Ehitusfoorum

Personaalselt meie Teadja eksitamiseks.
Hoiatan, vanaaegne, Hispaania traditsiooniline ebakvaliteetne pliit
Täiesti mõtetute piltide ja kommentaaridega täiesti mõtetult mehelt.
http://www.pyromasse.ca/articles/coec_e.html

Teadjal muidugi põhjus uhke olla, et on maailmale nii palju uhkust jõudnud luua:

http://www.google.ee/search?q=tischherd ... 80&bih=569

rokikas kirjutas:

teadja kirjutas:Päris huvitav teemalahendus Leevi poolt.

Vähe aega oli jah. Aga siis ... Eks kui uus partii lauluõli saabub saame lugeda ka "austerlase uskumatud seiklused maarjamaal" järge.

Tegelikult oleks huvitav sisulist seletust uutest pliidiehitus ideedest lugeda aga kahjuks seda ei kipu tulema. Korrutatakse vaid "valemid, valemid" aga mida see praktikas tähendab ei taheta seletada.

Lauluõli olevat tulemas. Seletatavat puust ja punaseks lahti: pottseppadele, mittepottseppadest kiibitsejatele, klientidele.

kaminahi kirjutas:Plaadi all tekib täielikum, puhtam põlemine ja pliit saastab vähem oma suitsugaasidega loodust. Mõeldi see asi Austrias välja üsna hiljuti, 2008.a, selleks, et pottsepad saaksid edasi pliite ehitada.
Suur abi on näiteks sllest, et lihtsalt ehitatakse koldepõhi madalamale ehk ehitatakse kõrgem kolle, et pliidiplaat ei "tapa" põlemata saastet. Seda näitasin ka ahjulaboris ühe pausi täiteks. Seal oli muidugi pliit veel väga värske aga hea pliit on seest valge... ja korstnani. Noh, OK, helehall Ja sinna, selle EKUK-i ahjulabori pliidi kõrvale saaks Leevi oma valemid üles lappida.

Lapin meelsasti. Kui materjalid ja töö kinni makstakse.

PS Koldelaega pliit oli austerlaste pottsepaõpikus juba 2000. aasta trükis. Selleni jõuti loomulikult varem. Ära jahu aastast 2008. Valemeid on aja ja laboriuuringute käigus korrigeeritud, Põhimõte jäänud samaks.

PSS Puu puhta põlemise eeltingimuseks ei ole kõrgem kolle! Oluline on kolde ruumala ja sellega seonduv kolde põhja ja külgede suhe. Koldelae mõte on tõsta põlemistemperatuuri koldes. Selest tulenevalt on ka pliidiuksed paksud, mitte pleki- või klaasiliistakad, nagu siin. Kui 2-kordse klaasiga uks on Kesk-Euroopas juba standard, siis messidel põhimõtteliselt ei kohtagi alla 3-kordse klaasiga ust. Soiu edasi oma SVTst, arenenud maailm liigub oma teed ja põhjusega. Saan harva kasutada 2-kordse klaasiga ust, aga propageerin 3-kordset. Ja mind isegi ei huvita, mis plaaditud jama seal laboris kokku keerad.

PSSS Ei võistle sinuga Kaminahi, lihtsalt püüan korrigeerida su väidet, et pliidi ehitamiseks piisab standardist EN 15544. See oli ikka omavoliline ja ebateaduslik su poolt. Inetu ja desinformeeriv. Aga sind ju ei huvita tagajärjed vaid läbimüük Vennad Ehitus foorumi kaudu. Hale viis kliente otsida, mu meelest. Saen ja plaadin nagu jaksan, otsin leiba endale ja Riinale...

Leevi kirjutas:
PS Koldelaega pliit oli austerlaste pottsepaõpikus juba 2000. aasta trükis. Selleni jõuti loomulikult varem. Ära jahu aastast 2008.

http://www.bdb.at/Service/NormenDetail?id=295652
Vaata siis oma promotava normi loomise kuupäev ise ka siit üle.

Teadmiseks ka minu klientidest. Nemad otsivad mind, mitte mina neid.

Ma ei oska küll öelda, et vot, austerlased on need kõige targemad, kelle järgi Eesti pottsepandus peab joonduma.
Näiteks kaevati sealmaal kohtusse lehmad ja need loomakesed ei tohi enam kanda karjakella. Segab looduse kuningat. Küll aga võivad seda teha naabrite, sakslaste lehmad. Kui olla järjepidev, siis peaks me valima samuti oma lehmadele Austria seaduse.

Kena pidupäeva Kõrveküla pidulistele!

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:
PS Koldelaega pliit oli austerlaste pottsepaõpikus juba 2000. aasta trükis. Selleni jõuti loomulikult varem. Ära jahu aastast 2008.

http://www.bdb.at/Service/NormenDetail?id=295652
Vaata siis oma promotava normi loomise kuupäev ise ka siit üle.

Teadmiseks ka minu klientidest. Nemad otsivad mind, mitte mina neid.

2008. sai ideest norm. Minu poolt tsiteeritud õpikus on nn klassikaline ja nn kaasaegne variant veel paralleelselt käibivad. Mõistlik inimene ei oota ära seadust, mõistlik inimene tarvitab teaduse hüvesid. Koldelaega pliit on siiski möödund sajandi lõpukümnendite teema. Meil Eestis ei olegi normi pliidi tarvis, kas peaksin A. Veski raamatust järge ajama?

Kui nüüd teema pealkirja silmas pidada ning tiba ringi vaadata siis võib ka hoopis selline olla kaasaegne, kvaliteetne pliit http://cookstoves.lbl.gov/index.php http://www.cleancookstoves.org/ http://www.cleancookstoves.org/resource ... Change.pdf http://news.nationalgeographic.com/news ... ent-ghana/ http://newswatch.nationalgeographic.com ... ing-world/
Tegelikult on meil ikka paganama hea elu ning väiksed mured

Märksõnaga "cookstoves" oli kunagi veelgi vingem kaasaegne pilt, sellel oli tule reguleerimise nupp ka juures, kuid muidu sama suur kui need pliidid ja töötas samuti puiduga. Tule süütamine (ja kütte lisamine) käis siiski klassikalisel meetodil.

rokikas kirjutas:Huvitav kuivõrd see "vahelagi" siis pliidi kasutegurit tõstab? On tast siis ka reaalset kasu või lihtsalt .."tore vidin".

---------------------------------------------------------------------------------------
Mina olen igatahes veendunud, et sellest vahelaest on kasu mitmes mõttes ja peaks isegi tõmmet parandama( tekib sama efekt, nagu kamiahju neelul, mis suitsu üles kerib, aga tagasi ei lase). Oluliseks pean just tunduvalt kõrgema temp. tekkimisega koldes( pliita raud ei jahuta kohe gaase maha, enne kui asi järelpõlemiseni üldse jõuab tavapliital), mis võimaldab parema järelpõlemise tekkimise ja omakorda järelpõlemisgaasid kütavad rauda( pliitaplaati), suunates kuumuse vastavalt kasuliku piirkonda.
See süsteem on kindel vastand kahjulikule sussutamisele, mis isegi veel tänapäeval nii levinud kahjuks on.

[quote="rokikas"]Tänan pildi eest. Ma vist sain isegi tiba aru millest jutt. Šamottplaat on nii praeahjul kui ka poolel koldel. Kas ahjus ikka liha teha saab?
-----------------------------------------------------------------
Selle asja saab lahendada nii, et praeahi on pigem kuumem kui tavalisel süsteemil kus suits laskus ainult praeahju vasakult küljelt... Nimelt on mõistlik teha praeahjule kaks laskuvat lõõri, mõlemalt küljelt. Teatavasti toimib laskuv lõõr ainult külmemast lõõrist ükshaaval. Kolde poolne lõõr oleks ikkagi mõistlik kitsam teha, nagu ka Motamees teinud ja olen näinud. Vasak lõõr suubuks praeahju alla ja ühineks seal paremaga, kust omakorda suvelõõri ( soeseina kütmiseks oleks eraldi ava...nagu ikka...).

Robi 1 kirjutas: Vasak lõõr suubuks praeahju alla ja ühineks seal paremaga, kust omakorda suvelõõri ( soeseina kütmiseks oleks eraldi ava...nagu ikka...).

Hea et sellele tähelepanu juhtisid. Pistan ilmselt "sõjaplaani" sisse. Kivid ja segu said just täna ära toodud ning nüüd ei muud kui "sõjaplaan" lõpuni nuputada (niivõrd kuivõrd esmategemisel see ette õnnestub) ja kellule tuld.
Esmalt tuleb loomulikult vana välja kolida.

Kui plaanis ikka soemüür ehitada, siis Euroopa pliitide valemid seda küll välja ei dimensioneeri. Sai vist piisavlt tähtis sõna

Nüüd Robi jutt on küll ilma valemiteta aga võimsuse poolest kannatab kindlasti kasutust.

Ikka soemüüriga plaanis jah.

kaminahi kirjutas:Kui plaanis ikka soemüür ehitada, siis Euroopa pliitide valemid seda küll välja ei dimensioneeri. Sai vist piisavlt tähtis sõna

Nüüd Robi jutt on küll ilma valemiteta aga võimsuse poolest kannatab kindlasti kasutust.

Mis mõttes ei dimensioneeri välja? Kas käib ülejõu projekteerida nõuetekohane kolle?

Kuidas Sa Roki soeseina teha plaanid? Ma olen teinud ise laskuvate lõõridega süsteeme ( näiteks 1 üles ja kolm alla)ja väga hästi toimivad ( alt korstnasse ja siiber korstnas) ja lähevad maani soojaks ja korsten annab ühe lõõri juurde. Tõusva lõõri võib teha üks puha mis äärest või keskelt, alt lähevad lõõrid ikka kokku ja korstnasse. Ja suvelõõr on ka seal pesas...aga see juba täpsem teema ja eraldi siiber, sõltuvalt kuidas pliita ja korsten asetseb.

Robi 1 kirjutas:Kuidas Sa Roki soeseina teha plaanid? Ma olen teinud ise laskuvate lõõridega süsteeme ( näiteks 1 üles ja kolm alla)ja väga hästi toimivad ( alt korstnasse ja siiber korstnas) ja lähevad maani soojaks ja korsten annab ühe lõõri juurde. Tõusva lõõri võib teha üks puha mis äärest või keskelt, alt lähevad lõõrid ikka kokku ja korstnasse. Ja suvelõõr on ka seal pesas...aga see juba täpsem teema ja eraldi siiber, sõltuvalt kuidas pliita ja korsten asetseb.

Pakun, et eraldi siber on suht võti vms....

Hetkeseisuga on plaanis 1 üles - 2 alla - 1 üles + suvelõõr. Korstnas algab lõõr ~2 m. kõrgusel põrandast ning sinna samasse suubub ka ahju slepe. Pea 70 aastat on nad seal koos hakkama saanud nii et küllap saavad ka edaspidi.

Leevi kirjutas:

Robi 1 kirjutas:Kuidas Sa Roki soeseina teha plaanid? Ma olen teinud ise laskuvate lõõridega süsteeme ( näiteks 1 üles ja kolm alla)ja väga hästi toimivad ( alt korstnasse ja siiber korstnas) ja lähevad maani soojaks ja korsten annab ühe lõõri juurde. Tõusva lõõri võib teha üks puha mis äärest või keskelt, alt lähevad lõõrid ikka kokku ja korstnasse. Ja suvelõõr on ka seal pesas...aga see juba täpsem teema ja eraldi siiber, sõltuvalt kuidas pliita ja korsten asetseb.

Pakun, et eraldi siber on suht võti vms....

--------------------------------------------------------------------------------------------
Levinum võimalus on see, et all on nagunii horisontaallõõr ja kui tõusva lõõri alla panna siiber ja lahti tõmmata, siis ta liigub sealt otse kostnasse. Siiski, ise ma kasuan sellist lahendust, et teen pealt korstnasse veel ühe ava ja ka soeseina, sinna vahele plekist toruga siiber, mis tõmbab ka väga kehva ilmaga. Toru on villaga isoleeritud ja kiviga kaetud ( selline lahendus on näiteks Nukupiretil ja kui ta foorumis juhtub olema, siis õelgu, kas asi töötab või mitte? ).

Pagan, sellest toruvärgist ma veel küll aru ei saanud Ega sul mingit pildikest/joonist sellest ole?

Lihtsamalt ei oska aga pole nagu ka mõtet asja keerulisemaks arvutada.

rokikas kirjutas:

Liiga lihtne

Alt sisse ja vasakult üles, paremalt alla ja alt korstnasse. Otsesiiber all ja sealt paremale, otse korstnasse. Korstnas lõppsiiber.

Nüüd juba tiba hakkas koitma . Korstnasiibrit kasutada ei saa sest mitu asja seal koos. Nimelt pliit ja ahi suubuvad samal kõrgusel sinna (korstna põhias mis on ~2 m. kõrgusel põrandast). Neile ühine siiber ei kõla just hästi ja eks ta liialt kõrgele jääks samuti.

Pliita korstnasiibri saab panna ahju slepe alla, siis toimivad mõlemad maks kasuga.