Ehitusfoorum

Pidasin jah mõlemat asja silmas. Kuna kõik rauad on korralikud, siis mõtlesin jätta pliidiraami samaks, so ca 1250*750, ehk siis see peaks tulema pliid suuruseks. Praeahi ja pliiduks on metallist (nagu nõuka ajal olid). Kui ma hakkan nüüd pliidi läbilõikeid planeerima on vaja teada ukse ja praeahju mõõte. Arvan, et kuigi on uks ja praeahi on olemas võin nad kõrvale jätta ja näiteks malmist võtta.
Ehk siis küsimus on, et mis suuruses ja mis materjalist pliidiust ja praeahju soovitate.
Ette tänades vastuse eest!

stupiduser kirjutas:Mis seal ebamugavat on? Ja kehvasti hooldatavat?

Kui kasutajaks on vanem inimene kelle seljale ning põlvedele mitte ei meeldi sealt maalähedasest koopast puude õngitsemine ja koorepuru koristamine siis seisab ta lihtsalt kasutult. Puud kuivavad/soojenevad ka pliidi kõrval korvis edukalt.
Aga eks inimesi on erinevaid.

Leevi kirjutas:Pliidi juures lisandub muidki tegureid, nagu näiteks pliidiplaadi kaudu väljuvast soojushulgast tingitud suitsugaaside kiire jahtumine, mis väga konkreetselt mõjutab tõmmet ja sellega seoses ka põlemisprotsessi koldes.

Järelikult tuleb pliidiplaadile järgnevad lõõrid teha selliselt et need tagaks piisava tõmbe ning lihtloogika ütleb et mida kõrgema temperatuuri me suudame koldes saavutada (vist lisa õhukanalite ja koldelae abil) seda kõrgema temperatuuriga on gaasid ka peale pliidiplaati ning parem tõmme.
Muidugi kui me soojamüüriga seda liialt ei jahuta .

Leevi kirjutas:Tegelikult on asjad vägagi lihtsad ja loogilised. Siiski, et soovitada midagi foorumist nõu ja abi otsima tulnud inimesele, tuleks asjad veel omakorda lahti seletada ja nö puust ja punaseks teha.

Aga miks ka mitte? Võta taolise pliidi nagu teemaalgataja silmas peab projekt/joonis ette ning seleta lahti kuidas oleks mõistlik seda teostada. Kui suur peaks kolle olema, kui suured õhukanalid, jne. Koos valemite ja nendel põhinevate arvutuskäikudega.

rokikas kirjutas:

stupiduser kirjutas:Mis seal ebamugavat on? Ja kehvasti hooldatavat?

Kui kasutajaks on vanem inimene kelle seljale ning põlvedele mitte ei meeldi sealt maalähedasest koopast puude õngitsemine ja koorepuru koristamine siis seisab ta lihtsalt kasutult. Puud kuivavad/soojenevad ka pliidi kõrval korvis edukalt.
Aga eks inimesi on erinevaid.

Ja alternatiiviks oleks?

Et puudekorv on pliidi kõrval postamendi otsas, et saaks sirgete pülvedega halge alla ajada?

Koorepuru tuleb nii ehk naa, mujalt ei ole seda sugugi kergem koristada

Yaager kirjutas:Pidasin jah mõlemat asja silmas. Kuna kõik rauad on korralikud, siis mõtlesin jätta pliidiraami samaks, so ca 1250*750, ehk siis see peaks tulema pliid suuruseks. Praeahi ja pliiduks on metallist (nagu nõuka ajal olid). Kui ma hakkan nüüd pliidi läbilõikeid planeerima on vaja teada ukse ja praeahju mõõte. Arvan, et kuigi on uks ja praeahi on olemas võin nad kõrvale jätta ja näiteks malmist võtta.
Ehk siis küsimus on, et mis suuruses ja mis materjalist pliidiust ja praeahju soovitate.
Ette tänades vastuse eest!

Sind on kuivale jäetud?

Kui sul on otsustatud, et teed ise, siis otsusta , et kas kasutad olemasolevat metalli või kõik ühes stiilis uus?
Kui kasutad olemasolevat, anna pliidiplaadi mõõt, pliidraami ääreraudade laiused, praeahju laius ja sügavus.
Pakun projektivariandi.

rokikas kirjutas:

Leevi kirjutas:Pliidi juures lisandub muidki tegureid, nagu näiteks pliidiplaadi kaudu väljuvast soojushulgast tingitud suitsugaaside kiire jahtumine, mis väga konkreetselt mõjutab tõmmet ja sellega seoses ka põlemisprotsessi koldes.

Järelikult tuleb pliidiplaadile järgnevad lõõrid teha selliselt et need tagaks piisava tõmbe ning lihtloogika ütleb et mida kõrgema temperatuuri me suudame koldes saavutada (vist lisa õhukanalite ja koldelae abil) seda kõrgema temperatuuriga on gaasid ka peale pliidiplaati ning parem tõmme.

Mida kõrgema temperatuuri sa pliidikoldes saavutad, seda punasemaks läheb pliidiplaat ka täiesti vanamoodsal pliidil (rääkimata köögi sisekliima lähendamisest troopikale) - millal sa viimati tõsimeelselt ise soojasaamise mõistes pliiti kütsid, et plaadi punaseksajamiseks lisaõhukanalite vajadusest pajatama hakkasid?

Sekundaarõhu kanalid on eelkõige puhta, saastevaba põlemise eesmärgist.

kaminahi kirjutas:Sekundaarõhu kanalid on eelkõige puhta, saastevaba põlemise eesmärgist.

Jah, sellega olen ma täiesti nõus

kaminahi kirjutas:

Yaager kirjutas: ... , et oleks panipaik pliidi all.

Väga ebamugava kasutusega ja halvasti hooldatav panipaik. Samas saaks sinna ehitada just samast hulgast tellistest lõõristiku, mis salvestab sooja.

Minu meelest oli selle panipaigaga see asi, et tuleohutusespetsialistid väga ei taha näha, et seal all puid kuivatatakse? Ma võin siin eksida, aga vist oli ikkagi nii....?

ErgoK kirjutas:

kaminahi kirjutas:

Yaager kirjutas: ... , et oleks panipaik pliidi all.

Väga ebamugava kasutusega ja halvasti hooldatav panipaik. Samas saaks sinna ehitada just samast hulgast tellistest lõõristiku, mis salvestab sooja.

Minu meelest oli selle panipaigaga see asi, et tuleohutusespetsialistid väga ei taha näha, et seal all puid kuivatatakse? Ma võin siin eksida, aga vist oli ikkagi nii....?

Et kindel olla, võta tuleohutusseadus.

madis64 kirjutas:

rokikas kirjutas:

Leevi kirjutas:Pliidi juures lisandub muidki tegureid, nagu näiteks pliidiplaadi kaudu väljuvast soojushulgast tingitud suitsugaaside kiire jahtumine, mis väga konkreetselt mõjutab tõmmet ja sellega seoses ka põlemisprotsessi koldes.

Järelikult tuleb pliidiplaadile järgnevad lõõrid teha selliselt et need tagaks piisava tõmbe ning lihtloogika ütleb et mida kõrgema temperatuuri me suudame koldes saavutada (vist lisa õhukanalite ja koldelae abil) seda kõrgema temperatuuriga on gaasid ka peale pliidiplaati ning parem tõmme.

Mida kõrgema temperatuuri sa pliidikoldes saavutad, seda punasemaks läheb pliidiplaat ka täiesti vanamoodsal pliidil (rääkimata köögi sisekliima lähendamisest troopikale) - millal sa viimati tõsimeelselt ise soojasaamise mõistes pliiti kütsid, et plaadi punaseksajamiseks lisaõhukanalite vajadusest pajatama hakkasid?

Lisa/teisese- ehk sekundaarõhu kanalid... Küsimus on filosoofias ja loogikas. Kui meil on koldeseinas põlemisõhuavad, siis restkolde puhul on tegemist teisese/sekundaarõhu kanalitega, umbkolde korral aga lihtsalt põlemisõhu kanalitega. Kui kütteseade on mõeldud kütmiseks halupuuga, siis vajadus restkolde tarvis puudub. Halupuit põleb ülevalt alla, nagu küünal. Sellest tulenevalt on soovitav süüdata puud pealtpoolt. Kui puud põlevald ülevalt alla, siis ei ole vajadust anda õhku altpoolt, teisisõnu, puudub tarvidus kolderesti jaoks. See selleks...
Järgnevas postituses on hr. Kaminahi toonud ära sekundaarõhuavade mõtte. Kahjuks ei oska postituse autor põhjendada, lahti seletada ega arvutada nende õhukanalite ja -avade mõõtusid. Aga seegi selleks....

Peljata, et puhas ja kõrgetemperatuuriline põlemine pliidiplaadile ohtlik oleks, on alusetu. Tartu Valumehaanikatehase toodangu käitumine on muidugi ettearvamatu, aga SVT, HTT jne malmivalu kannatab kaasaegse pliidi toime kuidagi välja. Kel huvi, neile võin anda linke pliidi metalll/malmdetailide tipptootjate kodulehtedele.

Sellega saab muidugi nõus olla, et peeneks lõhutud halud põlevad ka ilma tuharestita, aga kui sõed tekivad ja tuha sisse mattuvad, siis on olukord juba teine. Tuharestiga on elu ikka tunduvalt kergem ja pole vingu karta.

Leevi kirjutas:...Kui puud põlevald ülevalt alla, siis ei ole vajadust anda õhku altpoolt, teisisõnu, puudub tarvidus kolderesti jaoks...

Robi 1 kirjutas:Sellega saab muidugi nõus olla, et peeneks lõhutud halud põlevad ka ilma tuharestita, aga kui sõed tekivad ja tuha sisse mattuvad, siis on olukord juba teine...

Leevi tehnoloogia järgi ei saa teist portsu puid enam alla panna.

Leevi kirjutas:Halupuit põleb ülevalt alla, nagu küünal.

Ja ega need puud ei põle ikke küll nagu küünal. Kuivade puude korral on 5minutiga kogu kolle tuld täis ja leek suures õhunäljas. Puhta põlemise huvides tuleb talle anda õhku kätte.

Pole küll pliidi kolle aga siiski halupuude põletamiseks. Siin saab nüüd Leevi edasi seletada, et kas just Sveitsi 1000 leheküljelise pottsepaõpiku järgi või tohib maailmas veel ringi vaadata.

Ribikolle, sekundaarõhu kanalitega, kus kogu kolde põhja täidab kolderest. Mulle jääb selle põhjendatus veel teadmata, aga küll aeg annab selgust.



Foto autor Kaminahi. Soome, 2011. a. sügis.

Leevi kirjutas:
See selleks...
Järgnevas postituses on hr. Kaminahi toonud ära sekundaarõhuavade mõtte. Kahjuks ei oska postituse autor põhjendada, lahti seletada ega arvutada nende õhukanalite ja -avade mõõtusid. Aga seegi selleks....

Kaminahi on "seegi selleks" ehitanud ahjulaborisse katsepliidi, kus saab katselisel teel teha kindlaks erinevast õhujaotusest tulenevad tulemused.Koldelaega ja koldelaeta. Tuharestiga ja tuharestita. Õhukanalitega ja ilma, jne. Mõõtmine toimub kõrgel tehnilisel ja teaduslikul tasemel. Pole põhjust selles kahelda.
Sinu jutt on aga tõesti nagu Urmas siin Teadjale mainis. Loen ja loen aga peale lubaduste ja kibestumiste selge mull. Aina kasvav mull.

Ma ei saa aru kas Leevi teeb nalja( tundub olevat üks pidevalt kildu viskav ja naeratav tüüp ) või on tal isiklikult midagi tuharestide vastu...aga oma kogemustest tean seda, et kui päris mitmel ahjul olen hiljem tuharesti ehitand, siis terve ahju temp. on tõusnud sama kütmise koguse juures. Lisaõhukanalid olid Soomes kasutusel juba hulkka aastaid tagasi( vist isegi Veski raamatus sees).
Eks iga vend teeb omale sellise kolde nagu meeldib ja oskab. Peaasi, et arusaamine kasvab, kes õppida ja areneda tahavad.
Kõike kaunist!
-------------------
Lisan veel seda, et ma ei ole näinud kedagi teist kes nii palju on teisi õpetand kui Kaminahi st. Raivo Koppel. Samas ei pea keegi olema tema andunud jünger ja just oma peaga otsustama, mõtlema, mis on õige jne. Raivo on mind korduvalt suutnud mõtlema panna ahjude sügavauste üle ja see on olnud tänuväär tema poolt!
Samas on ka Leevi, Meelis Vaiksaar, Motamees ja teised igati huvitavad tegelased ...ja ainult rahu, rahu ...omavahel läbisaamisel! Igaühe jaoks on rohkelt ruumi ( kasvõi minu mõtetes...ja austuses väärtuslike inimeste ja oskuste vastu). Las tuli põleb ahjudes...olgu või umbkoldega !
ikka kaunis edasi!!!

Robi 1 kirjutas:Ma ei saa aru kas Leevi teeb nalja( tundub olevat üks pidevalt kildu viskav ja naeratav tüüp ) või on tal isiklikult midagi tuharestide vastu...aga oma kogemustest tean seda, et kui päris mitmel ahjul olen hiljem tuharesti ehitand, siis terve ahju temp. on tõusnud sama kütmise koguse juures. Lisaõhukanalid olid Soomes kasutusel juba hulkka aastaid tagasi( vist isegi Veski raamatus sees).
Eks iga vend teeb omale sellise kolde nagu meeldib ja oskab. Peaasi, et arusaamine kasvab, kes õppida ja areneda tahavad.
Kõike kaunist!

Kohe näha,et pyhapäev!Et loen ja mötlen,mis kuradi mehed siin foorumis teisi
kiruvad.Yks pidi ametilt plekksepp olema,ometi ehitab Soomes ahjusid,teine
juhendas oma jutu järgi juba aastaid tagasi Soomes höimuveljesi.Isiklikult pidin
päris köva kadalipu läbi käima,enne,kui mind keegi Soomes kytteseadmetele
ligi lasti.Loe ja imesta!Teades Soome nöudeid,siis nende paberitega,mis Eestis
mönel koduseinale riputatud,pole siin kyll midagi peale hakata.Möödaminnes
nullitakse Soome enda spetside poolt kirjapandu.Närima hakatakse möne mehe
yhte söna,aga et keegi paotaks sönakesegi oma koorijuhi vigasest pliidikoldest,ei
sellest mitte sönagi!

teadja kirjutas:

Robi 1 kirjutas: ,aga et keegi paotaks sönakesegi oma koorijuhi vigasest pliidikoldest,ei
sellest mitte sönagi!

Pane aga sina vead uhkesti kirja.

Ps Miks seal Soomes küll sind nõnda piinatakse? Ma ladusin ja liimisin alles mineva sügise kaks 100 aasta vanust pottahju uueks ja ükski ehitusjärelvalve ega keski muu ei tulnud õpetama. Kusjuures peab tunnistama, et just Unibuildi kolle äratas neis insenerides huvi ja usaldust.

Ise palusid!
Siis alustuseks:
1.kuidas vöi mille alusel on arvutatud sekundaaröhu kanalid?
2.miks peetakse mittevajalikuks koldelage?

teadja kirjutas:Ise palusid!
Siis alustuseks:
1.kuidas vöi mille alusel on arvutatud sekundaaröhu kanalid?
2.miks peetakse mittevajalikuks koldelage?

Mina lootsin, et sa ikka vastad meile lollidele, kuidas sina seda teed.

Olen oma poolt kasutatava õhujaotuse suhte varianti siin näidanud juba aastaid tagasi. Olen selleks kasutanud ka 1907 aasta Soome ahjuprojekti, mille samuti siin olen üles näidanud. Sulle ja Leevile midagi eraldi selgitada on vastu tuult kusemine. Kes ei taha aru saada, sellele saab selgitada vaid kätega. Võta seda kui rahvatarkust.
Proovi sina seda Sveitsi õpikut soome meistritele ette lugeda.

kaminahi kirjutas:

teadja kirjutas:

Robi 1 kirjutas: ,aga et keegi paotaks sönakesegi oma koorijuhi vigasest pliidikoldest,ei
sellest mitte sönagi!

Pane aga sina vead uhkesti kirja.

Ps Miks seal Soomes küll sind nõnda piinatakse? Ma ladusin ja liimisin alles mineva sügise kaks 100 aasta vanust pottahju uueks ja ükski ehitusjärelvalve ega keski muu ei tulnud õpetama. Kusjuures peab tunnistama, et just Unibuildi kolle äratas neis insenerides huvi ja usaldust.

Mina olen siin vabatahtlikult,aga sina oleks sellest pidanud alustamagi,et tegid
selle töö pimedalt,et omanik ei saanud mingit karantiid,et kui yksköik,mis juhtub,
kindlustus ei maksa pennigi.Mis unibuildi koldest sa jälle jahud?

teadja kirjutas:

kaminahi kirjutas:

teadja kirjutas:

Robi 1 kirjutas: ,aga et keegi paotaks sönakesegi oma koorijuhi vigasest pliidikoldest,ei
sellest mitte sönagi!

Pane aga sina vead uhkesti kirja.

Ps Miks seal Soomes küll sind nõnda piinatakse? Ma ladusin ja liimisin alles mineva sügise kaks 100 aasta vanust pottahju uueks ja ükski ehitusjärelvalve ega keski muu ei tulnud õpetama. Kusjuures peab tunnistama, et just Unibuildi kolle äratas neis insenerides huvi ja usaldust.

Mina olen siin vabatahtlikult,aga sina oleks sellest pidanud alustamagi,et tegid
selle töö pimedalt,et omanik ei saanud mingit karantiid,et kui yksköik,mis juhtub,
kindlustus ei maksa pennigi.Mis unibuildi koldest sa jälle jahud?

Ma ei teinud pimedalt aga sulle ju tunnistused ei loe

Omanik karantiid ei saanud


Unibuildi koldest peaksid ikka mäletama

Sa oled muidugi nii mull, et ei oska sedagi mõista, miks ja mille järgi see on pinu poolt sellisena ehitatud.

kaminahi kirjutas:

teadja kirjutas:Ise palusid!
Siis alustuseks:
1.kuidas vöi mille alusel on arvutatud sekundaaröhu kanalid?
2.miks peetakse mittevajalikuks koldelage?

Mina lootsin, et sa ikka vastad meile lollidele, kuidas sina seda teed.

Olen oma poolt kasutatava õhujaotuse suhte varianti siin näidanud juba aastaid tagasi. Olen selleks kasutanud ka 1907 aasta Soome ahjuprojekti, mille samuti siin olen üles näidanud. Sulle ja Leevile midagi eraldi selgitada on vastu tuult kusemine. Kes ei taha aru saada, sellele saab selgitada vaid kätega. Võta seda kui rahvatarkust.
Proovi sina seda Sveitsi õpikut soome meistritele
Arvutusi.Kaldun arvama,et neid polegi.Kysimustele said foorumikylastajad
ammendava vastuse nagu ikka!Kahju su öpilastest!
















Arvutusi.Arvan,et neid lugujaid oleks veel.Kysimustele vastused olid igat moodi
piisavad!Plaa plaa plaa!Ja nii jagad sa öpeyusi,endale oleks neid sulle vaja!

Nüüd on küll aeg sul üks IT kursus võtta Juhul muidugi kui soovid, et sinu postitustest midagi oleks ka aru saada. Mina muidugi olen juba harjunud aga see pole normaalne, et kõik peaksid sellega end harjutama.
Küsi, Leevilt.

No vastused on eht kaminahjulikud!See tähendab,kui vastust ei tea,siis plaa plaa plaa!Ehk annad viiteid,oleme foorumikylastajatega nöus foorumis surfama,et su arvutusi
näha.Koldelaest polnud vastuses sönagi!Minule loevad paberid väga,aga ytlesin.et sinu paberid siin ei maksa!Kui sina nimetad möne kolde oma firma järgi,siis
see on sinu probleem.