Ehitusfoorum

[quote="motamees"]Klaasuks ja umbkolle ei ole sõbrad.
------------------------------------------------
Ma siin mõtlesin, et umkoldel pole vist ühtegi normaalset sõpra...

See minu umbkoldega ahi pole mitte minu tehtud, see 20 aastat vana, tõin ainult kivisi ette.
Nüüd teeks juba uue ja ikka uuema tüübi .

Ma saan aru ja sa saad aru, et selliseid umbkoldeid ei tasu enam ehitada, aga sellest ma teps mitte aru ei saa, kuidas tänapäeval võib veel leiduda meistrimehi kes kiidavad umkolde headust??? Ahju põrand pidi nii kenasti soojaks mineme ja ahi ei pragune nii palju...( aga uks pigitub põleise ajal kinni ). Sellistele ei tasuks isegi mitte kive ette tassida...

Robil õigus, selle kütmisega tükk tegemist, et tuli ilusa mühinaga põleks, nii kui natuke lohakas oled, ahi jääb sama puude hulgaga külmemaks, meite pere naistel selle kütmine väga hästi ei õnnestu. Võibolla see minu arvamus.

Ma olen hetkel külas ( joonistame suurt lesoga ahju maha...) ja siin just umbkoldega nuhtlus majas. No eile näiteks sattus üks suurem halg alla ja enne poolt ööd siibrit sulgeda ei saanud...nüüd istu siin pool unisena... aga hea, et vingu ei jäänud.

Loodan, et keegi mu postitust ei võtnud kui kiidulaulu umbkoldele. Üritasin lihtsalt oma kogemust jagada, kuidas olemasolevast viimane välja pigistada, kui ta juba olemas on. Võrdlus 185 eurose poe kaminpliidiga näitab juba tasemevahe kätte põlemise efektiivsuse poole pealt.

Kusjuures, naistel kipub see kütmine jah vähe problemaatiline olema, ei saa nad puudest seda sooja kätte nii hästi.

Ütleks nii, et must-valgeid asju ei ole maailmas eriti olemas.
Samuti võib leida peaaegu igas negatiivses asjas ka positiivset ja vastupidi.
Restkolde miinuseks on, et see asetseb tuharuumi võrra kõrgemal. Kuna aga soojusel on omadus lae alla tõusta kergema vaevaga niikui-nii, siis oleks parem, kui kolle asetseks võimalikult ahju allosas. Olenevalt ahjutüübist on see rohkem või vähem määrava tähtsusega. Sellepärast eelistavadki paljud ahjumeistrid umbkollet, mitte et nad rumalad oleks.

Tere.Mitte et ma õigustaks umbkoldeid,aga ei saa tähelepanuta jätta toidu tegemise võimalust.Restkoldes see kahjuks võimatu ja enamik ahju tellijatest on väga hinnatundlik elanikkond.Seega eraldi küpsetusahju sisse ehitus jääb neile pelgalt unistuste maailma.Ning just nemad ongi kõige suuremad ahjus toidu valmistajad,kuna elektri ahjud võtavad palju voolu.Seega jäävad umbkolded eesti ahjundusse veel pikkadeks aastateks.

Vat mina saan küll restkolde peal ka pajaroogasid teha ja isegi õhem leib saab valmis kui kasutada panni või vormi.
See põhjendus, et umbkolle toob soojuse madalamale, see just väga teduslik ei ole, aga foorumis on iga arvamus teretulnud! ( umbkolle annab 600 c aga restikas kuni 900 c ja kaminahjul käivad kuumad gaasid ahju alt läbi....)

Millegipärast kirjutab Arvo Veski oma raamatus "Ahjud pliidid kaminad" lk.52, et kõige paremini jaotub soojus ahjudel, mille kolle on pikk ja kolde küljed on ühtlasi ahju väliskülgedeks. Siin paljukiidetud soome tüüpi ahjudega läheb see teooria vastuollu.

Muidugi võimaldab restkolle 100...150 kõrgemat temperatuuri ja seetõttu ka puhtamat põlemist, aga ma kaldun siiski arvama, et rohkem omab tähtsust kogu ahju ehitus tervikuna ja ka kütmisviis. Restkoldega on võimalik samuti kütta selliselt, et rest on ummistunud ja tuli vaevalt vindub, sellisel juhul pole vahet, kas rest- või umbkolle.

Selliseid ahjusid on vähe kus kolde küljed on ühtlasi ahju väliskülgedeks...olen ühte näinud, mille ise ehitasin kunagi.

vuuk kirjutas: Restkoldega on võimalik samuti kütta selliselt, et rest on ummistunud ja tuli vaevalt vindub, sellisel juhul pole vahet, kas rest- või umbkolle.

Kui ikka bemmil karbuss umbes ja sapikas sellest sajagi mööda vingub, siis on ilmselge, milline auto parem on

vuuk kirjutas:Millegipärast kirjutab Arvo Veski oma raamatus "Ahjud pliidid kaminad" lk.52, et kõige paremini jaotub soojus ahjudel, mille kolle on pikk ja kolde küljed on ühtlasi ahju väliskülgedeks. Siin paljukiidetud soome tüüpi ahjudega läheb see teooria vastuollu.

Kas sa seda tsiteerid ise või palud minul, et mida Just Arvo Veski kirjutas selles raamatus restkolletest?
Kolderest pole muidugi ainuke liige efektiivse põlemise koldekooslusest.

elekter kirjutas:... toidu tegemise võimalust.Restkoldes see kahjuks võimatu...

See on nüüd küll täiesti vale argument.
Ma olen soovijatele teinud selleks otstarbeks erladi kivi. Kivi alumine osa istub koonuskolde kaldega. Kui ahi on köetud, panen kivi kolde põhja. Senikaua, kuni ahi veidi jahtub, kuumeneb see kivi üles. Pott/pann spetskivi peale ja toidud saavadki valmis.
Meie peres valmib igapäevane leib just restkoldega ahjus, ka suvel.
Tuleb välja, et Robi väide on vale. Ka umbkoldel on sõpru.

kaminahi kirjutas: Kui ikka bemmil karbuss umbes ja sapikas sellest sajagi mööda vingub, siis on ilmselge, milline auto parem on

http://www.youtube.com/watch?v=vDtQsp8Taus
siin ka Sapakas kõva vastane parem vist Camarole vms.
http://www.youtube.com/watch?v=59eJyKIxBWc

kaminahi kirjutas: Kas sa seda tsiteerid ise või palud minul, et mida Just Arvo Veski kirjutas selles raamatus restkolletest?
Kolderest pole muidugi ainuke liige efektiivse põlemise koldekooslusest.

Jah, vanameister Veski seletab veenvalt lahti restkolde eelised samamoodi nagu palju muudki selles raamatus.
Minule meeldib see raamat eelkõige sellepärast, et seal pole lihtsalt asju serveeritud "must-valgetena", vaid on toodud ära arvutusvalemeid, tabeleid numbriliste koefitsentide ja parameetritega, arvutusnäiteid, skeeme...
Ühesõnaga, ehkki see raamat on tänaseks kohati vananenud, on see ikkagi üsna heaks vundamendiks, ehk teoreetiliseks alusbaasiks antud valdkonnas teadmiste ja oskuste omandamisel.

vuuk kirjutas:Millegipärast kirjutab Arvo Veski oma raamatus "Ahjud pliidid kaminad" lk.52, et kõige paremini jaotub soojus ahjudel, mille kolle on pikk ja kolde küljed on ühtlasi ahju väliskülgedeks.

Just nimelt millegipärast osatakse lugeda vaid must-valget ja edasi ei taheta areneda.
Väidan veelkord, et täna ei oleks Arvo Veski enam nii kirjutanud.

Olen üsna kindel, et kui Kaminahi teeks täna raamatu ahjudest, siis 30 aastat hiljem jääks ka see teatud arengutele jalgu ( siiski väga võimalik, et tulevased " vuugid" hoiaks ka sellest igati küünte ja hammastega kinni, sest raamat ei saa ju valetada... ).
Arvo Veski raamatut lugedes saab aru, et ise ta väga palju ahjusid ehitand ei ole ...aga samas väga hea pildi annab ajastu olukorrast! On olnud abiks paljudele ja ka mulle muidugi.

Eks

Eks ahjunduse pöhitöed jäävad ikka endiseks, neid on väänatud aastasadasi, ja
ikka vana järeleproovitu juurde tagasi jöutud! Juttudel, et pottsepad ei arene
on alusetud,tuleb silmad lahti teha!

teadja kirjutas:Eks

Eks ahjunduse pöhitöed jäävad ikka endiseks, neid on väänatud aastasadasi, ja
ikka vana järeleproovitu juurde tagasi jöutud! Juttudel, et pottsepad ei arene
on alusetud,tuleb silmad lahti teha!

Mille juurde siis aina tagasi on põõrdutud? Ava ka mittepottseppade silmad, et kuhu need pottsepad on arenenud.Kuhu sa arenenud oled?

teadja kirjutas:Eks

Eks ahjunduse pöhitöed jäävad ikka endiseks, neid on väänatud aastasadasi, ja
ikka vana järeleproovitu juurde tagasi jöutud! Juttudel, et pottsepad ei arene
on alusetud,tuleb silmad lahti teha!

Tere Teadja!

Nagu Kaminahi juba imetlegi, Sinu jutust on küll tõesti raske aru saada.

Aga mis on need pöhitöed ja millele tuleb nüüd silmad lahti teha, et saaks ka areneda?

"Pöhitöed jääväd endikseks ja ikka vana järeleproovitu juurde tagasi jöutud, aga samas ka pottsepade arenematus on alusetud" - ehk tagasi jõudmine ongi seda arenemist? see mingisugune absurdus võiks ka olla.

Noh mina loll tänan siiski sellegi arendamise eest - tark teab, mida räägib.

PS. Haa, noh alles saingi pihta millelle "arenemisele tuleb silmad lahti teha" - Sa oledgi ju märkide vahesid hakanud kasutama!

Robi 1 kirjutas:Selliseid ahjusid on vähe kus kolde küljed on ühtlasi ahju väliskülgedeks...olen ühte näinud, mille ise ehitasin kunagi.

Tere. Selliseid ahjusid on ikka üksjagu ehitatud(pean silmas soome tüüpi). Kui vanas majas on juba ruumide ja korstna asukoht paigas tulebki ehitada ahi, mille laskuvad lõõrid jäävad kolde taha. Ülaühenduse puhul on klassika 2 laskuvat(jäävad ahju tagumistesse nurkadesse ) ja üks tõusev nende vahel või siis kaks kõrvuti laskuvat ja tõusev sinna külge , kus asub korstna ühenduslõõr.
Näide aastast 2007, kus uue sisu ja ka osaliselt välimuse sai pea sajaaastane juugendahi:
http://kodusoe.ee/et_EE/renoveeritud-kahhelahjud/
Parimat.
Mati Malm
http://www.kodusoe.ee

Ma ei oska arvata, kuidas on selle kodulehelt juhatatud ahju kontseptsioon, et umbkoldega ahjul saab uks olema sellises mugavas kõrguses.



Sorav sõna selgitaks selle kindlasti huvitavaks ja parimaks lahenduseks.

Ma mõtlesin ikka KOLDE KÜLJED all seda, et peal pole enam midagi. Selliseid( kaetud poti või tellisega) muidugi palju olemas ka ring ja püstlõõridega ahjudel.

Tere Robi!

Kuidas siis ne vanad Eesti rehetoa- ja suitsutareahjud, ehk kividest ladutud kolded mis samas ka väliskülgedeks? Neid muidugi enam muuseumides ja taolistes nähtavad.

Ja internetis ka :

http://muis.ee/OAIService/ImageServlet? ... eaal=false
http://muis.ee/OAIService/ImageServlet? ... eaal=false
http://muis.ee/OAIService/ImageServlet? ... eaal=false

lisa on palju seal:
http://muis.ee/search.pagination:page/0#Tulemused
"ahi"

Sihukene palkide peale tehtud "Pätsi" on ka Ida-Soomes ammu palju kasutuses olnud:
http://muis.ee/OAIService/ImageServlet? ... eaal=false