:30 Küpsetusahjud
13:30 - 14:30 Lõuna
14:30-16:00 Raidkivi kogeused Wolfschöher šamottidest ehitamisel. Kuidas tagab Wolfschöher normidekohase ahju ehituse.

Kohtumiseni Tartus aadressil Tähe 127 E

Panime ahjule projekti koostanud saksa pottsepa järgi nimeks „DANIEL“. Tabelis välja toodud hind ei sisalda ahju viimistlemist ega viimistlemiseks vajalikke materjale elik Silcatex klaasvõrku ja Wolfshöheri 300°C valget ahjukrohvi või mingeid muid lahendusi. Tavaliselt lepivad tellija ja pottsepp viimistluse osas alati midagi eraldi kokku, sest ahju viimistlemiseks on palju erinevaid võimalusi.
Õhkvahega ahjus „DANIEL“ võib maksimaalselt ära kütta 2x7 kilogrammi kuivi puuhalge elik kokku mB 14 kg. Kütmisaeg 2,8 tundi. Kahe koldetäie halupuude ära kütmisega salvestub ahju 42-45kW soojust.
Juba järgmine nädal saab koolitusel ehitatud ahju vastavalt ette antud juhendile ära kütta, siis testida, mõõta ahju pinna temperatuuri peale 21h möödumist jne.

Ahju „DANIEL“ nimisoojusvõimsus on 2,4 kWh. Soojakao korral 60 W/m² ruumi puhul kütab 2,4 kWh võimsusega ahi vabalt ära 40m² pinna.

Nimisoojusvõimsus – see on keskmine soojusvõimsus teatud koormusaja jooksul, mille puhul soojusvõimsus ei ületa nimisoojusvõimsust enam kui 20% ja minimaalne soojusvõimsus ei või olla alla 10% nimisoojusvõimsusest.

Proovin vähe aidata.

Kahe koldetäie halupuude ära kütmisega salvestub ahju 42-45kWh soojust.
Ahju „DANIEL“ nimisoojusvõimsus on 2,4 kW...
Soojakao korral erivõimsusega 60 W/m² ruumi põrandapinna kohta kütab 2,4 kW... võimsusega ahi vabalt ära 40m² pinna.

Lihtne matemaatika:
24 tunni jooksul salvestub ahjus 45kWh soojusenergiat.
Näidises toodud ruum: 40m2 @60w/m2 vajab 24 tunni jooksul: 0,06kW*24h*40m2=57,6kWh

Kas näidises toodud ahi toodab puudujäävad 12,6kWh mõnest muust energiakandjast või eeldatakse, et ahjule lisaks peab ruumis koguaeg järel olema ka ~500W (elektri)küttekeha?

Järeldus: Kui ahju nimisoojusvõimsuse definitsioon on selline nagu siin toodud (leidsin täpselt sama sõnastuse siit), siis EI TOHI seda kasutada arvutustes, mis peaksid näitama köetava pinna suurust.

PS. Andrus, kui ma veel 1 kord näen sellist läbivat mõõtühikute segi ajamist, siis kirjutan Wolfshöher Tonwerke inimestele ja küsin, kas nad ikka on kursis kes ja kuidas neid esindab. Korduvalt on juhitud tähelepanu, ikka selgeks ei saa. See ei ole normaalne!

Lähtun alati 21 tunni põhimõttest. Arvestus 24h intervalliga ei ole minu arvates pädev. Kui ma kütan täna õhtul kella kuuest alates ära kaks koldetäit puid ära (ca 3h), siis homme ma ju ei alusta kütmist kell üheksa õhtul, ülehomme kell kaksteist öösel jne.

Isegi 21-tunnise intervalliga ei vea välja ju:
45kWh(salvestunud soojushulk)/2,4kW(vajalik soojusvõimsus näidises)=18,75h
Ikka jääb 2,25 tundi puudu. Seda juhul, kui arvestada antud vahemiku ülemise servaga. Kui arvestada alumisega (42kWh), siis jääb puudu juba 3,5 tundi.

Andrus Schults kirjutas:Lähtun alati 21 tunni põhimõttest. Arvestus 24h intervalliga ei ole minu arvates pädev.

Huvitav, huvitav, ütlesid rahvakontrolörid ...

Et mida siis see õnnetu ahjuraas need 3 tundi teeb - surub oma energiaväljastust elu eest maha

Andrus Schults kirjutas:Kui ma kütan täna õhtul kella kuuest alates ära kaks koldetäit puid ära (ca 3h)

Ja siin tulebki välja vahe "mänguahjude" ja "tõeliste ahjude" vahel - normaalset ahju ei pea kütma "kaks koldetäit järjest", piisab täiesti ühest koldetäiest.

(vabandan juba ette, kui keegi, kes kulutab ahjukütmisele igapäevaselt kolm tundi, minu hinnangut halvustavamaiguliseks peab, kuid ma ise ei tunne ühtegi ahjukütjat, kes sellist tegevust tavaolukorras normaalseks peaks)

Andrus Schults kirjutas:2x7 kilogrammi kuivi puuhalge elik kokku mB 14 kg. Kütmisaeg 2,8 tundi. Kahe koldetäie halupuude ära kütmisega salvestub ahju 42-45kW soojust.

Ei klapi!!!
Matemaatika kipub kõike ilusat rikuma.

madis64 kirjutas:keegi, kes kulutab ahjukütmisele igapäevaselt kolm tundi

Siin ei saa ma mõttest päris hästi aru. Mul on ka ahjuküte, panen puud ahju ja põlema, siis ahi köeb. Ei ole kordagi pähe tulnud, et ma kulutaksin aega ahjukütmisele.

.

Küülaline kirjutas:

madis64 kirjutas:keegi, kes kulutab ahjukütmisele igapäevaselt kolm tundi

Siin ei saa ma mõttest päris hästi aru. Mul on ka ahjuküte, panen puud ahju ja põlema, siis ahi köeb. Ei ole kordagi pähe tulnud, et ma kulutaksin aega ahjukütmisele.

Selgitan siis oma ahjukütmise viisi:

- panen puud ahju;
- süütan,
- vaatan, kuidas süttivad;
- nii 5...7 minuti pärast peale süttimist piiran tuharuumi luugiga õhu juurdepääsu nii et leek "väga valge" ei oleks;
- ca 45 minuti pärast on enamik puudest ära küdenud nii et tuharuumiluuki tuleb hakata järk-järgult sulgema;
- ca tunni ja 10 minuti pärast on mõttekas tuharuumi luuk ja ahjuukse õhuavad täielikult sulgeda.

Seda ma nimetan "ajakuluks" - loomulikult on ju võimalik visata tikk ahju ning tulla ahju juurde tagasi pooleteise tunni pärast, kuid ma ei tea isiklikult kedagi, kes sellisel viisil toimiks (ilmselt minu piiratud silmaringi viga).

No selge on see, et ahju kütmiseks aega kulub. Selge on ka see, et kuigi ei pea 1,5 tundi jutti ahju valvama, siis ahju terveks selleks ajaks päris üksi jätta ei ole ka mõistlik (iseasi, kui ahju juhib automaatika). Eks see ole kliendi asi otsustada, kas talle sobib igal hommikul ja õhtul seda protseduuri korrata. Minule hommikused kütmised kohe kindlasti ei sobiks, pensionäri jaoks aga oleks ehk OK.
Suurem probleem on siin minujaoks järjekordne näide pettusest, kus arvutama hakates ei klapi kohe kuidagi müüja väide "ahi kütab vabalt ära Xm2". Enamasti sellise väite esitajad ei pane ahjuga kaasa kontrollitavaid arvutusi, mistõttu ainus võimalus kontrollimiseks ongi reaalne elu. Siin aga on arvud kaasas ja ikka ei klapi!

Wolfshöher Tonwerke koolitusel tutvustati pottseppadele kuidas kasutada lõõri pikkuste arvutamiseks diagramme. Eriti mugav on horisontaal ja vertikaal lõõride diagramme kasutada tehaste umbkollete puhul. Näituseks siis SCHMID ja OLSBERG ahusüdamike ja WOLFSHÖHER TONWERKE HGO-V Grundofenfeuerraum Variosystem umbkolletega.

Vertikaalsete lõõride pikkuste arvestamise diagrammid ka.

Ma küsin siis siin, et kas sina Andrus tead, millal ja kus Kaminakoja sponsoreeritud VEUKO kongress toimub?

VEUKO kongress toimub minu andmetel 8-10 mai. Minu teada on kutsututel delegaatidega võimalik kohtuda kolmapäeva ja neljapäeva õhtul.

VESIPIIPU - UUED SUUNAD PÕHJANAABRITE KORSTNA TURUL

Oluline ka pottseppadel teada! MITTE KUNAGI EI TOHI LAHTISE KÜTTESÜSTEEMI KAMINASÜDAMIKKE PAIGALDADA KINNISESSE SÜSTEEMI!

Järeljahuti termostaadiga ohutusventiil
Järeljahuti termostaadiga ohutusventiil paigaldatakse järeljahuti kontuuri veesisendile. See tagab järeljahuti kontuurile külma vee sisselaske avanemise, kui tuleaseme veesoojendi temperatuur tõuseb mingil põhjusel üle 97°C. Ventiil mõõdab veesoojendi temperatuuri kapillaartoru abil, mis ühendatakse veesoojendi ülemisse pessa. Järeljahuti ventiili sisendile tuleb ühendada filter ja kuulkraan, millel on kaitse kogemata sulgumise eest.
Järeljahuti kontuur:
Järeljahuti kontuur on sellise ehitusega, et suudab tuleaseme veesoojendit täielikult ülekuumenemise eest kaitsta. Ühendage see adapteri kaudu külma vee varustusega (veetemperatuur kuni 15°C), mis on püsivalt vähemalt 2 bar rõhu all. Pidage meeles, et veevarustus peab olema elektrivarustusest sõltumatu (kõige parem oleks kasutada veevärki). Siinjuures ei ole oluline, kumma järeljahuti kontuuri kahest adapterist Te sissevoolu ja kumma väljavoolu jaoks ühendate. Järeljahuti kontuurist väljuv soojendatud vesi tuleb kanalisatsiooni juhtida.
Järeljahuti ventiil:
Paigaldage järeljahuti kontuuri sisendile soovitatav järeljahuti ventiil. Selle ventiili sisendile ühendage filter, mis peab kinni võimaliku mustuse. Ühendage ventiili temperatuuriandur ühte pesadest.
Automaatne õhu väljalaskeventiil:
Õhu väljalaskeventiil paigaldatakse veesoojendi ees ülal asuvasse adapterisse. Selle maks. lubatav töötemperatuur on 110°C. Seda tuleb kamina ülaosa õhu väljalaskeavade planeerimisel arvesse võtta.

Mõtteainet: http://vikerraadio.err.ee/uudisklipid?main_id=4762267#3

Kõik pottsepad (eriti nooremad) peaksid kindlasti suuremalt mõtlema. Erinevad pottseppade hääli koondavad organisatsioonid suudavad kindlasti Brüsselisse ka teistsuguseid sõnumeid viia. Üksiküritajal pole sellisele lobile midagi vastu panna.