Ehitusfoorum

Ei, see ainutl soetamis maksumus + 20 m toru paneeli ja 3-süsteemse boileri vahele. Kollektori pindala 2,66 m2 (vist ühe oma, ei saa pakkumisest aru) + kõikvõimalikud vudinad, sh paisupaagid, ülerõhuventiilid ja antifriis (nii pakkumises) + pumbagrupp jne jne.

arvutus kirjutas:

Rostfrei kirjutas: Sain pakkumise, eeldatav paneeli tootlikus 969 kW*h aastas, kokku 2 paneeli, 1938 kW*h (vaakum paneelid). Selleks, et saavutada sama pelleti põletamisega, pean ma põletama 430 kg pelleteid (1 kg = ~5 kW*h/kg miinus katla kasutegur - olgu siis kütteväärtus 4,5 kW*h/kg. Pelleti kg maksumus on 0,192 EUR. 430 kg * 0,192 = 82,56 EUR. Paneelide maksumus on 2200 EUR, jagada 82,56 kokkuhoitud euriga aastas, on tasuvus aeg ~27 aastat.

Mitu m2 paneelid, kas 2200 on kogu süsteem koos paigaldusega?

-----------------------------------------------------------------------------------------------------
Päiksepaneelide tasuvus on nagu iga muu asja tasuvus väga veniv ja muutuv nähtus. Ütleme, et võrreldakse tasuvust näiteks pelleti suhtes siis peaks nagu arvesse võtma ka kulumaterjale ja hoolduse maksumust, samuti pelletite süütamise, transpordi, punkrisse laadimise ja tuha utiliseerimise kulusid. Pelleti puhul on kuluks näiteks süütepulgad, vahest ka teo mootorid või ventilaator, väga harva mõni elektroonika plaat. Sellist kulu ja selle maksumust on üsna raske täpselt ennustada või arvutada kuna palju tootjaid ja seadmete tüüpe võiks tuua ainult mõned viited siinsele ja soome foorumile.
viewtopic.php?f=9&t=37782&p=218763&hili ... ne#p218763
viewtopic.php?f=9&t=36176&p=207010&hili ... ne#p207010
http://www.pellettikeskustelu.net/keskustelu/index.php
--------------------------------------------------------------------
Minul sai päikseküte soojale veele 30 toruga vaakumpaneel sellise hinnaga:
kollektor 750.- , kontroller ja pumbagrupp 480 eur ,soojusvaheti akupaaki roostevaba toruga ja flantsiga 228.-
Flantsi keevitus, soojusvaheti, paneelide paigaldus, tarvikud, transport, torud, kaablid, antifriis 20L
690.- kokku siis 2148 eur. http://www.akromex.com/eshop/et/8-vaaku ... ollektorid

Süsteemi tootlikus sel aastal on soojamõõtja järgi olnud seni 1858 kWh soojusenergiat- kuude lõikes järgmine:
märts 155
aprill 259
mai 383
juuni 329
juuli 289
august 224
september 218
oktoober 1

Ilusat sügist kõigile.

Kes seni aru EI OLE saanud, siis jutt käib ilma igasuguse ekpluatatsiooni kuluta. Sama moodi võib katki minna päikesekütte pumbagrupi pump, puruneda mõni vaakumtoru, nahka minna automaatika, jne. Või on see süsteem ilma IGASUGUSE ekpluatatsiooni kuluta?? 1858 kW*h soojusenergia saamiseks pean ma põletama 412 kg pelleteid, ~80 EUR.... miks selleks raisata üle 2k EUR??? Ning korra nädalas end liigutada, et pelletit juurde valada (mida ma nii kui nii pean tegema talvel ja pilves ilmaga) ei võta tükki küljest. Ma ei mäleta seda numbrit, kuid vast oli nii, et 1t pelleteid annab 4-5 kg tuhka. Üsna suur kogus, et kedagi kohutada?? Ei näe pointi päikesel. Samuti viited Soome foorumietele ei ole päris omal kohal, kuna erinevatel tootjatel on varuosad erineva hinnaga. Aga kui kredex või mingi muu ettevõtte 80% kinni taob, miks mitte.

Kas piltlikult öeldes kõik suvel toodetud kWh tunnid kuluvad ära? Palju neist tühja läheb, sest pole lihtsalt vaja nii palju tarbida?
Enda puhu on nii, et suve pole kuskil 1,5 kuu jooksul üldse tarbimist, sest reisid, puhkus ja üritused võtavad oma. Seega tasuvus lükkuks päris ulmelisse kaugusse. Ja olgem ausad, ei pane täna keegi pead pakule ja ütle, palju on 20 või 25 aasta pärast torude kasutegur reaalselt.

Külaline kirjutas:

TaaviK kirjutas:Pakume Eestis PV päikesepaneele http://www.solarest.eu
Aitame ka süsteemide planeerimisel ning vajalike lahenduste leidmisel.
taavi@solarest.eu

ps. süsteemi tasuvusaeg on 10+ aastat.

30 aastat on ka 10+ ...
Kas annate mingi garantii ka, et asi tõesti ütleme nii ...11 aastaga ära tasub, praeguse elektrihinna juures.
Mitte ei taba tarbijat peale esimest aastat üllatus, et no ei tule ikka niipalju sealt välja, kui teoreetiliselt võiks tulla.

Küsimus sellepärast, et enamus arvutused, mis pole tehtud müügimeeste poolt, annavad tasuvuseks ~18-22 aastat.

tuletan meelde, et pakkusin paar aastat tagasi aasta 2020 elektrihinaks 0,30 € /kWh (pakett Kodu 1 )

elame/vaatame

trebla

Vahelduseks midagi tasuvat Kerisin 35m 32pem toru rulli ja tegin kasti ümber, mille penoga soojustasin. Peale panin vana kahese paketi, kasti suunasin lõunasse ja ühendasin sauna kõrval oleva väli duššinurgaga. Kulu oli 35m toru, liitmikud ja pool päeva tööd materjaliga, mis ehitusest üle jäi. Peale kolme kuud suvel kasutamist, pakun et on rahaliselt juba ära tasunud. Septembri keskel lasin vee välja ja lükkasin kuuri alla järgmist suve ootama. Ahjaa, oma harjumusi tuli ka natuke muuta.

Olin ka ise aasta tagasi optimismi täis ja soovisin KredExi toetusega oma maja katusele vaakumtorud panna terbevet soojendama, aga kahjuks jäin taotluse esitamisega natuke hiljaks. Juba siis rääkis mulle üks insenerist sõber, et mida sa jändad nende vee soojendamiseks mõeldud peneelide/torugdega. Suvel, kui sa kõige vähem sooja tarbevett vajad, siis on tootlikkus kõige suurem ehk pead akupaagi panema suurema, kui sul tegelikult vajadus on jne. Ise omast arust mõtlesin siis, et panen ka sauna põrandakütte suvel selle pealt siis tööle ( vajadusel saaks seda ksuutada ka nn puhvrina, kui sooja vett liiga palju saab). Sõber aga soovitas mõelda hooopis paneelide peale, mis toodavad elektrit. Saadud elektriga võid soojendada tarbevett, käitada vent seadet jne. Kui elektri tootlikkus mingi hetk on suurem, kui sa jõuad ära tarbida ( nt oled 3p Pärnus suvitamas) , siis ei juhtu midagi 8 vajadusel kas salvestad akudesse või müüd võrku). Elektrit saad igal pool kasutada ja selle hind ainult tõuseb... Seega mõlgutan nüüd mõtteid tulevikus, kui tuleb veel analoogne toetus ( ilma toetuseta ei tasu ei vee ega ka elektri tootmiseks mõeldud paneelid ennast ära), paigaldada hoopis paneelid elektri tootmiseks. Ühe rea paneele saaks panna maja lõunakülgsele fasaadile akende kohale ( selle külje fasaad on hästi kõrge ja katusekalle hästi madal ehk räästas ei jää varjama) ja nt ühe rea katusele.

Rostfrei kirjutas:Kes seni aru EI OLE saanud, siis jutt käib ilma igasuguse ekpluatatsiooni kuluta. Sama moodi võib katki minna päikesekütte pumbagrupi pump, puruneda mõni vaakumtoru, nahka minna automaatika, jne. Või on see süsteem ilma IGASUGUSE ekpluatatsiooni kuluta?? 1858 kW*h soojusenergia saamiseks pean ma põletama 412 kg pelleteid, ~80 EUR.... miks selleks raisata üle 2k EUR??? Ning korra nädalas end liigutada, et pelletit juurde valada (mida ma nii kui nii pean tegema talvel ja pilves ilmaga) ei võta tükki küljest. Ma ei mäleta seda numbrit, kuid vast oli nii, et 1t pelleteid annab 4-5 kg tuhka. Üsna suur kogus, et kedagi kohutada?? Ei näe pointi päikesel. Samuti viited Soome foorumietele ei ole päris omal kohal, kuna erinevatel tootjatel on varuosad erineva hinnaga. Aga kui kredex või mingi muu ettevõtte 80% kinni taob, miks mitte.

Asjad on ju et neid kasutada ja niisama abstraktselt pole võimalik mingeid tasuvusi üldse võrrelda, pealegi ei saa võrrelda süsteeme nii, et ühe puhul vaatame kogu süsteemi maksumust koos paigaldusega ca 2000 eur ja teise puhul vaadata ainult küttematerjali maksumust - pelletid 80 eur, ka siin tuleks ju arvestada, et süsteem peab koosnema kahesüsteemsest boilerist või akupaagist või/ja katlast koos tarbevee soojusvahetiga, vajalikud torud, ventiilid, pumbad jms ja need tuleb osta ja paika panna.
Mina olen oma süsteemiga rahul, sest just suvel käib meil palju külalisi, tehakse sporti ja peale seda on vaja ju pesta higi maha ja saunas käia. Kui soojust üle jääb läheb see basseini kütteks.

sügis1 kirjutas:Asjad on ju et neid kasutada ja niisama abstraktselt pole võimalik mingeid tasuvusi üldse võrrelda, pealegi ei saa võrrelda süsteeme nii, et ühe puhul vaatame kogu süsteemi maksumust koos paigaldusega ca 2000 eur ja teise puhul vaadata ainult küttematerjali maksumust - pelletid 80 eur, ka siin tuleks ju arvestada, et süsteem peab koosnema kahesüsteemsest boilerist või akupaagist või/ja katlast koos tarbevee soojusvahetiga, vajalikud torud, ventiilid, pumbad jms ja need tuleb osta ja paika panna.
Mina olen oma süsteemiga rahul, sest just suvel käib meil palju külalisi, tehakse sporti ja peale seda on vaja ju pesta higi maha ja saunas käia. Kui soojust üle jääb läheb see basseini kütteks.

Tahtsin just sama arvamust avaldada, et kui me võrdleme mistahes süstemide tasuvusaega vms, siis peavad lähtenadmed olema samad ehk materjaide , seadmete, paigalduse, ekspluatatsioon, hooldus jms maksumus mõlemal juhul arvesse võetud.

Kodanik Rostfrei puhul on tegemist küttesüsteemi reorganiseerimiseks tehtava investeeringuga. Võrdluse aluseks on võetud võrreldavad näitajad- tootlikus ja selleks tehtav kulutus. Püsikulud on välistamisega võrdsustatud. Tulemust kaalub
saadavate eeliste/puuduste taustal. Ei näe suurt viga.

Küttesüsteemide tasuvusaega saab võrrelda ainult uute ehitatavate süsteemide korral. Siis tuleb kõike eelkõneldut arvesse võtta. Samuti ei ole need kaks nimetatud süsteemi võrdsed. Üks katab soojavajaduse täielikult, teine osaliselt. Seega teisest esimesele konkurenti pole (kuigi hullud müügimehed nii püüavad väita).

Imelik.

Ei ole siin keegi suutnud neid lühikesi tasuvus reklaame usutavataeks numbriteks lahti kirjutada. Miks?
Sest enamus päikest paistab siis, kui kütet pole üldse vaja ja sooja vee vajadus tunduvalt väiksem.

Rostfrei kirjutas:Kes seni aru EI OLE saanud, siis jutt käib ilma igasuguse ekpluatatsiooni kuluta. Sama moodi võib katki minna päikesekütte pumbagrupi pump, puruneda mõni vaakumtoru, nahka minna automaatika, jne. Või on see süsteem ilma IGASUGUSE ekpluatatsiooni kuluta??

Minul on kulud päikesekütte komplekti ( 3 plaatkollektorit + 300 L akupaak) käigus hoidmiseks täiesti olemas, aga õnneks on need üsna tagasihoidlikud. Perioodi mai-september oli elektrikulu 19 kWh ehk 3,8 kWh kuus (eraldi mõõtja vahel). Samas kui ma võrdlen sama perioodi kütte/sooja vee tootmise elektrikulu varasemate aastatega, siis nüüd oli kulu 900 kWh väiksem. Seega mingi kokkuhoid on olemas (kui ei arvesta komplekti maksumust), aga kui arvesti näitab kolektorite tootlikuseks mingi 1858 kWh, nagu eelpool oli toodud, siis võib olla üsna kindel olla, et maja elektiarve ei vähene automaatselt 1858 kWh võrra.

sügis1 kirjutas:

Rostfrei kirjutas:Kes seni aru EI OLE saanud, siis jutt käib ilma igasuguse ekpluatatsiooni kuluta. Sama moodi võib katki minna päikesekütte pumbagrupi pump, puruneda mõni vaakumtoru, nahka minna automaatika, jne. Või on see süsteem ilma IGASUGUSE ekpluatatsiooni kuluta?? 1858 kW*h soojusenergia saamiseks pean ma põletama 412 kg pelleteid, ~80 EUR.... miks selleks raisata üle 2k EUR??? Ning korra nädalas end liigutada, et pelletit juurde valada (mida ma nii kui nii pean tegema talvel ja pilves ilmaga) ei võta tükki küljest. Ma ei mäleta seda numbrit, kuid vast oli nii, et 1t pelleteid annab 4-5 kg tuhka. Üsna suur kogus, et kedagi kohutada?? Ei näe pointi päikesel. Samuti viited Soome foorumietele ei ole päris omal kohal, kuna erinevatel tootjatel on varuosad erineva hinnaga. Aga kui kredex või mingi muu ettevõtte 80% kinni taob, miks mitte.

Asjad on ju et neid kasutada ja niisama abstraktselt pole võimalik mingeid tasuvusi üldse võrrelda, pealegi ei saa võrrelda süsteeme nii, et ühe puhul vaatame kogu süsteemi maksumust koos paigaldusega ca 2000 eur ja teise puhul vaadata ainult küttematerjali maksumust - pelletid 80 eur, ka siin tuleks ju arvestada, et süsteem peab koosnema kahesüsteemsest boilerist või akupaagist või/ja katlast koos tarbevee soojusvahetiga, vajalikud torud, ventiilid, pumbad jms ja need tuleb osta ja paika panna.
Mina olen oma süsteemiga rahul, sest just suvel käib meil palju külalisi, tehakse sporti ja peale seda on vaja ju pesta higi maha ja saunas käia. Kui soojust üle jääb läheb see basseini kütteks.

Kannatab vaadata küll abstraktselt või kuidas iganes tahad. TALVEL peab sa nii kui nii soojusenergiat tootma, st et küttesüsteemi pead sa IGAL juhul rajama. Või rabad talvel nii palju sporti ja sauna teha, et puudub igasugune lisakütte vajadus?? Ehk kulud selle rajamisele võib sisuliselt välistada. See, et 300 l boileri panen (ja ma panen) ning et see on 3-süsteemne, muudab küttesüsteemi hinda MINIMAALSELT. Ehk ikkagi taandub kõik sellele, et kui palju vähem ma pean OLEMAS OLEVAT küttesüsteemi ekspluateerima ehk kui palju ma kokku hoian, et katel seisab. Tuleb välja, et aastas hoian ~88 EUR kokku. Ei arvesta ekspluatatsiooni kulusid. Olgu, isegi töötavate tsirgu pumpade arv on sama. Ning nagu eespool kirjutati - kerin PEMI katusele ning sooja vett nagu putru
Aga võib ja 2k ja peale raisata, kui võimalusi on. Eelistan selle raha eest korraliku murutraktori osta, 3700 m2 tahab suvel niitmist.

Kui kasvava heina ahju ajad, saad murutraktori hinna samuti tagasi...

okei okei.. võtame kõige aluseks ühe TTÜ esitluse, mis on pädevam kui siinne lahmimine

Elekter päikesest Eestis aastal 2012.
Andri Jagomägi, Ph.D. Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut(kel huvi võin saata)

tähtsad numbrid:
Fikseeritud PV süsteemi tootlikkus 775-1000 kWh/kWp
Keskmiselt päikeseenergiat aastas 1120 kWh/m2
Elektrihind 0,11€/kWh

Teeme ilusa arvutuse tootlikkusega 1000 kWh/kWp.
10 aastaga toodab 10kW süsteem toodame seega 0,11*100000=11000€.
Seega peab süsteemi püstitama 11000€. Ei väidagi siin, et võtmed kätte komplekt on 11000€, kuid kui endal käed jalad küljes saab hakkama küll.
Lisaks 10 aastaga tõuseb elektri hind kindlasti rohkem kui 20-30%.

andke enda hinnag. tunnistan, et see ideaal lahend.
süsteemi enda eluiga 25+ aastat saksamaal olevad vanemaid lahendusi vaadates. tuleb küll tunnistada, et selle ajaga on efektiivsus langenud 20%.

Hoolduse osas on suurim probleem paneelide puhastamine. Teisalt on paigaldus väga lihtne põhiline tööriist on akutrenn konstruktiooni tegemisel.

Lahmin jälle - sa unustad, et 25+ aastat tagasi toodetud seadmetes oli piisavalt materjali, et seadmed kestaks. Tänapäeva trend tootjate hulgas on viia materjali kulu seadmes miinimumini, mis tähendab et tänapäevane seade ei kesta 25+ aastat. EI USU.

Pean nõustuma, et tüüpiline garantii on 10 aastat nii kinnitustarvikutele kui inverterile.
Enda kasutatava inverteri(solaredge) garantii aeg on 12 aastat ning 330€ saab pikendada seda 20nele aastale.
Selle inverteri juurde käivad ka võimsuse optimeerijad(igale paneelile üks) ja nende garantii on kohe alguses 25 aastat.

ehk 25+ pluss on tõesti selline 50/50 ning endal sellise aja peale kogemused puuduvad.
Paneel ise on suhteliselt lollikindel ning seal on standard, et garantii 20 aastat, kuid tootlikkus võib olla selle ajaga langenud 20%.

Ütleme nii, et endal on kodus olemas mõlemad: nii vee kütmine Tisuni plaatkollektoriga ning elektrilised päikesepaneelid.
suurim miinus vee puhul on see, et suvekuudel ei tarbi seda sooja vett ära ja energia on raisus. oleks kodus veekeskus vms siis oleks mõeldav. Elektri puhul aga tarbin osa ning ülejäänud läheb võrku ning sellelt saan veel taastuvenergia tasu taodelda.

Vee ja Eelektri paneele ei anna üldse võrelda,samas on nad mõlemad üle mõistuse kallid ja meie kliimas ei tasu end kunagi.Millist liigset elektrit teie hakkate võrku andma,see on kahtlane et jääb mingit üleligset elektrid isegi suvel siis kui tootlikus on maksimaalne,kuna põhilised tatbijad on suvel ja talvel ühed ja samad moototid ja elektri kütte elemendid(külmkapid,pumbad,boilerid,pesumasinad,koffi ja vee keetjad)

Vaata kevadel/suvel keset päeva, kus tootlikkus kõige suurem on tüüpilises eramus tarbimine üldiselt alla ühe 1kWh tunnis. Sealt tekibki energia ülejääk, sest tootlikkust mõõdetakse tunnise sammuga.
Pigem kas keegi oskab anda tarbevee paneelide tasuvusaeg ning selle arvutuskäiku?

TaaviK kirjutas:Pigem kas keegi oskab anda tarbevee paneelide tasuvusaeg ning selle arvutuskäiku?

Võtame keskmise 3-5 liikmelise perekonna, kus on sooja vee (+50C) tarvidus on 215 l päevas, aastas seega 78475 liitrit. Oletame, et trassist tulevat vett on vaja soojendada 45 kraadi, seega vajaminev energiakogus on 215x45x365x0,001163= 4107 kW, paneme mingi energiakao ka juurde, ütleme kokku 4200 kWh elektriga sooja vett tehes.
Võtame päiksesekütte süsteemiks 3 plaatkollektori ja 300 l akupaagiga süsteemi, maksumusega näiteks 3000 eurot (koos kõikide vajalike jubinate ja paigaldusega). Kui ühe kollektori absorberi pindala on 1,8 m2 ja tootlikus 480 kWh/m2 kohta, saame süsteemi tootlikuseks 1,8x3x480=2592 kWh ehk 60% tarbevee soojendamisele kuluvast energiast peaks teoreetiliselt päikesekütte süsteemist saama.
Kui võtta elektri hinnaks 0,12 eurot / kW kohta, siis 2592 kWh "tasuta" energia hinnaks oleks 311 eurot. Tasuvusaeg seega ca 10 aastat.
Kui saad odavama või kõrgema tootlikusega süsteemi, siis tasumisaeg väheneb vastavalt, aga alati ei pruugi kõik asjad ainult paremini ja odavamalt välja tulla

Unkas kirjutas:3-5 liikmelise perekonna, kus on sooja vee (+50C) tarvidus on 215 l päevas

Kas see on mingi standardi järgne norm? Tundub päris suur kogus olevat.

Küülaline kirjutas:

Unkas kirjutas:3-5 liikmelise perekonna, kus on sooja vee (+50C) tarvidus on 215 l päevas

Kas see on mingi standardi järgne norm? Tundub päris suur kogus olevat.

Mingit standardit otseselt aluseks ei võtnud, samas kui lähtuda majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika" https://www.riigiteataja.ee/akt/118102012001 , siis selle kohaselt kulub väikeelamutes sooja vett vastavalt ruutmeetrite arvule ehk 430 l /m2 kohta aastas (vt § 7). Sellest numbrist lähtudes oli minu poolt toodud näites tegemist 182,5 m2 elamuga. Ametnikud on arvestanud, et sooja vee tootmise energiakuluks sellises majas oleks 4562,5 kWh.

Korrektsuse huvides oleks vist sobilik lisada, et eelmises postituses viidatud määruse §-is 27 on olemas ka päikesekolektori tootlikuse arvestamise põhimõtted välja toodud. Nende kohaselt tuleks täpsemate andmete puudumisel võtta kollektori tootlikuseks 210 kWh / m2 kohta, mida võib korrutada 1,2-ga, kui kollektori kaldenurk on 30-70 vahel. Seeläbi saadav tootlikuse number ligi 2x väiksem, kui mina oma näites tõin (252 vs 480). Samas on seal toodud ka päikesekütte ringluspumba energiakulu arvestus, mis valemi kohaselt oleks antud süsteemil 154 kWh / aastas või 12,8 kWh kuus. Eespool on aga postitus, kuis reaalseks kuluks oli 3,8 kWh / kuus suvel ( talvel arvatavasti vähem), seega võib vist tõdeda, et määruses toodud numbrid kajastavad seda kõige mustemat stsenaariumi (st. tootlikust pole ollagi, aga võimas ringluspump uhab mõtetult kogu aeg).

TaaviK kirjutas:Vaata kevadel/suvel keset päeva, kus tootlikkus kõige suurem on tüüpilises eramus tarbimine üldiselt alla ühe 1kWh tunnis. Sealt tekibki energia ülejääk, sest tootlikkust mõõdetakse tunnise sammuga.
Pigem kas keegi oskab anda tarbevee paneelide tasuvusaeg ning selle arvutuskäiku?

Mis asi on tasuvusaeg? Et seda leida, pead sa seda millegagi võrdlema. Mina saan robustselt arvutades tasuvusaja 27 aastat.
Kusagil on olen kirja ka selle pannud.

Pumba suhtes on sinul vale arusaamine,see töötab ainult siis kui kollektori ja boileri temp. vahe on kuskil +5C.Muus osas olen täiesti nõus ja nagu olen juba mitmeid kordi ölnud tasub süsteem ainult isetehtuna,kas või klaas kasti see musta vooliku näol.