moodulahjud

[madis64]

Tahad vist õelda, et samas kaalus puu annab ikkagi vähem sooja...

Ei, ta annab seda lihtsalt aeglasemalt s.t. sama kogus põleb kauem ja termiline šokk koldekividele jääb väiksemaks kui sama kogus saepurutoodet täisvaardiga koldest läbi uhades.

Lisaks on saepurul aktiivset reaktsioonipinda (nii vist seda kunagi keemiatunnis nimetati) oluliselt rohkem kui puuhalul nii et pole üldsegi välistatud, et ahju salvestuv (mitte põlemisprotsessis eralduv) energiahulk võib olla selle kasutamisel suurem.

[motamees]

...Kehv sõber, kehv ahi või veel midagi muud oli kehv ....

Kõik muu võib kehv olla, aga sõber jäta rahule.
Tegelikult oli müügimees nati liiga optimistlik. Tuleb ikke sama kilo jagu panna, mis puid ja küll siis ka ahi hea on.

[Cristella]

Ei, ta annab seda lihtsalt aeglasemalt s.t. sama kogus põleb kauem ja termiline šokk koldekividele jääb väiksemaks kui sama kogus saepurutoodet täisvaardiga koldest läbi uhades.

Aga kas seda šokki aitaks siis vähendada see, et ma neid brikette ei topiks kõiki korraga sinna ahju (polegi seda õnneks teinud), vaid järjest väiksemate juppide kaupa? Et alustaks ühest-kahest briketist (need on umbes 800g-sed) ja kui need juba poolpõlenud, siis lisaks paari kaupa uusi juurde? Ja kas oleks siis äkki mõistlik kütta kaks korda päevas, ühel küttekorral siis 6 briketti, või üks kord päevas kõik 12 järjest ahju ajada (kui lubatud maksimumvõimsust tahaks saada)? Ma siin olen oma proovikütmistel alustanud tagasihoidlikult ja kütnud 4 kuubikut päevas (no uskusin mingit juttu, et kütteväärtus tavalise puuga võrreldes 3 korda suurem, seega tuleks 3 korda vähem ahju ajada), aga see on ilmselgelt ikka vähe ja sellega ei suuda küll tuba mõnusalt soojaks kütta. Samas kardan jälle seda, et kas ma ahjule kuidagi liiga ei tee, mul pole varasemaid ahjukütte kogemusi, eluaeg keskkütet tarbinud ja nüüd siis sellise Nunnaportsu otsas

[madis64]

Kõik muu võib kehv olla, aga sõber jäta rahule.

Olgu-olgu ...

Tegelikult oli müügimees nati liiga optimistlik. Tuleb ikke sama kilo jagu panna, mis puid ja küll siis ka ahi hea on.

"Samade kilode" jures võib küttevõimuse tippväärtus saepuru puhul olla oluliselt suurem kui puudega küttes ning iga ahi/kolle ei pruugi sellele matsule lihtsalt vastu pidada.

Nii et oma isikliku kogemuse alusel jään ikkagi rokika leeri.

Omaette probleem on selles, et ega keegi ju kütet ahju täites kiloga mõõda - koldetäit hinnatakse üheksal juhul kümnest ikka mahuliselt.

[madis64]

Aga kas seda šokki aitaks siis vähendada see, et ma neid brikette ei topiks kõiki korraga sinna ahju (polegi seda õnneks teinud), vaid järjest väiksemate juppide kaupa?

Eks iga uus ahi tahab "kalibreerimist" - ka siis kui puudega kütta, nii et alusta väiksemast kogusest ja vaata, kui soojaks paar tundi peale siibri sulgemist ahju välispind on läinud (mõttekas oleks ju isegi üles kirjutada).
Suurenda kogust niikaua, kui ahju lubatud küttekogus vastu tuleb või küljed liiga kuumaks lähevad (elamine liga palavaks muutub).

Et alustaks ühest-kahest briketist (need on umbes 800g-sed) ja kui need juba poolpõlenud, siis lisaks paari kaupa uusi juurde?

Aga mida sul ahju pass üldse lubab? Ise paneks ikka kogu kavatsetava portsu võimalusel korraga sisse.

Ja kas oleks siis äkki mõistlik kütta kaks korda päevas, ühel küttekorral siis 6 briketti, või üks kord päevas kõik 12 järjest ahju ajada (kui lubatud maksimumvõimsust tahaks saada)?

Lihtloogika ütleb, et mitu korda päevas küttes saavutad ühtlasema soojusvoo, samas ei tohiks Standardi järgi kütta korraga väiksemat kogust kui pool "koldetäit" (kui mälu ei peta).

(no uskusin mingit juttu, et kütteväärtus tavalise puuga võrreldes 3 korda suurem, seega tuleks 3 korda vähem ahju ajada),

Ja kuskil kaugel maal on pudrumäed ja piimajõed ...

Huvitav muidugi oleks teada, milline on puidu ja saepurubriketi energiasisaldus "ladustamisliitri" kohta

[motamees]

... Ja kas oleks siis äkki mõistlik kütta kaks korda päevas, ühel küttekorral siis 6 briketti, või üks kord päevas kõik 12 järjest ahju ajada (kui lubatud maksimumvõimsust tahaks saada)? Ma siin olen oma proovikütmistel alustanud tagasihoidlikult ja kütnud 4 kuubikut päevas ...

Miinimum koguseks loetakse pool maksimumist. Alla min koguse ei taha enam kütus ökonoomselt põleda.
Tark on kütta kaks korda päevas 6 briketiga. Siis ei tee sa kahju ahjule ja saad oma max koguse kätte.
Arvan ma...

Nädsa Madis. Ka Cristella sai saepuru müügipettusele pihta, kuigi tal on väga väike kogemus ahjudega.
Muidugi selle kooli keemiatunni tarkusega pean nõustuma. Saepuruga kütmine on nagu peenikeste puudega kütmine. Saad kiirelt kaduva terava tule, kuna reageerimispinda on palju.
Puidu ja briketi ladustamisliiterid ei saa võrrelda. Brikett on korrapärase väliskujuga ja saab ladustada praktiliselt nii, nagu puitu tihudes on.

[Cristella]

Tänud kaasamõtlemast Ahi ise pole muidu uus, see on juba 2010.a. püsti pandud, lihtsalt mina ahju juures olen uus. Aga uurisin nüüd veelkord neid pabereid, mis mulle üle anti ja sealt loen ma ka välja, et kui ma 2 korda päevas tahan kütta, siis kummalgi korral pool kogusest (ehk siis 5kg) ja kui üks kord päevas, siis ei tohi ületada lubatud maksimumi ehk 10kg. Ja niipalju, kui ma soomekeelsest kütmisjuhisest aru saan, peaks ahju panema 4x2,5kg, ehk siis alustuseks 2,5kg ja siis edasi veel kolm korda lisama (kui kord päevas kütta). Võtan homme proovida, kuidas oleks 10kg päevas ära kütta, kas läheb soojemaks või mitte Lihtsalt mul oligi peamine murekoht see briketi ja halu võrdlus, millest ise läbi ei närinud täpselt. Seega tänud veelkord, nüüd juba julgem tunne ahju kallal toimetada.

[rokikas]

Ma arvan jälle, et 10kg on 10kg. Pole vahet, kas puit on hakitud, või halus. Lihtsalt puitbriketi maht võib olla veidi väiksem, kui ta tihedamini pressitud.
Kui briketti hoitakse samas ruumis, kus halgusid, siis peaks niiskus sama olema.

Vaevalt sa halupuud kuivatad alla 15% niiskuse. Brikett aga tunduvalt kuivem ja seetõttu ka kütteväärtus tiba kõrgem. http://www.puitbrikett.ee/puitbrikett.html http://www.ilmre.ee/fin.php?id=puitbrikett http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf

[Andrus Schults]

Alla 20% niiskusega halupuidu 1 kilogramm annab ca 4,2kW soojust. Puitbriketti kasutades tuleks teha vastavad arvutused, et oma ahju mitte katki kütta. Keskmiselt on puitbrikettide vastav näitaja 4,9kW/1kg. NB! Kindlasti uurige enne puitbriketi ostmist tootja või müüja käest, mis on tema toodetava-pakutava briketi kütteväärtus. Tootmiseks kasutatakse erinevaid puite ja tehnoloogiaid, mistõttu see info väga oluline. Bensiinijaamas te ju ka vaatate, millisest voolikust kütust oma autosse tangite!
Näidiseks toodud 4,9kW kütteväärtusega puitbriketi kasutamise puhul tohiksite maksimaalselt oma ahjus ära kütta 10kg halupuudega võrdluses 8,57kg.

[Cristella]

Vaatasin oma briketipakki, see on OÜ HaServ toode, nende kodukalt leidsin mingi dokumendi, kus kirjas, et kuivaine ülemine kütteväärtus on 5,37 MWh/t (see peaks vist olema võrreldav mõõtühikuga kWh/kg, eksole?), tarbimisaine alumine kütteväärtus on 4,51 MWh/t. Seega, kas oma briketi kütteväärtuse jaoks peaksin võtma mingi nende kahe keskmise või millist numbrit arvestustes kasutama? Et kui keskmine, siis see tuleks 4,94 ja 10kg halupuule vastav ekvivalent oleks siis 8,5kg briketti. Või pean emba-kumba neist vaatama?

Ja kui juba küsimiseks läks, siis on mul veel küsimus ka selle kohta, millist pabermaterjali tohib ahjus põletada? Tean, et neid klantspiltidega läikivaid kriitpaberil asju ei tohi, tavalist ajalehte jällegi tohib, aga kuidas on igasugu papp-pakenditega, mille üks külg on tavaline papp, teine aga selline siledam ja libedam (no nagu pudruhelbepakid või ravimikarbid jmt, mida enamuses laiatarbekaupade pakendamiseks kasutatakse, kartong vist on tolle üldnimetus, kui mööda ei pane), kas seda on lubatud ka ahju loopida või ei ole see eriti kasulik?

[2korda2]

Ahi ei ole prahi põletamise koht. Tuhk (tuharuumis, koldes, lõõrides) ja tahm aga sooja ei miskit. Vii vanapaber selleks ettenähtud kohta.

[rokikas]

Seega, kas oma briketi kütteväärtuse jaoks peaksin võtma mingi nende kahe keskmise või millist numbrit arvestustes kasutama?

Alumist.

Ja kui juba küsimiseks läks, siis on mul veel küsimus ka selle kohta, millist pabermaterjali tohib ahjus põletada?

Legendid räägivad et kui see paber vees korralikult "pudruks" leotada, briketiks pressida ja seejärel korralikult kuivatada siis sünnib ka kütta aga .... vii ilmselt parem vanapaberi kasti.

[madis64]

Ja kui juba küsimiseks läks, siis on mul veel küsimus ka selle kohta, millist pabermaterjali tohib ahjus põletada?

Küsimus ei ole selles, millist "tohib", vaid hoopis selles, et see reeglina ei põle (ilma pideva sudimise ja segamiseta).

Nii et parim viis aega ja närve kokku hoida on viia tarbetu makulatuur jäätmejaama.

[madis64]

Alla 20% niiskusega halupuidu 1 kilogramm annab ca 4,2kW soojust.

Andrus, sa peaksid nagu proff olema - ehk viitsid endale siiski elementaarsed mõõtühikud selgeks teha

[Andrus Schults]

Õige põletusmaterjal

Reeglina on ahjud ja kaminad mõeldud ainult järgnevate põletusmaterjalide jaoks:
• Õhukuiv puit (niiskusesisaldusega alla 20% ja halu pikkusega ca. 33 cm)
• Puitbrikett
Tähelepanu!
Metsaniisket, immutatud, lakitud/värvitud, liimitud või kattekihiga puitu vms. ei tohi põletada. Samuti on keelatud põletada kartongi, plastikujääke, vanapaberit, saepuruplaate vms.
Kasutage ainult:
Looduslikult kuivanud, lõhutud puitu, mis on vähemalt 2 aastat seisnud.
Niiske puidu kütteväärtus on oluliselt madalam kui kuival puidul. Lisaks on niiske puidu põletamisel oht, et ahju lõõridesse ja korstnasse koguneb kiiresti nõgi. Samuti mõjub sellisel põletamisel tekkiv vingugaas ja paks suits nii naabritele kui kogu atmosfäärile halvasti.

[Cristella]

Nonii, panen oma järgmise ahjuteemalise küsimuse ka siia teemasse - kust saaks kuumuskindlat klaasi ahjuuksele? Mul ühe ukse klaas millegipärast läks keset talve pooleks (pragu tuli sisse), aga tahaks selle ikka ära vahetada, et ilusam oleks. Klaasi mõõdud 15,5x30cm, Tartus. Ehituspoodidest, kus analoogseid uksi müüakse, küsisin, aga sealt öeldi, et eraldi klaasi neil pole. Nii et ehk keegi oskab öelda, kust saaks?

[Õhuke]

Jäi silma, et kütteväärtust rehkendatakse täpsusega 2 kohta peale koma. Pidasin kohaseks ka sõna sekka öelda. Saepurubriketil ja saepurubriketil on vahe. Eriti EV's tänapäeval toodetul. Eksisteerib brikett ja briketikujuline saepuru. Nende kahe kütteväärtus erineb rohkem kui kaks kohta peale koma. Saepurubriketi omaduseks on korralikult põleda ja süttida reeglina väikese süütematerjali kogusega. Mida ei saa öelda briketikujulise saepuru kohta. Viimase korralikuks põlemiseks on hea kui lisad põlemisprotsessi käigus ka kuivi puid. Kaubandusvõrgus kipub seis olema 60:40 briketi kasuks. Seda küll viimasel ajal, varasem seis kippus vastupidi saepuru kasuks olema.