Suurema võimsusega säästupirn

[Tupsu]

E14 sokkel on üldse igati saatanast. Muidugi on olemas vahetükk, mis teeb E14 soklist E22 sobiliku. Siis saab pikas kuplis kasutada.

E14 on kindlasti olnud hea leiutis tootjatele- sai teha väiksemad ja lühemad kuplid ja väiksemad valgustid, aga nüüd on tagajärg käes, lamp jääb kuplist välja.

Mis puutub Osrami E14 sokliga 4W lampi, siis on see tõesti väga halva tooniga (3000K) ja väikese valgusjõuga. Aga ega 200 luumenist polegi suurt midagi oodata.

[madis64]

Aga ega 200 luumenist polegi suurt midagi oodata.

200-st luumenist on oodata 200 luumenit, selles ei ole probleem (saab ju rohkem valgusteid kokku kombineerida ka). Tegelik probleem on selles, et see 200 luumenit on pressitud läbi väikese ruuminurga ja pirnipindala, mis pirni heleduse (ja koos sellega ka valgustuse räiguse) ebameeldivalt kõrgustesse kupatab.

[madis64]

Väike vahekokkuvõte parema valgustusega ruumist lugupidavale foorumilugejale - sai köögi valgustus uuendatud:

- põrandapinda ca 15 m2 (põrand hele parkett);

- üldvalgustuseks laes ruumi eri osades 3 plafooni (igaüks eraldi lülitiga) säästupirnidega:

1xE14x800 lm (15W, NoviPro)

2xE14x660 lm (11W, GE)

2xE27x1550 lm (22W, Panasonic)

ehk kokku 5220 lm (ca 350 lm põranda ruutmeetri kohta).

- kohtvalgustuseks lisaks töötasapinnnavalgustid (halogeenid).

Praegu kisub juba hämaraks, kuid ruum on seejuures meeldivalt valge.

[trebla]

Rusikareegli järgi pakuks, et pool valgust läheb kaduma (lambid kiirgavad ju igas suunas ja plafoonid eriti ei suuna valgust).
Seega üldvalgus (5220/2)/15= 174 luksi töölaua kõrgusel.
Hangi luksmeeter, mõõda üle ja anna teada.

[madis64]

Seega üldvalgus (5220/2)/15= 174 luksi töölaua kõrgusel.
Hangi luksmeeter, mõõda üle ja anna teada.

Mõõtsin siis üle:

- ainult üldvalgustusega on töötasapinnal 90...150 luksi;

- lülitades sisse kõik töötasapinna kohtvalgustid on töötasapinnal 150...300 luksi.

[trebla]

nonäed...üle 50% läheb kaduma...

(Põranda värvist suurt ei olene, küll aga lagede ja seinte värvist.
Ja ma pidasin silmas töötasapinna kõrgust ruumi keskel mitte seinakapi all)

Ehk siis rusikareegek peab paika. Kui on tegemist suvaliste valgustitega, mille kasutegurit pole tehnilistes andmetes vaevutud välja tooma, siis valgete lagede ja seinte korral liitke lampide luumenid kokku ja jagage põranda ruutmeetritega ja see veel korra kahega. Saate luksid töölaua kõrgusel.

Korralik kontorivalgus algas vanasti 500 luksist...

[Küülaline]

liitke lampide luumenid kokku ja jagage põranda ruutmeetritega ja see veel korra kahega. Saate luksid töölaua kõrgusel

Päris nii lihtne see valgustustiheduse arvutus nüüd ka ei ole. Ei ole õige inseneriharidust taandada algkooli tasemele, nagu ka siin põrandakütte teemades üritatakse.

[madis64]

nonäed...üle 50% läheb kaduma...

(Põranda värvist suurt ei olene, küll aga lagede ja seinte värvist.
Ja ma pidasin silmas töötasapinna kõrgust ruumi keskel mitte seinakapi all)

Hea küll, siin on mõõtmistulemused suurima (40 cm plafooniga) laevalgusti all keset ruumi:

- silmade kõrgusel 330 lx (ilma plafoonita 400 lx)
- töötasapinna kõrgusel 140 lx (ilma plafoonita 170 lx)
- põrandapinnal 70 lx (ilma plafoonita 96 lx).

Kui viitsimist on, siis homme proovin valgusti laepoolse plekiosa seestpoolt alumiiniumteibiga tervikuna üle katta - saab näha, millist mõju see (korraliku reflektori puudumine) omab.

Korralik kontorivalgus algas vanasti 500 luksist...

Korralikku kontorivalgust vist tänapäeval suurt leida ei ole. Kui nende õnnetute laiatarbetorudega, mida lakke aetakse, valgust teha, siis 500 luksise töölaua puhul jooksevad silmad õhtul vett - paber on lugeda liiga hele (tean, olen mõõtnud ja proovinud, enam ei soovi).

[Külaline]

...Kui viitsimist on, siis homme proovin valgusti laepoolse plekiosa seestpoolt alumiiniumteibiga tervikuna üle katta - saab näha, millist mõju see (korraliku reflektori puudumine) omab...

Ise olen reflektorit teinud "raamatupidaja" fooliumküpsetuspaberist, mille veel kergelt kortsutasin ja kinnitada sai kahepoolse vaibateibiga.
Urmas

[madis64]

Ise olen reflektorit teinud "raamatupidaja" fooliumküpsetuspaberist, mille veel kergelt kortsutasin ja kinnitada sai kahepoolse vaibateibiga.

Fooliumteibiga oli lihtsam - liim ju teibi teisel poolel juba olemas.

Sai siis valgusti plekkpõhja sisepind fooliumiga täies ulatuses üle tehtud - ning tulemus on mõnevõrra üllatav.

Nimelt näib otse valgusti alla jäävate pindade (mida ma eelnevalt mõõtsin) valgustatus vähenevat ca 10%.

Mis võiks olla põhjuseks - ehk see, et suurem osa pirnidest lähtuvast valgusvoost peegeldatakse nüüd külgsuundades laiali (seinapinna algset vagustatust ei taibanud ma mõõta, seega pole millegagi võrrelda)

Seda, et peegeldav alumiiniumfoolium rohkem valgust neelaks kui valgeksvärvitud plekk, ei kipu nagu uskuma ...

[Küülaline]

Seda, et peegeldav alumiiniumfoolium rohkem valgust neelaks kui valgeksvärvitud plekk, ei kipu nagu uskuma ...

Mäletan, et mingis akvaariumifoorumis käis kõva vaidlus selle üle, kas panna lampide taha reflektoriks päris peegel, foolium, või värvida valgeks. Peegli pooldajad jäid seal mingil arusaamatul põhjusel vähemusse.

[trebla]

liitke lampide luumenid kokku ja jagage põranda ruutmeetritega ja see veel korra kahega. Saate luksid töölaua kõrgusel

Päris nii lihtne see valgustustiheduse arvutus nüüd ka ei ole. Ei ole õige inseneriharidust taandada algkooli tasemele, nagu ka siin põrandakütte teemades üritatakse.

No annab siiski täpsema tulemuse kui inimeste esmane õhin pärast luksi definitsiooni teadasaamist luumenid lihtsalt ruutmeetrite peale laiali jagades.
Tegur 0,33 on muidugi lollikindlam.

[Alexy]

Lisan natuke oma kogemust teemasse ka.

Läbi aegade on mulle elamises meeldinud hästivalgustatud ruumid s.t. elutoas on olnud ca 3...4 100-vatist hõõglampi üldvalgustuseks (4-ne armatuur oli 2-pirniste gruppidega sisselülitatav).

Kui 100-vatised pirnid keelati, siis loomulikult sai neid varutud "piisav kogus", et järgmised 10 aastat "vastu pidada", kuna neid pirne reklaamides võimsuse alusel asendatavate säästupirnide valgus oli pehmelt väljendudes "hädine".

Samas üle-eelmisel nädalal selgus juhuslikult , et tekkinud on reaalne lootus leida 100-vatisele hõõglambile väiksema võimsusega asendaja, mis füüsiliselt ka olemasoleva laevalgusti kuplisse ära mahub (s.t. spiraalikujuline).

Võrdlusbaasiks oleksid siis Calex 100-vatise hõõglambi andmed (1010 lm, 2700 K).


2) Panasonic EFD22E27HDE3 22W (1550 lm, 2700 K, "soft warm", 10000h)

http://www.panasonic.co.uk/html/en_GB/P ... kInfo=true

Lühidalt kokkuvõtteks:



c) Panasonic-u pirn annab täpselt sama sooja valgust kui 100-vatine hõõglamp naaberkupli all (silm vahet ei tee);

d) Valgusjõud Panasonic-ul ei jää alla 100-vatisele hõõglambile (kas ta nüüd suurem on - mürki küll võtma ei hakka).

e) andmete alusel on Panasonic kiirema süttimisega - 60% valgusjõust saavutab ta 30 sekundiga, Osrami väärtused näivad jäävat 40...60 sekundi vahemikku);

f) Panasonic süttib tõesti ilma olulise viivituseta (tehnilistes andmetes on lubatud 0,1 sek).

Lampide tegelik eluiga on loomulikult teema omaette, kuid sääst 0,075 kWh põlemistunni kohta peaks ka paari aastase eluea puhul rahakotile positiivselt mõjuma.

Kokkuvõtteks - nüüd võib tõesti hõõglambid kuplitega üldvalgustitest, kus pirnid silma eest varjatud on, välja kruvida ning säästukad asemele panna.

Juba ammu vaevas, et köögis on pidevalt põlemas 5x60w peegelpirne(+ 300w halogeen kohtvalgusteid) ja otsustasin ka tänu siinsele foorumile neid Panasonicuid katsetada.Tulemuseks on lai naeratus ja suur rahulolu.Supikeetja käib mitmeid kordi seal all "päevitamas"ja ütleb, et lõpuks on ellu valgus tulnud.Kohtvalgusteid nagu ei olekski enam vaja aga kui juba, siis juba...sai kaugelt hiinamaalt nüüd ka hunnik 3w lede tellitud...eks näis.Igaljuhul sai säästupirn minu jaoks uue tähenduse!

[Külaline]

lugesin teemat kõik targad ajavad siin mingeid luumeneid, lukse ja kelvineid taga lisaks siis wattidele jne.
miks elu keeruliseks ajada
mina läksin lihtsama teed
leidsin sõbraliku müüja palusin prooviks pirne laenata
proovisin valisin ja ostsin selle mis meeldis mitte selle mis paberil oma luumeneid ja kelvineid välja annab või ei anna
miks vahetasin oli lihtne ei mõelnud sellel hetkel alginvesteeringule see on mõtetu sest siis võiks me kõik sõita veel ladadega ringi aga mõtlesin edaspidisele kokkuhoiule ja seda ka sellest vaatenurgast, et olemasolevad nii palju kui neid oli nn. säästukad läksid vägagi tihedalt läbi
sama jama oli ka tavaliste hõõglampidega mis küllaltki tihti tahtsid vahetsust
oma probleem oli ka ebamugavus mis tulenes temperatuuri tõttu toimuva paisumise tagajärjel pirni liikumine s.t. pirn keeras ennast soklist lahti (kui rippus alla poole).

kodus on põhimõtteliselt natuke üle 30 valgusti milledes kokku on ~50 pirni
lugedes kokku watid pani asja mõtlema
jah kõik neist pirnidest ehk valgustitest ei põle mitte iga päev isegi mitte iga kuu aga siiski oli kodus lampe mis põlesid igapäevaselt nii hommikuti kui ka õhtuti
mõni neist talvel peaaegu terve päeva

kokkuvõtteks leidus 60w hõõglambi asemele 10w led mis annab "rohkem" välja kui hõõg.
50W halogeeni asemele 5w led ja ka see teeb valgemaks ehk on laiema nurgaga kui halogeen
samas sai 25w hõõglampe vahetatud vaid 2,7w ledide vastu ja tekitatud hoopis meeldivamalt hämaram valgus
ka leidus koht led ribale jne. tulemus on hea ja jätkan pirnide vahetust.
seesama et on valgusteid mis poes on ilusad aga lubatud vaid 60w pirnile siis tegelikult jääb sellst kodus vahest puudu ja siinkohal on led hea lahendus tõstmaks valguse tugevust aga jäädes wattidega normidesse
ja samuti pani mõtlema kui lugeda kokku nt. mõne lühtri pirnide arv 5...10 tk ja siis korrutada see min. 25w siis kuipalju see lamp tarbib ? ja kui seal on säästukad siis mitu võimalust on seal et mõni pirn iga nädal/kuu läbi läheb jne.

loomulikult ei ole meil veel kellegil siin kogemust 20....30....50000h põlevate led´idega aga noh säästuka eluea ületavad ikka

mina sain aru et selline kirve ehk rusika reegel on 6x väiksem voolutarve wattides annab selle mis andis hõõglamp
ja jah nüüd tuleb keegi ja hakkab rääkima oma luumenitest ja luxidest ja ....
aga tehke prem proovi sest mõni paberi peal tunduv asi pole alati elus nii selge ja arusaadav kui proovides midagi mis ei peaks üldse sobilik olema on hoopis õigem.

see selleks mul aga tekis nüüd lampe kokku lugedes arusaam et kui tubased säästukad pidevalt läbi läksid kas siis klõpsimisest vms. ei tea aga õues on mul üks 55w säästukas mis põleb juba mitmendata aastat ja lülitub kella ajaliselt sisse igal hommikul ja õhtul aga nende vist 3 aasta jooksul pole kordagi pidanud vahetama seda.
pirni karp oli suvaline valge papp ilma igasuguse erilise firma teksitat ja suvaline noname AGA töötab

[trebla]

Eelneva külalise füüsikapõlgus on muidugi tema enese vaba valik ja puutumatu eraasi ning ega see päris alusetu iseenesest ka pole, sest valguse tajumisel tuleb mängu ka füsioloogia ning psühholoogia, aga mina küsiks laialt ringilt hoopis muud ?

....
.....ja samuti pani mõtlema kui lugeda kokku nt. mõne lühtri pirnide arv 5...10 tk ja siis korrutada see min. 25w siis kuipalju see lamp tarbib ? ja kui seal on säästukad siis mitu võimalust on seal et mõni pirn iga nädal/kuu läbi läheb jne.

loomulikult ei ole meil veel kellegil siin kogemust 20....30....50000h põlevate led´idega aga noh säästuka eluea ületavad ikka
....

Minul on isiklik kogemus säästulampidega juba üle 20 aasta. Usinamalt olen neid kasutanud viimased 5 aastat.
Hetkel on neid vist siin elamises miski 30 tk. Selle aja jooksul on mul läbi läinud 3-4 lampi. Sarnastes mitmelambilistes lühtrites vahetasin hõõglambid säästukate vastu eeskätt ka just selle pärast et kahe lühtri peale kokku 14-st lambist läks läbi vähemalt 1 hõõglamp kuus kui mitte rohkem. Säästukatest on läinud vist 3 aastaga ainult kaks. Ehk säästukad teenivad ennast tagasi juba sellega, et hõõglampide hind 5 aasta peale tuleb juba suurem kui säästukate oma, rääkimata elektrikulust ja võimalusest max. 40W pesast rohkem valgust saada.

Kuidas teistel kogemus on? Säästukate tundlikkus lülitussagedusele on minu isikliku kogemuse põhjal miski imelik alusetu linnalegend?

[Küülaline]

Säästukate tundlikkus lülitussagedusele on minu isikliku kogemuse põhjal miski imelik alusetu linnalegend?

Minul kogemuse põhjal samuti. Näiteks WC-s on mul 2-lambiline (tõsi küll, mitte klassikaline säästukas vaid 4-pin kompktlamp) juba 10 aastat kasutusel.

[Imelik]

4-pin on toidetav siiski välise süüteseadmega, seega riknemisele vähem aldis?
"Säästulamp" on luminofoorlambi kujul aga sisseehitatud
süüteseadmega, seega riknemisoht tõenäolisem?
"Tundlikkus", ei tulene otseselt lülitussagedusest, vaid lülituskiirusest, töötsükli kestusest ja temperatuurist. Teisisõnu on tal sarnaseid puudusi hõõglambiga.

[madis64]

Tuli see paari aasta vanune teema juhuslikult meelde, jalutasin kööki ja lugesin üle erinevaid valgusteid sisselülitavaid lüliteid - sain neid kokku üheksa.

Külmkapi avatud uks oleks kümnes, valamualuse kapi valgusti üheteistkümnes, praeahi kaheteistkümnes valgusallikas.

Eks igaüks läheb lolliks omal viisil

Edit:
puupliidi kolde klaasuks on kolmeteistkümnes ...

Ja jõuluküünal laual on neljateistkümnes ...

Tea, mis Guinnessi rekord ka on