Ehitusfoorum

Tere!

Kindel pole aga pakun et see "K" tähendab "кварц", ehk tegemist on "shamot kvartsiga".

Hommikust.
Egas kellelgi pole plaanis oma vana lõikurit kaubaks teha?

Kohtasin poes huvitavat arvamust. Uurisin parasjagu siibrite erinevuse kohta. Minule tundus Tartu toodang, lihtsalt peale vaadates ja katsudes kuidagi mõistlikum, tehnoloogiliselt. Ei ole needsamused ka väga robustsed. Kaupmees arvas aga ainukeseks vaheks selle, et nt. svt toodang on keerulisem paigaldada ehk laisad siis ehitavad umbkollet ja siibriks Tartu toodangut. Korstnas ja pliidis tundub tartlane kuidagi õigem lahendus?

Meil on viimasel ajal foorumis päris avardavad vestlused olnud siibrite osas.
Soome lehtsiibri olen ise paigutanud väikese renni vahele, kus ta püsib. Eestlase otstesse, aga puurind augud ja traatidega sidunud kivide vahele. Soomlane on parem, sest kui vaja puhastada, siis tõmbad välja ning saad soont puhastad.
Siibrite ÕIGEST paigaldamisest kuuleme õhtul...

Tere Robi!

Noh, eks ma natuke arva ka, mis Sa tähendad selle "õigesti"paigaldamisega kui tegemist on "Soome- tüüpi siibriga".

Siin oleks lõik minu kutsekooli õpikust siibrite kohta. (trükitud a.1959)
http://www.upload.ee/files/2786058/Savupelti.pdf.html

Kas Robi leiad sellest koha, mida siin hoopis selle asja kohta on täiesti VALESTI kirjutatud (lk.287), kui tegemist on "uuema tüüpi" korstnaga, ehk milles selliseid "paksundusi" korstnadesse enam ei tehtud ja kui siibriauk on otse korstna välispinnal nähtav.

Nokui siis meie sama asja peale nüüd ültse mõtleme..

Jääb järjekordselt Anskile tänu saata ja loota, et tema sellestki õppetunnist siin innustuda osatakse

Olen seda palju imestand, et Soomes on just vanematel korstentel siibrid sisse müüritud ja ainult vars tuleb välja. Igati ilus aga kui siibri soone sisse tahma koguneb,siis võimatu puhastada. Ei ole seal tihtilugu puhastusluuk ka ollagi.
Selline siibrikoha paksendus on ka päris huvitav ja teinekord isegi vajalik.
Sellised Anski lingid on väga asjalikud. Tänud sinna naabermaale!!

Tere ja meeldivat hommikut.
Minul igal juhul tunne kahtlane, et mört va kuri on liiga savine. Kleepub kenasti kellu külge ja kui vastu kivi panen on lausa ragin taga ja mört jääb tugevalt kivile külge. Iseenesest ju päris vinge ja laulab kah, hästi kohe laulab, aga no laduda ju nii puhas vaev. Peaksin siis miskit liiva juurde lisama? Olemas on männiku liiva. On samahea, kui iga muu poes müüdav? Peab vist kusagilt sõela sebima. Ettepanekuid, soovitusi:)

haiduk kirjutas:Tere ja meeldivat hommikut.
Minul igal juhul tunne kahtlane, et mört va kuri on liiga savine. Kleepub kenasti kellu külge ja kui vastu kivi panen on lausa ragin taga ja mört jääb tugevalt kivile külge. Iseenesest ju päris vinge ja laulab kah, hästi kohe laulab, aga no laduda ju nii puhas vaev. Peaksin siis miskit liiva juurde lisama? Olemas on männiku liiva. On samahea, kui iga muu poes müüdav? Peab vist kusagilt sõela sebima. Ettepanekuid, soovitusi:)

Uha aga liiva jah! Peaasi, et kellu küljest lauluga lahti annab! Mis aga kivisi koos hoiab, ehk tegelikult, mis selle segu siis koos hoiab! Liiv

Liiva jutt oli tore küll, aga, laulma sai siiski raadio pandud ja liiv ootab paremaid aegu. Rellakas on ikka ebareaalne riist.

Seda on ju palju nähtud kuidas liiga liivane( eriti liiga peene liivaga) savisegu kipub pudisema ja kivid võib kerge vaivaga paigast tõsta. Viimati proovisin ise laduda nii kange saviga kui veel kannatas( umbes 1:3) ja vuugid jäid päris kobedad ( sõrmega hõõrudes ei pudise hiljem). Siiski on oht, et liiga rasvane savi kuivab praguliseks. Praod on eriti hästi näha kui järgmine päev mõni kivi lahti kangutada. Pragu võib läbida tervet vuuki ja see kujutab ka teatud ohtu ( pragude vältimiseks teha muidugi võimalikult kitsad vuugid ja kive niisutada enne ja pärast ladumist).
Hiljaaegu sai lisatud ka savisegule Uninaksi Kiviliimi, mis tundub eriti hea kraam ( kannatab kuumust ja külma) ja muutis ladumise mugavamaks.
Edu töös ja muidu kordaminekuid!!

Robi 1 kirjutas:Seda on ju palju nähtud kuidas liiga liivane( eriti liiga peene liivaga) savisegu kipub pudisema ja kivid võib kerge vaivaga paigast tõsta. Viimati proovisin ise laduda nii kange saviga kui veel kannatas( umbes 1:3) ja vuugid jäid päris kobedad ( sõrmega hõõrudes ei pudise hiljem). Siiski on oht, et liiga rasvane savi kuivab praguliseks. Praod on eriti hästi näha kui järgmine päev mõni kivi lahti kangutada. Pragu võib läbida tervet vuuki ja see kujutab ka teatud ohtu ( pragude vältimiseks teha muidugi võimalikult kitsad vuugid ja kive niisutada enne ja pärast ladumist).
Hiljaaegu sai lisatud ka savisegule Uninaksi Kiviliimi, mis tundub eriti hea kraam ( kannatab kuumust ja külma) ja muutis ladumise mugavamaks.
Edu töös ja muidu kordaminekuid!!

Pva ei sobiks?

http://www.youtube.com/watch?v=YbpwHTzMNhg

Ma olen ise kasutand PVA liimi krohvi sees ja on tõesti hää!! Seda on ka lisatud vanasti plaadisegu sisse, millega plaaditi ahju ja soeseina...aga savisegu sisse??? Vat seda ei tea, sest kui ta mingit kärsakat ei tee, siis peaks sobima.

Tere, et siis lammutasin ää ja vaatab mis saab. Olen siin foorumis nüüd pikemat aega järge ajanud ja ühtteist ikka oma silmaga näinud ja käega katsunud. Vaatab mis asemele saab.

PS. 1 ahi to väike pliit pildirea lõpus + 1 el. radikas vannitoas hoiab kogu maja soojana. Ja nii juba paar aastat. Kaminahjul oli õigus. Saab ka ühe ahjuga köetud. Ja uskumatult palju läheb trepi august sooja ülesse.


Kahepoolt mööda külge ülesse, siis kaks alla ja keskelt ülesse ning kõik korstnasse.

Tegin omale pliidi ka ükskord. 2 aastat on möödunud ja pliit toimib kenasti ehk nüüd julgen ka näidata:)