Skamotec 225 varem nimega Super-Isol

[rokikas]

Meie kliimas(kus talved miinuskraadides) tundub niiskuse probleem olevat rohkem suve probleem.

Kui välispiirete toimivust/vastupidavust silmas pidada siis eelkõige ikka talvine. Suvi pigem kuivamise aeg.

(Saaremaal on palju hooneid ,kus krohv paekivist välisseinas ei taha püsida - see kõik seestsoojustamise tagajärg.)

Pigem vale krohv/värv.

Vaadates selle plaadi soojustusomadusi ning hinda seejuures ei näe nagu peale tulekindluse mingeid plusse! Ilmselt tulekollete juures leiab ta isolatsioonina sobivat rakendust aga välispiirde soojustusena....?

[Peetripoeg]

Rokikas

Tapeet tuleb kütmata ruumides ikka suvel seinast maha mitte kunagi talvel.Ehk ütled ,miks see nii on?
Ka ahju kuivamine kinnises ruumis,kui õues on palav( ehk välistemperatuur on kõrgem kui ruumis sees ) on minimaalne.Huvitav miks ?
Kordamisküsimus Rokikale :Millises suunas liigub niiskus erinevate temperatuuride korral ?
Et talvel oleks keldris niiskem kui suvel (jätame välja tuuletõmbe,millele sa sooviksid kindlasti suviselt vihjata .)-peab olema õues soojem kui keldris.Meie laiuskraadidel on see keeruline teema..........iseasi muidugi kui sa pole lasknud keldrikonstruktsioonil ennem läbi külmuda ja siis sulailmaga keldriaknad valla päästnud.Siis võid tõesti keldris ilusat vaatepilti näha.....
Üks võimalus on veel.Sinu keldris peab olema mingi püsiv niiskusetekitaja (lekkiv kraan,avatud kanalisatsioon ,ühissaun jne...) ja loomulikult ei tohi seal olla ventilatsiooni - ei kunstlikku ega loomulikku - usu,sellisel juhul on niiskus ja seened sinu keldri püsivad asukad ka talvel.

Lugupidamisega

[rokikas]

Välispiirde niiskusrežiim ja veeauru liikumine läbi piirde on päris keeruline teema ning eriti hetkel ei viitsiks oma sellealaseid tagasihoidlikke teadmisi siin laotama hakata.
Alustuseks soovitan süveneda neisse kirjatükkidesse http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... %20osa.pdf

PS. Näiteks kui sul toas on talvel meeldiv +22 ja 50% suhteline õhuniiskus siis sisemise soojustuse taga oleval kiviseinal mille temp on +10 on juba veepiisad. Miks ja kuidas nii saad kindlasti viiteid lugedes aru.

[Peetripoeg]

tere
Küll kurb ,et viitsi vanainimesele seletada.
Aga küsimustele kah ei viitsi vastata ?
Lugesin läbi sinu osutatu.Ja ka tabelid.Ja enamlevinud olukorrad.
Tõesti.Kõik on õige.Ja praktikas tuhat eksimise võimalust.Arvan ,et antud teemas kui täppisteaduses ,eksivad profesionaalidki (nii projekteerijaid kui ehitajaid pean silmas )
Ainult ei saanud aru,mis see minu pakutud olukorraga kokku puutub.
Rääkisin olukorrast kus välisseina (80 cm paekivi ) üritatakse hoolsasti vaid seestpoolt soojustada...............Sealt tuleb ju konstruktsiooni osaline või täielik läbikülmumine ja lubikrohvi paekivil mittepüsimine.Terve sajandi seisis ja kui nüüd soojustati seestpoolt korralikult ära ,enam ei seisnud.Kas sai krohvil aeg otsa või,tüdines seinalseismisest lihtsalt ära !!!

Andrus ju lisas,et antud materjali (Skamotec 225 ) kasutatakse vaid ruumis sees..........
Küsimusele tapeedi kohta ootan ikkagi vastust ?Ja kordamisküsimusele ka ?
Räägi asjast lihtsalt ja värvi punaseks

Lugupidamine

[rokikas]

Rääkisin olukorrast kus välisseina (80 cm paekivi ) üritatakse hoolsasti vaid seestpoolt soojustada...............Sealt tuleb ju konstruktsiooni osaline või täielik läbikülmumine ja lubikrohvi paekivil mittepüsimine.Terve sajandi seisis ja kui nüüd soojustati seestpoolt korralikult ära ,enam ei seisnud.Kas sai krohvil aeg otsa või,tüdines seinalseismisest lihtsalt ära !!!

Nagu juba mainisin on see keeruline teema ja pean oma teadmisi/arusaamist selles pigem tagasihoidlikuks nii et kõike järgnevat palun võtta kui arvamust mitte kui kindlaid fakte! Ühel eelneval viitel on mainitud et vaid ~paarkümmend eesti inseneri suudavad adekvaatselt sellel teemal sõna võtta nii et .....

Ilmselt on sul osaliselt õigus. Seest soojustamine võib olla tõesti üheks osaliseks miks krohv pudeneb.
Tihti muudetakse vanade hoonete kasutusotstarvet. Näiteks laost tehakse eluruum. Aga kaasaja eluruumid "toodavad" ilmselt tunduvalt suuremat niiskuskoormust välispiirdele võrreldes sajanditaguste elamistega. Söögitegemine, igapäevane pesemine suurte veehulkadega (võrreldes "silmapesukausiga"), pesu kuivatamine siseruumides, kõrgem temp. eluruumides ja soovitud õhuniiskus (õhuniisutid lausa kasutuses tihti), vilets ventilatsioon ("vanasti" olid ju kütmiseks tulekolded ning kui palju õhku nõuab sajanditagune küttekolle põlemiseks tead ju sa kindlasti paremini minust. Soe ja niiske õhk korstnast välja - külm ning kuiv ustest/akendest/pragudest sisse.), jne.
Selle kõige tagajärjeks et kui ennemalt pidi sein + välisviimistlus olema võimeline "läbi laskma" 5 ühikut (kõik numbrid "laest") veeauru ööpäevas siis tänane koormus 10 ühikut. Kui nüüd juhtub et väliskrohv/värv suudab vaid 7 ühikut läbi lasta siis 3 ühikut jääb sinna taha "lõksu" ning tõstab sellega seal suhtelist niiskus. Küllastuspunkti saavutamisel kondenseerub veeks ning see külmudes teadaolevalt paisub = lõhub ümbritsevat. Teatavasti märja materjali soojusjuhtivus suurem kui kuival nii et kastepunkt liigub seetõttu toa poole = temperatuuri langus seina sees = võimalik materjali märgumine = suurem soojusjuhtivus = jne.
Kui nüüd sellele kõigele lisada veel sisse hea aurujuhtivusega soojustusplaat (näiteks kõneks olev) = kiviseina temperatuuri langus = kastepunkt sissepoole = võimalik materjali märgumine =suurem soojusjuhtivus = jne. Vabalt võib juhtuda et kondensaat tekib juba soojustuse ning kiviseina piirile = hallituse oht.
Kui nüüd sein on niivõrd märgunud et ka suve jooksul ei suuda kuivada siis järgneval talvel tuleb lisa, ja ka järgneval ja järgneval .......Tulemuseks konstruktsiooni lagunemine, hallitus, jne.

Tapeet tuleb kütmata ruumides ikka suvel seinast maha mitte kunagi talvel.Ehk ütled ,miks see nii on?

Soe ja niiske (+25C ja 80% suhteline õhuniiskus ei ole mingi haruldus) siseneb hoonesse kus kohtub +18C seintega ning jahtub seal samuti +18C juurde. Kuna sellise temperatuuriga õhk ei suuda mahutada sama kogust niiskust nagu +25C õhk siis kondenseerub "ülejääk" seintele leotades sellega tapeedi lahti.
Ilmselt toimub see tegelikuses teistel temperatuuridel (muidu ju meil kõigil kukuks suvel tapeet seintelt) aga mehanism vist selline.

Keldri küsimus (kui see oli küsimus) oli tiba segane ning seetõttu ei oska kommenteerida. Ilmselt sealgi märksõnadeks temperatuur, suhteline õhuniiskus, nende kombinatsioonid.

Kordamisküsimus Rokikale :Millises suunas liigub niiskus erinevate temperatuuride korral ?

Kuhu suunas liigub niiskus on pigem seotud osarõhkude vahega mitte niivõrd otseselt temperatuuridega. "Rusikareegel" kõlab küll et soojemalt poolelt külmema suunas aga pakun et võimalik ka juhtum kus väga niiskest aga külmast "toast" liigub niiskus hoopis sooja aga väga kuiva "toa" suunas.
Võin loomulikult ka eksida!

[Andrus Schults]

Hallituse tõrje töid reguleerib Eestis biotsiidiseadus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13334028
Vastavalt sellele seadusele võivad hallituse ja seente tõrjet teha ainult need ettevõtted, mis on registreeritud majandustegevuse registris.
Hallituse või seentega kahjustatud kohti võib muidugi ka keemiliselt töödelda, aga see annab vaid ajutise efekti. Skamotec 225 plaatidega soojustamine annab tänu materjali omadustele püsiva tulemuse. Hallitus on igatahes tõsine probleem millele Eestis ei pöörata piisavalt tähelepanu! Oluline oleks jälgida hoonete sisekliimat, et nendes elavatel inimestel ei tekiks tervisekahjustusi ja planeeritav renoveerimine annaks ka tegelikult soovitud tulemuse.

[rokikas]

Skamotec 225 plaatidega soojustamine annab tänu materjali omadustele püsiva tulemuse.

Just nimelt! Püsiva HALLITUSE halvemal juhul!!! Kurat, kas tõesti on selline nälg majas et peab nii "kotti pähe tõmbama" klientidele? Kas sa ise annad omale aru mis seal alumisel fotol sinisel osal toimuda võib? Või lihtsalt "raha ei haise"?
Kuigi see plaat on soojustusmaterjalide võrdluses vägagi halva isoleerimisvõimega (olgugi kümneid kordi kallim tavapärastest soojustusmaterjalidest) võib siiski juhtuda see mida eelnevas oma postituses kirjeldasin! Või eksin?

[Olenüüd]

Ole nüüd!
Kas pildil on plaadikinnitus kruvi ?
Nii ilusad.
Ei maei kiusa.Ei nori kaa.Tahan teada värvide tähendust.Soe külm,pluss ja miinus,niiske kuiv.Mis tähendus värvidel.
Ma ei riskiks sellist pilti ilma põhjaliku seletuseta siia ülesse riputada.
Teema muidugi huvitav.Peetripoeg oma primitiivsuses ja lihtsakoelisuses ning Rokikas oma hevimetallilikus udupeensuses........näts ja näts

[Olenüüd]

Soovin,et keegi valgustaks ka niiskuskahjustuste võimalikkusest ahjuall ja kiviseinas.
Olen ise kohanud ahju ,kus niiskus ajas glazuuri potiküljest lahti.Jube lugu.
Kuidas küll selliseid asju lubatakse.Kas mõnda normatiivi siis ei ole ,mis sellised asjad keelaks.Seente tõrje on teenusena keelatud aga nende kasvatamine teenusena mitte.Milline ebaõiglus......

[motamees]

Skamotec 225 plaatidega soojustamine annab tänu materjali omadustele püsiva tulemuse.

Just nimelt! Püsiva HALLITUSE halvemal juhul!!! Kurat, kas tõesti...

Vaata Rokikas, kui sa Andruse postitusi tähelepanelikult loed, siis on need väga kavalad. Ta reklaamib oma kaupa, aga kusagilt pole ametlikult kinni hakata, kui mingi jama on.
Hallituse teemas kirjutas ta selle tsitaadi küll, aga ta pole mitte ütelnud, et hallituse kaitse püsiv on. Materjalil on kindlasti muid püsivaid omadusi, millele ta saab pärast viidata.
Kui temalt küsida mingi otsene küsimus, siis räägib ta pika jutu millegist maha, aga vastuse teemast viilib mööda.
No aga ta on saanud müügimehe koolituse ja me peame tunnistama, et ta on tubli õpilane olnud.

[rokikas]

Pagan, nii see on jah. Igavene libe .....! Tundub nagu paistaks herbalaifi/puhkuseosakute müügimehe taust.
Loll lugu et inimesed ju kipuvad uskuma sellist müügijuttu ning kulutavad suuri summasi ... probleemide, mitte lahenduste, saamiseks.
Täitsa huvitav tõesti mida ta seal pärnus rääkis? Teema igatahes oli "Skamotec 225 soojustusplaatide kasutamine hoone välisseinte soojustamisel" http://www.ekyl.ee/public/2013/KAVA_P2r ... udetud.pdf

Tegelikult huvitab mind hoopis kas suutsin Peetripojale arusaadavalt tiba selgitada miks selle plaadiga seest soojustamine ei pruugi just hea mõte olla?

[Peetripoeg]

Suutsid ,suutsid.Ega ma isand Rokika vastu eriti ei punninudki,pigem ikka soovisin Andruse veenvaid seletusi.Õigemini peaksid need veenvad seletused olema tootjapoolsed ja katseliselt tõestatud, mida siis Andrus saaks vahendada meile,kuna tema ju selle teema siin ülesse kergitas.
Kas ma Rokikas sain õigesti aru:
Seina sisemise poole veeaurutakistus peab olema sama seina välispinnaga võrreldes 5 kordne.See tähendab ,et väljapoole liikudes veeauru jaoks peab tarind hõrenema
Kui välisseinaks on paekivi ,millega siis selles valguses sein seestpoolt katta?
Tundub mulle isiklikult et ei tohigi millegagi katta....(seestpoolt )

Lugupidamisega

[heints]

Mulle meeldis seinte ja põrandate näitamiseks see veebileht
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0

[rokikas]

Kui katmise all pead silmas soojustamise eesmärgil katmist siis on see tiba keeruline jah. Teoorias peaks sedatüüpi http://www.spu.fi/spu_al_ee soojustusplaat (väga heade soojustusomadustega muuseas) sobima kuna alumiinium/foolium mis seal peal ei lase (vähemalt mitte olulisel määral) veeauru läbi aga targad räägivad et paigaldusvead/vuugid/ühenduskohad teiste tarinditega võivad liialt "hõredad jääda praktikas ning siis jällegi probleemid võimalikud. Samuti võivad probleemseteks muutuda näiteks kivist vaheseinad mis välisseinani ulatuvad. Kui nüüd soojustus väga tõhus on siis välisseina temp langeb, sellega langeb ka temaga kokku puutuva vaheseina otsa temp ning halvemal juhul võib sinna jälle kondents tekkima hakata. Ehk et päris keeruline värk ja võimalusi sellega omale probleeme tekitada jagub.

Lihtsalt katmiseks krohv ilmselt kõige sobivam. Kindlasti saab ka karkass-"hõre" ~50 mm.vill vahele (kumisemise vältimiseks)-kips lahendust kasutada aga peaasi et liialt heaks soojustuseks ei osutuks.

Sellega tuleb nõustuda et hoopis Andrus peaks siin selgitusi jagama oma reklaamitu kohta mitte meie "aimama" millise lahendusega tegelikult tegu.

[Andrus Schults]

Taanis, Saksamaal, Rootsis, Kanadas jne riikides kasutatakse Skamotec 225 plaate juba aastaid hoonete seestpoolt soojustamiseks. Nagu varem öeldud saab tänu kaltsiumsilikaadi omadustele soojustustööde tulemusena hallituse probleemi jäädavalt lahendada. Skamotec 225 plaatidega kaetud välisseinale on kondensaadi tekkimine välistatud. Tegelikult on arenenud turgudel 70% Skamotec 225 plaatide kasutajatest maalrid ja siseviimistlejad. Selles valdkonnas on mahud tunduvalt suuremad kui ahjude/kaminate ehitamises.
Kui keegi soovib, siis võib muidugi proovida kaltsiumsilikaadil kurke ja tomateid kasvatada nagu Peipsi ääres seda kivivilla peal tehakse! Mina saan vaid kinnitada, et Skamotec 225 plaatidel ka peale 100% veest läbivettimist hallitused ei kasva!
Skamotec plaatide kinnitamiseks tavalistele mineraalsetele pindadele saab kasutada "Mira 3100 unifix" plaadiliimi ja nakke parandamiseks Mira 4180 Primer`it.

[rokikas]

Nagu varem öeldud saab tänu kaltsiumsilikaadi omadustele soojustustööde tulemusena hallituse probleemi jäädavalt lahendada.

Kuidas? Mis omadused need on mis seda jäädavalt tagavad?

Skamotec 225 plaatidega kaetud välisseinale on kondensaadi tekkimine välistatud.

Kuidas tal õnnestub eestis füüsikaseaduseid eirata?
80 mm. kaltsiumsilikaat plaat sees (muutke ise 25 mm.-80 mm.) + 200 mm betooni väljas - http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0
80 mm. kaltsiumsilikaat plaat sees + 800 mm. paekivi väljas - http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... &outside=0

Mina saan vaid kinnitada, et Skamotec 225 plaatidel ka peale 100% veest läbivettimist hallitused ei kasva!

Aga paigaldus liimsegul? Aga selle tagusel mineraalsel pinnal? Milline on märja plaadi soojusjuhtivus?

Taanis, Saksamaal, Rootsis, Kanadas jne riikides kasutatakse Skamotec 225 plaate juba aastaid hoonete seestpoolt soojustamiseks. Tegelikult on arenenud turgudel 70% Skamotec 225 plaatide kasutajatest maalrid ja siseviimistlejad.

Mis on selle materjali plussid et kasutada seda välispiirde soojustusena vaatamata sellele et ta maksab kümneid kordi rohkem tavapärastest soojustusmaterjalidest?

Too palun viide dokumendile (sertifikaadile) kus saaks tehnilist infot lugeda! Peale tulekindluse pean silmas.

[Andrus Schults]

Millist soojustusmaterjali peetakse täna hoonete seestpoolt soojustamisel siis tavapäraseks? Lihtsalt vill seinale ja kipsplaat peale on väga halb lahendus! Penoplastiga seestpoolt soojustamine ei tule samuti kõne alla. EPS on lisaks ka väga hästi põlev materjal.
Küsimusest stiilis, et milline on märja plaadi soojajuhtivus ma ei saa üldse aru? Milline on siis kivivilla või klaasvilla soojajuhtivus kui materjal on märjaks saanud? Nimetatud materjalid ei tohigi ei enne ega pärast paigaldust märjaks saada ega jääda! Kui Skamotec 225 plaadid isegi ligunevad vees (miks peaks keegi seda tahtma teha?), siis mõne päeva möödudes on nad peale veest välja võtmist täiesti kuivad ja hallitust neile nagu kipsplaadile ei teki.
Skamotec 225 plaatidega on väga hea teha isoleerimistöid ka puidust saunades. Võrreldes villadega on hea see, et paigaldajad ei saa isoleerimisomadusi materjali kokku surudes muuta. Näiteks surudes kivivilla kokku tema isoleerimisomadused kahanevad märkimisväärselt. Kokkuvõtteks on Skamotec 225 plaadide valest paigaldisest tulenevad riskid tööde tellija jaoks minimaalsed.

[rokikas]

Millist soojustusmaterjali peetakse täna hoonete seestpoolt soojustamisel siis tavapäraseks?

Kiviseinu ei olegi soovitatav seest soojustada!!! Ja kui siis ...

Teoorias peaks sedatüüpi http://www.spu.fi/spu_al_ee soojustusplaat (väga heade soojustusomadustega muuseas) sobima kuna alumiinium/foolium mis seal peal ei lase (vähemalt mitte olulisel määral) veeauru läbi aga .....

1. Millised keemilised/füüsikalised omadused välistavad hallituse tekke sellel plaadil?
2. Millised keemilised/füüsikalised omadused välistavad kondensaadi tekkimise plaadi tagusel kiviseinal?
3. Millised keemilised/füüsikalised omadused tagavad et plaadi tagusel kiviseinal ei teki hallitust?
4. Mis on selle materjali plussid et kasutada seda välispiirde soojustusena vaatamata sellele et ta maksab kümneid kordi rohkem tavapärastest soojustusmaterjalidest?
5. Kas eelnevatel fotodel näha olev metallkorstna lisa isoleerimine (silmalt nii ~80 cm. ning ka kerise suitsutoru kividega isoleeritud) on ikka kindlasti korrektne/ohutu selle teema valguses viewtopic.php?f=1&t=26835&p=212354#p212354 ?

[Andrus Schults]

Skamotec 225 plaate ei kasutata mitte kunagi hoonete väljastpoolt soojustamiseks. Nende plaatide taha ei teki mingit kondensaati! Plaadid tuleb paigaldada alati ühtlaselt liimikammiga seinale kantud liimile nii, et plaadi ja seina vahele ei jää tühimikku. Pätsikestega liimida ei tohi! Kondensaat tekib penoplasti või aurukilega/fooliumiga kaetud villaplaatide taha. Seepärast neid ka kivimajade seestpoolt soojustamiseks ei kasutata.
Skamotec 225 plaate kasutatakse ka tehases valmistatud vahelagede ja katuse läbiviikude valmistamiseks. Samu põhimõtteid saavad ka pottsepad oma töös ära kasutada. Tarnime Eestisse juba mitu aastat 30 aastase garantiiga moodulkorstnaid firmalt Metaloterm ja nemad näiteks pakuvad sellist toodet nagu Iso-block. http://www.metaloterm.com/en_o/welcome.htm

[rokikas]

Kondensaat tekib penoplasti või aurukilega/fooliumiga kaetud villaplaatide taha. Seepärast neid ka kivimajade seestpoolt soojustamiseks ei kasutata.

Kondenseerumist silmas pidades on ohutum (kuid siiski kindlasti ei soovita) kivimaja seest soojustada, sama soojapidavate lisakihtide korral, vill+kilega (kui kile väga hästi paigaldatud), rääkimata EPS-ist kui selle sinu reklaamitud plaadiga!

Nende plaatide taha ei teki mingit kondensaati!

Vasta selle häma asemel palun parem eelnevalt küsitud viiele küsimusele sisuliselt.


Selles viewtopic.php?f=1&t=39138&start=25#p219925 teemas sai küsitud

Siin http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/imag ... vustus.pdf saab lugeda et soojusjuhtivus 0,06 aga siinses tabelis 0,04? Kumb on õige?
"Vastupidavus kokkusurumisel 2,4 Mpa"(reklaamlehel 2,6) - Kas tegemist rabeda või deformeeruva materjaliga? Kui deformeeruvaga siis millise deformatsiooni juures on see näitaja saavutatud?

Ehk vastad ka nendele.

[t800]

Skamotec 225 plaate ei kasutata mitte kunagi hoonete väljastpoolt soojustamiseks. Nende plaatide taha ei teki mingit kondensaati! Plaadid tuleb paigaldada alati ühtlaselt liimikammiga seinale kantud liimile nii, et plaadi ja seina vahele ei jää tühimikku. Pätsikestega liimida ei tohi! Kondensaat tekib penoplasti või aurukilega/fooliumiga kaetud villaplaatide taha. Seepärast neid ka kivimajade seestpoolt soojustamiseks ei kasutata.

Penoplasti saab ju samuti kammi abiga seina kleepida,miks siis seda ei võiks kasutada?

[rokikas]

Skamotec 225 plaate kasutatakse ka tehases valmistatud vahelagede ja katuse läbiviikude valmistamiseks.

Vaadates tootja lahendusi http://www.metaloterm.com/dynamisch/pro ... nt_web.pdf siis need on kõik tuulduvad st. võimalik soe õhk pääseb sealt kergelt välja aga sinu pandud fotodel ma nagu ei märka sellist võimalust?

[Andrus Schults]

Ei ole mitte ühelegi enda küsimusele vastust saanud? Mulle pakub tõesti huvi millise toimiva seestpoot soojustamise süsteemiga Skamotec 225 plaatidega soojustamist siin võrreldakse nii hinnas kui paigalduse lihtsuses? Võrdlusi märja villaga jne ei sa ju tõsiselt võtta!
Kõik need head omadused, mis võimaldavad neid plaate soojustusena kasutada olen juba mitu korda ka välja toodud. Kordan siis korra veel, et need füüsikalised/keemilised omadused on "auru läbilaskvus" ja "kõrge pH-tase".
Kahjuks ei ole täna pakkuda tõlkega tutvustust: http://www.youtube.com/watch?v=0_7ie_RIyKs

[rokikas]

Hea auru läbilaskvus ei ole kiviseina seest soojustamisel hea näitaja! Viidet sobivamatele soojustustele leiad lugedes eelnevaid postitusi!
Milline levinud soojustusmaterjal maksab ligilähedaseltki sama palju (~1140 €/m3.) kui kõnealune plaat?
Küsimused on eelnevalt kenasti reas. Palun ka vastuseid samas stiilis!
viewtopic.php?f=11&t=39195

[motamees]

Kui soojustada kivisein seespoolt mistahes materjaliga, olgu see siis vana bufaika või hunnik heinu, on tagajärjeks külm kivisein. Lausa nii külm, et hea soojustuse korral on kiviseina (tegelikult mistahes seina) sisekülg miinuskraadides. Seespoolt soojustusega tuuakse külm toale lähemale, mis ei ole ültse soovitav. Seoses sellega lähevad ka vaheseinad külmaks. Nii muutub soojustamist vajav pind veelgi suuremaks.
Seoses külma seina toomisega toale lähemale on ka elementaarne see niiskuse probleem.
Nüüd ongi küsimus Andrusele. Mismoodi hoiab see imeplaat ära selle seina niiskumise? Külmaks läheb see kivisein ju nagunii, kuna imeplaat on ju isolaator.
Ja palun, ära viska jälle mingit linki. Seleta lahti lihtsalt ja loogiliselt nii, et ka külasepp aru saaks.
Pean tunnistama, et tule leviku osas annab imeplaat tohutu eelise peno ees. See aga pole praegu teemaks.
Praegu on bussil madratsi tagant välissein jääs (seespoolt). Madrats (poroloon) on hea isolaator ja ei lase sooja välja. Kui soe välja ei lähe, siis tuleb külm sisse. Nii ongi -20 kraadi juures juuksed peaaegu jääs (padi on ka vastu välisseina).