Ehitusfoorum

Leevi, ma paneks su teisele pildile ka aga tekst rikub pildi ära.
Igastahes väga huvitav areng. Pliita kolle on mõõtudelt nagu suure ahju kolle. Rõõm on ka seda näha, et pliita uksed koldivad äärerauast allapoole.

Leevi kirjutas:see pliit saab saja nurga alt mõõdetud nii temperatuuriandurite kui ka gaasianalüsatoriga.

Ärge siis sajaesimese signaalina õhukulumõõturit unustage

motamees kirjutas:Leevi, ma paneks su teisele pildile ka :good: aga tekst rikub pildi ära.
Igastahes väga huvitav areng. Pliita kolle on mõõtudelt nagu suure ahju kolle. Rõõm on ka seda näha, et pliita uksed koldivad äärerauast allapoole.

Ei ole nagu ahju kolle. 3,7 kg
puid korraga, Laadimisintervall 30 min.

Mardi pliidi mõõtmistulemudi oodates võib vahepeal lugeda, mida portugaallased ja taanlased oma pliitidest arvanud on:

www.ep.liu.se/ecp/057/vol3/040/ecp57vol3_040.pdf

www.cesam.ua.pt/subsites/files/calvo_et_al_1_.pdf

.

Leevi kirjutas:Praeahju pealt shamott puudu pildil.

Kas minupoolt märgitud kohas on laskuv lõõr? Kui jah siis mis mõõtudega?

Leevi kirjutas:Ei midagi erilist. Arvutused ja pildid esimest tulest homme.(PS. Kaua sa enam ei ela, raisk!)
Pildid on Mart Hovile ehitatavast pliidist ja see pliit saab saja nurga alt mõõdetud nii temperatuuriandurite kui ka gaasianalüsatoriga.

Täna ongi homme. Ootan ära, teen õhtu vabaks.

Sobib altpoolt ühendatud ahjuga Petri Pakarineni leiutatud salvestaja võib paigaldada altpoolt korstnaga ühendatud ahjudele. Ülaühendusega ahjude puhul läheb korsten ahju pealt ja jääb veekatlale
ette. Lihtsam on salvestajat paigaldada uuele ehitatavale ahjule, kuid ka juba kasutusel oleva ahju saab suhteliselt väheste muudatustega salvestavaks ümber ehitada. „Renoveeritava ahju puhul tuleb kõigepealt võtta ukse kaudu kaane täpsed mõõdud, et saada teada selle paksus ja osata teha selle asemele paraja suurusega katel," selgitab pottsepp.
Metallkaas lihtsustab hooldust
Enne kui katla võib paigaldada, tuleb ahju pealt eemaldada kaks korrust täistelliseid, 50 mm kiht tulevilla ja kaas. Seejärel tehakse vajalikud toruühendused, isoleeritakse katla pealmine osa ja küljed tulevillaga ning paigaldatakse metallist kattekaas. Sel moel saab katelt hiljem kerge vaevaga hooldada või vahetada. Petri Pakarineni sõnul vajas ta oma leiutise müügikõlblikuks arendamisel ka kauaaegse
leiutaja Pentti Pyykköneni teadmisi kütteseadmetest ja torustikest. „Pyykkönenil on mitmekümne aasta pikkune kogemus kütteseadmete arendamisest ja ta on mitmele oma leiutisele patendi saanud. Ta aitas mind ka patenditaotluse koostamisel," räägib Pakarinen. Pakarineni ja Pyykköneni koos arendatud vesikaminapaketti kuuluvad lisaks mõõtude järgi tehtavale katlale vee temperatuuri ühtlasena hoidev automaatika, tsirkulatsioonipump ja tarvilikud mõõdikud. Lisaks on vaja nii palju torusid, et süsteemi saaks ühendada kas siis otse radiaatorivõrku või soojaveemahutisse. „On oluline, et salvestajast võrku minev vesi oleks ühtlase soojusega ja et sinna tuleks võrgust jahtunud vett asemele kohe, kui salvestaja temperatuur ületab termostaadiga määratud piiri. Salvestajas oleva vee ideaalne temperatuur on 60–80 kraadi," arvutab leiutaja. Automaatika hoolitseb ka selle eest, et veeringluse esmane, õli või elektriga töötav kütteallikas jääb seisma, kui ahju salvestaja
hakkab sooja tootma. Salvestaja juurde kuulub ka ülekuumenemiskaitse ehk jahutusventiil, mis avaneb võimaliku elektrikatkestuse ajal.
Paljulubavad kogemused
Ahjusalvestaja kasutuskogemused on paljulubavad: vesi hakkab kiiresti soojenema kohe pärast tule süütamist. Petri Pakarinen usub, et kui kõik ahjud varustada tema leiutatud katlaga, oleks sääst väga
suur. „Minu leiutis töötab veeringlusega küttesüsteemis ja tarbevee soojendamisel näiteks õli, elektri või päikesepaneelide täiendajana. Salvestav ahi koos radiaatoritega moodustab täiusliku küttesüsteemi, mis jagab sooja ühtlaselt maja kõikidesse ruumidesse," kiidab Petri Pakarinen.

Allikas: Meie Kodu 6/2014

Suurem pilt: https://imagizer.imageshack.us/v2/1161x ... 8cBQPg.jpg

Kas saan õigesti aru et minupoolt küsitud lõõri sisemõõt on 36cm*8cm.?

Andrus Schults kirjutas:Sobib altpoolt ühendatud ahjuga Petri Pakarineni leiutatud salvestaja võib .....

Kas su postitusel on ka mingi point või lihtsalt ..... täidad ajaauku 76 ja 77 kliendi vahepeal?

rokikas kirjutas:Kas saan õigesti aru et minupoolt küsitud lõõri sisemõõt on 36cm*8cm.?

Suurem pilt: https://imagizer.imageshack.us/v2/1161x ... YgkjTa.jpg

rokikas kirjutas:

Andrus Schults kirjutas:Sobib altpoolt ühendatud ahjuga Petri Pakarineni leiutatud salvestaja võib .....

Kas su postitusel on ka mingi point või lihtsalt ..... täidad ajaauku 76 ja 77 kliendi vahepeal?

Lp "rokikas"! Pidevalt ilmub ajakirjades ja lehtedes põnevaid pottsepateemalisi kirjutisi. Sai mõni kuu tagasi siia foorumisse arutlusele pakutud ka arengusuunana 6000kg ahjude teemat, mis millegipärast arutlusteemaks siiski ei saanud? Äkki tegeletakse praegu nende 6000kg ahjude patentimisega ja ei taheta miskit enne rääkida kui ...?
Igatahes pottsepp Petri Pakarinen on suure töö ära teinud. See aga millegi pärast "kaminahjule" jällegi ei meeldi ja tundub, et ka pumbamehele.

Motamehe arusaam siis leiutisest osutus vääraks jah ja selline katlaterasest veepaagi asetus koldelaeks on sama hea kui HBO+ või see teine, veelgi tähtsam tonnervetteri plaat... Noh, et oleks ostetud just tonnewetteri perekonnalt. Selge. No ei jõua vanaini mesed kõigega kaasas käia. Jaksu ei jätku.

rokikas kirjutas:

Leevi kirjutas:Praeahju pealt shamott puudu pildil.

Kas minupoolt märgitud kohas on laskuv lõõr? Kui jah siis mis mõõtudega?

.................
Minuarust ka huvitv tähelepanek...

Kuna ma pole "arengusuunadade ahjuehituses" eriti kurssis, tahaks küsida, milleks see eespool pliit just selles rubriikis on?

Vähemalt nõukaaegse välimuse järgi (+valumehaniika) see sobiks minu arust paremini hoopiski sinna "Vanad ahjutüüpid"-teemasse. Eesmärk pole mingil moel tegijat või pliiti halvustada, vastupidi minu ühed vaieldamatud lemmikud ongi just vanad autod ja küttekolded.
Tuli lihtsalt meelde.

Lase inimene ehitab valmis. Tulevad puha tule pildid ja nurgamõõtmised. Kannatame koos ära.
Noh, ega ma ka ei teadnud, et Hein potid sellised välja näevad Lihtsalt klassika.

Surematut Homset oodates.

Lähen nendega homme, laupäeval tööle
Tore oleks pottsepafoorumis suhelda küll. Hea meelega ootaks huviliste vastukaja.

Käib jah kõva progemine ja ikka nii kõva, et üleolevalt ei tulda selle pealegi, et peaks saadud teoreetilist tulemust ka kontrollima praktiliselt saavutatuga.
Olen seda ennem juba näitliku seletusena kasutanud aga kasu kasin . Pole häda. Võin veel korrata ja korrata.

On minul klient, reisilaeva "Victoria" kapten , Meelis P. Olen talle ehitanud kaks ahju ja ta on mulle vastanud mind huvitavatele, isegi väga mind huvitavatele laevanduse küsimustele ja tutvustanud kaptenisillas toimuvat. Aparatuur on selline, mis võimeline juhtima laeva sinna sisseinstallitud programmi järgi. Kapten saab seda kõike jälgida monitoridelt. Ja nüüd asjast. Alati on ta rõhutanud inimese tähtsust. Alati peab just inimene jälgima merd. Kas seisab roolimadrus kaptenisillal akna all, pilk merel või parasjagu roolis olev tüürimees, aga kui seal kõrval ma olen temaga vestelnud elust ja selle melust, siis tema pilk satub ikka pidevalt ka laeva kursile jäävale merele. Laeva juhtimisega peaks sellise kaasaegse masinavärgi abil saama hakkama iga laevapoiss, aga puudus on meestest, kes suudaksid tõusta kapteniteni, kes juhiksid laeva igasse sadamasse, ka paljalt oma silma ja oma mõistuse järgi. Kaptenitelt seda oskust nõutakse. Nad peavad selle väga täpselt ja kõrgel tasemel tõestama. Ta tähtsustab igas jutus inimese ülemust tehnika ees.
Teine minu üks tuttav, sugulane, on IT doktor, koos paljude teiste tiitlite ja kõrge ametiga TTÜ-s. Aga tema jutud IT-st on sama inimlikud nagu kaptenilt merest ja laevajuhtimisest.

Mulle toodi just Eesti esimene ökojäätis

kaminahi kirjutas:.... Aga tema jutud IT-st on sama inimlikud nagu kaptenilt merest ja laevajuhtimisest.

"If you can't explain it simply, you don't understand it well enough."
A.Einstein

rokikas kirjutas:

kaminahi kirjutas:.... Aga tema jutud IT-st on sama inimlikud nagu kaptenilt merest ja laevajuhtimisest.

"If you can't explain it simply, you don't understand it well enough."
A.Einstein

Kui ise kõike ei oska , googelda

"Kui sa ei oska seda seletada lihtsalt, sa ei mõista seda piisavalt hästi." A.Einstein

Isegi tõlkemasin saab aru. Aga ise peab seda oskama kontrollida, et usaldada.

Nojah, just selles asja iva ongi, miks sa ei saa usaldada ka arvutusprogrammi - emakeele mõistmine vs. google translate. Seal pole alati õige.

Sellest teavad paljud palju lõbusat

Sellele vaatamata tahaks teada, mis teaduspliidist sai Sveitslaste teadus tuli palja silmaga vaadateski ringi ehitada ju kui keegi peaks tunnistama seda mäletamist.

Kuule tead, isegi laser pole nii täpne kui ametimehe silm.