Ehitusfoorum

Ehk vastad enne mu küsimustele koduloo kohta?

Enne ku hakkame arutama kolme ühe küljega ahju ehitamist

stupiduser kirjutas:Ehk vastad enne mu küsimustele koduloo kohta?

Enne ku hakkame arutama kolme ühe küljega ahju ehitamist

Palju üle sajandi see ei ole aga mis puutub see teemasse, et suur ahi soojaks ei lähe ja peaaegu, et üldsegi ei küta, ning rehetaredes oli kambritega pehmeltväljendudes kitsas ja sinna oleme ka tänaseks tagasi jõudnud kui mitte arvestada korstende laia valikut

Nii?

Aga millks ikkagi tehti reheahi?
Korstende lai valik unusta ära kuna algselt ei olnud reheahjul korstent.

stupiduser kirjutas:Nii?

Aga millks ikkagi tehti reheahi?
Korstende lai valik unusta ära kuna algselt ei olnud reheahjul korstent.

Eile käisid korstnakoolis ja täna unusta ära

Rehetoas kuivatati sügisel vili ja talvel seal ahjuümber elati. Soe oli ja ahi oli nagu iga ahi sooja saamiseks , olenemata sooja kasutuse eesmärgist ja nn. reheahjud, kerisahjud, olid ehitatud ka kõrtsidesse ja postijaamadesse ja ikka sooja saamiseks ja kõik need olid raskemad kui Pottkivi monsterahjud ja kõik need,e. ükski ei olnud pasiivmaja.

kaminahi kirjutas:
stupiduser kirjutas:Nii?

Aga millks ikkagi tehti reheahi?
Korstende lai valik unusta ära kuna algselt ei olnud reheahjul korstent.
Eile käisid korstnakoolis ja täna unusta ära

Rehetoas kuivatati sügisel vili ja talvel seal ahjuümber elati. Soe oli ja ahi oli nagu iga ahi sooja saamiseks , olenemata sooja kasutuse eesmärgist ja nn. reheahjud, kerisahjud, olid ehitatud ka kõrtsidesse ja postijaamadesse ja ikka sooja saamiseks ja kõik need olid raskemad kui Pottkivi monsterahjud ja kõik need,e. ükski ei olnud pasiivmaja.

Mis see kortnakoolitus sii apuutu? Metallkorsnaga reheehi?

Seega- reheahi oli tehnoloogiline (soojuse eesmärk oli selgelt suunatud vilja kuivatamiseks) ahi?
Oled nõus?
Rahvas kogunes, nagu bomsid soojasõlme, stiihiliselt selle ümber?
Oled väitega nõus?

Reheahju kohta lisan veel seda, et Saaremaal, Liistaka talus, kus elasid minu vanavanemad, oli reheahi rehetoa ja köögi vahel ja reheahju tagumises otsas oli väike magamise kamber. Köögis olevast pliidist soemüüriga sai igavese tule kaudu sooja "saalituba" ja talvel köeti pidevalt reheahju aga jään vastuse võlgu, üle mitme päeva see oli? Kindlasti mitte iga päev.Toimis see kõik kuni aastani 1960 ja olen minagi sinna ahju agu toppinud

Siis sai onul valmis uus, plekkahjuga maja

ja Liistaka rahval algas "uus elu". Aga korsten oli sellel reheahjul täitsa olemas ja pliidi suits läks ca 4m horisontaalse plekktoruga köögi lae alt läbi korstnasse.

Kui arvate, et Liistaka rahvas olid pomsid, siis head tervist. Liiga vähe teatakse siin foorumis asjadest, mida välja püütakse näidata teadlikkusena.

Annes kirjutas:To sashaobrok
Koldes vabanenud soojus salvestub kolde seintes, põhiliselt kiirgussoojuse teel ja suitsulõõrides konvektsiooni e. suitsugaaside liikumisel teel. Mida paksem sein, seda aeglasemalt toimub soojuseülekanne aines. Soojuseülekanne sõltub aine erisoojusest ja seina paksusest. Praegu on paras käia väljas puhvaikaga, aga mitte vihmamantlis! Soojus ahju sees aga ei tõuse ainult üles, vaid soojuseülekanne toimub igas suunas ja sellega kaasneb kogu ahju massi soojenemine. See soojus, mis jõudis ahju pinnale, levib peamiselt kiirgussoojusena ruumi piireteni ja läbib selle. Toimub soojuseülekanne läbi piirete. Juhul kui ahju pind ei ole soojenenud piisavalt, et hoida ruumis ettenähtud temperatuuri, siis ütleme, et ahi ei anna piisavalt sooja. Soojus läheb kasutult välja ja ei anna piisavalt soojust ruumi. Juhul kui ehitakse sellise maja, mille piirded oleks niivõrd hea soojustusega, et soojusekadu oleks välistatud, siis oleks sashaobrokil õigus. Aga sellist maja tuleks ka suvel kütta – niiskus. Seega ahjus salvestunud kogu soojus tuleb sealt välja ja ahju temperatuur lõpuks ühtlustub toa temperatuuriga. Meil on aga vaja saada ajaühikus kindlat soojushulka, et hoida ruumis soovitut temperatuuri ja külma ilma korral jääb valesti planeertitud küttekehast vajaka.

Sul on üks loogikaviga sees. Sa kujutad ette, et ahju köetakse ainult üks kord. Aga mis juhtub sinu loogikaga siis, kui sa kütad näiteks ahju kaks korda päevas ja nii nädal aega jutti. Ikka külm? :jooma

Tehnoloogilist ahju koduse kütteseadme eeskujuks võtta ei ole mu meelest mõistlik.
Grilliga ju ei taheta maja kütta? Kuigi teisalt - kui nüüd bullerjane ja malmkaminakesi grilli edasiarendusena võtta...

Mul sõbral selline komlekt Pärnus: paremal soemüür, keskel KAMIN ja vasakul AHI ning need kokku ei moodusta sönapaari KAMINAHI! See ongi pottsepatöö ja see ongi ehe näide sellest!
On 2 tuba ja köök. Köögist köetakse pliiti ja ahju.
Valmistusaasta 1958 kevad. Parandustöid on teostatud korra pliidi sisu ümerladumisel ja ahjuukse uuesti kinnitamisel ning ühtlasi võlvi kohendamisel. Kahjuks on nende aastate jooksul kivide soojasalvestusvõime märgatavalt vähenenud. Tuleks sisud ümber laduda.
Siin tulebki pottahju eelis välja telliskivi ahju ees. Hästi tehtud pottahi jääb,aga tellisahi tuleb uus teha!
Käis ka küsimus siit läbi, et mis on poti ja tellise vahe. Vastuse saamiseks tuleb teha töid erinevate küttekehade kallal ja tähele panna, kuidas materjalid käituvad.Näiteks 20-nd aastat tagasi toodetud "VÕRUKIVI" salvestas pea poole paremini,kui tellis "aseri".
On ka ahjupotil ja teisel ahjupotil vahe!

Juhan, miks peab hästiehitatud tellisahju uuesti tegema ehk miks peab tellisahju halvasti tegema ja millest tuli Võru telliste poole suurem salvestusvõime ? Kui suur erinevus on siis kohapealsest savist valmistatud pottkividel?

juhan kirjutas:. Vastuse saamiseks tuleb teha töid erinevate küttekehade kallal ja tähele panna, kuidas materjalid käituvad.

Loe, mõtle, arutle endamisi ja alles siis postita.

juhan kirjutas:
juhan kirjutas:. Vastuse saamiseks tuleb teha töid erinevate küttekehade kallal ja tähele panna, kuidas materjalid käituvad.
Loe, mõtle, arutle endamisi ja alles siis postita.

Ma ikka päris luba ka sinult küsima ikka ei hakka ja sa ei pea vastama aga siis ka ära küsi ja loobi õhku.

Vaatasin "veterani" viidatud lingile ja on tõesti "american dream"!

Annes kirjutas:Vaatame pottkivi ahju, kui ta on mõeldud põhiküttena.. Ahju pinnavõimsus 650 W/m2h, maksimaalne pinnatemperatuur 80 kraadi ja toa temperatuur 20 kraadi. Välistemperatuur –22 kraadi. Ühekordsel kütmisel sooja salvestus 12-ks tunniks. Küte: halupuud, kuivanud 1 aasta. Niiskust 30 %, kütteväärtus 3.1 kW/kg.
Alumine korrus: ahi 5 x 7 x 8 potti, 105 x 129 x 221 cm. Ahju külgpindala kokku 10,34 m2, sellest soojeneb 85 %, s.o soojeneb vähemalt 45 kraadini. Maksimaalne lubatud puude kogus 31 kg puid. Kui kütta puidubriketiga, siis on kogus 19 kg.
Ülemine korrus: 4.5 x 5 x 8 potti, 97 x 102 x 221 cm. Tellisahju korral on need gabariidid suuremad, sest tellisahju pinnavõimsuseks loetakse 340 W/m2h.
Maksimaalselt soovitatakse ahju külgpinna suuruseks 15 m2. Suurema ahju korral kulub suurem osa soojusest ahju enda soojendamiseks. Suurema ahju korral pinnatemperatuur ahjul ei ole kõrgem, vaid vastupidi madalam. Kogu salvestav mass nii kolde seinad, lõõrid on massiivsemad, mis vajavad ülesküttmiseks energiat. Toaahi pinnatemperatuuriga üle 80 kraadi on liialt, sobivamaks peetakse 65 kraadilist pinnatemperatuuri. Mis aga puutub nende ahjude siseehitusse, siis neid parameetreid saab kergelt arvutada.

Paljas arvutus ei tee pottkivi ahju kestvamaks ja ökonoomsemaks.

http://www.kodusoe.ee/foorum/viewtopic. ... 2125#p8765

Suurest ähvarduste hirmust kütsin eile õhtuhämaras oma ahju ka ligi 30 kg puudega ja kui hommikul oli 23, peale pliidi pannkoogituuri 25, siis nüüd ööpäev peale ahju kütmist on see just nii soe, et majas on kogu päeva lihtsalt suvi. Kärpsed lendavad...Praegu siis 22 ja teen tule ahju...igaõhtune õhtupoolik halutulevalgel. Aga nii palju ma enam ei küta

Mul siis ee mittesoojendav tellistest "koorikahi"

kaminahi kirjutas:Väga julmalt sa ikka väänad aga mille järgi? Ma tean mõnda Eestis ehitatud pottahju ka mis siinsete võrdluste järgi üle võlli oma suurusega kukkunud

Aitan vastamiseks selgitusega

Kust see kolle õhu saab

Kuna pottkivi allkirjastab oma postitused pädevust lubava aadressiga, siis ootan mina Pottkivi sinult ka seda selget vastust, kui palju need ahjud sul kaaluvad? Ma võin mingil määral eksida, kuna sisse ju ei näe, aga minu rehkenduste kohaselt on need mõlemad raskemad e. suuremad monsterid kui minu raskeim ahi. Möödud võetud siis kahhelpottide suuruse 220x220 vastu toetades.
Kas saad ükskord üle oma nõmedast üleolevusest

.

Raivo Koppel
Ahjumaailm OÜ

juhan kirjutas:Vaatasin "veterani" viidatud lingile ja on tõesti "american dream"!

Kui keegi peale Juhani peaks veel arvama, et see on kõik ahi, siis olete Juhanit rõõmustavalt petta saanud

kaminahi kirjutas:Suurest ähvarduste hirmust kütsin eile õhtuhämaras oma ahju ka ligi 30 kg puudega ja kui hommikul oli 23, peale pliidi pannkoogituuri 25, siis nüüd ööpäev peale ahju kütmist on see just nii soe, et majas on kogu päeva lihtsalt suvi. Kärpsed lendavad...Praegu siis 22 ja teen tule ahju...igaõhtune õhtupoolik halutulevalgel. Aga nii palju ma enam ei küta
Mul siis ee mittesoojendav tellistest "koorikahi"

Kas ma sain su jutust õieti aru?? Üks kraad langeb toa temperatuur ööpäevas.No sellist ahju tahals igaüks omale

Tegelikult 25 kraadi on ju palav ka.

http://www.hot.ee/kaminad

Sellist maja tahaks igaüks omale

Ma arvan, et see temperatuuri stabiilsus on rohkem maja soojustuses kui ahjus kinni.

Temperatuuri stabiilsus on kinni nii ahjus (kuidas kütad?) kui ka soojustuses (kuidas jahutab?). Temperatuur on stabiilne, kui toodetud ja jahutav osa on tasakaalus. Kusjuures jahutav osa muutub pidevalt vastavalt välistemperatuurile ja mõnel ka tuule kiirusele.
Asja aitab stabiliseerida maja kui ahju mass, mida suurem see on, seda stabiilsem.

stupiduser kirjutas:Sellist maja tahaks igaüks omale

Ma arvan, et see temperatuuri stabiilsus on rohkem maja soojustuses kui ahjus kinni.

ja maja suuruses

Jah, suuremal majal suurem mass, mis seal uut on?

Tere!
Ei hakanud uut teemat tegema, haakub selle teemaga, küsimus oleks järgmine.
Mul on pottahi mõõtudega 102x85x215, maht seega 1,86 m3, kas ta peaks olema kolme või viielõõriline, et ta kasutegur oleks maksimaalne. Kütab see ahi maja
alumist korrust 73 m3.

Küsid valesti, lõõride arv ei määra nii midagi, kas sul üldse korstent on ja oled arvestanud, et kui liiga pikad lõõrid teed, jahutad suitsu nii maha, et korsten hakkab pigitama.

Toodud mõõtmetega ahi on valmis ehitatud ja kolmelõõriline. Ehitatud krooni alguses.
Tõmme on selline , et " viib või paberi korstnasse " ja peale kütmist on teisel korrusel asuv korsten päris soe.( ahi ise on esimesel korrusel ).Olen seda ahju 18 a kütnud ja
korstent puhastades pigi pole olnud ning tahma tuleb ka vähe. Ma arvan pigem, et korstnasse juhitakse liiga kuum suits.
Probleem on selles ,et ahi ei anna vajalikul määral sooja ja liiga suur osa soojusest
"lendab korstnast välja". Minu arvates tegi pottsepp lõõride valikul vea nii suure ahju puhul.

Ehitusfoorum

Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja

Re: Kui suurt ahju vaja