Talumaja põranda vahetus

[onuremus]

osta labidas ja viska pool meetrit pinnast välja

[Külaline]

osta labidas

Raha investeeringuks pole

[Ardi]

osta labidas ja viska pool meetrit pinnast välja

Et oleks üks suur auk,kuhu kevadine vesi saaks koguneda?

[Külaline]

sul ju ardi palki on ja koht ka,ehita parv,milleks maja, ja hakkad veel turistidelt raha saama.
cash!
Kui sul selle veega ja niiskusega probleeme on,siis tee drenaaž ning proovi vähem endale odavamat illusiooni tekitada.

[cartman]

Toome sulle elulise näite , mis võrdub su põranda lahendusega. Inimene toob sulle saagida mäda palgi ja tahab sauna , voodrilauda. Täpselt sama paska hakkad sina siin leiutama

[Ardi]

Mitte inimene ei too mulle saagida vaid klient kutsub mind enda juurde saagima.
Kui materjal on mäda,siis ütlen,et sellest laudu teha pole mõtet,kui siis vaid prusse või planku või talasid,sest mis kasu on õhukeset materjalist mis pooleks murdub.Aga kui klient vaatamata sellele soovib laudu,siis mul kama kaks,teen nagu klient soovib.Mul nagunii tunnitaks.
Seega sinu toodud võrdlus pole kohane,sest mina põhjendan kliendile,sinu põhjendused ei ole veenvad.
Ma nõustun väitega,et ventilatsioon peab olema,aga ei ole siiani ühtki põhjendatud väidet,mil moel hüdroisolatsioon pinnasest eralduva niiskuse suhtes tekitab kahjustusi niiskuse eest kaitstavale puidule.

[Ardi]

sul ju ardi palki on ja koht ka,ehita parv,milleks maja, ja hakkad veel turistidelt raha saama.
cash!
Kui sul selle veega ja niiskusega probleeme on,siis tee drenaaž ning proovi vähem endale odavamat illusiooni tekitada.

Parve jaoks mul on rekkatäis 10l kanistreid,kuid tahad võin ka sulle parveehitamiseks tasuta ära anda.

[cartman]

Kuidas põhjendad inimesele , et ei kesta, mismoodi? Ja sama ka siin , kui tahad siis tee, tgl on siinsel rahval kama kaks. Asjas oskamatut inimest polegi võimalik veenda kui ta ei taha seda.

[Robi 1]

Ega kõik inimesed pole kohe sündind ehitajad ja kui pole ehitajad, ei ole ka võhiskud selle pärast.Käisin Ardi maja vaatamas, jah... keeruline olukord,maapind väljas sama kõrge kui toas ja ära kaevates tuleb tõesti vesi tuppa, kui millegi muuga ära ei täida.
Muigu on Ardi asjalik tehnikamees ja sõbraliku jutuga!
Tänan külalislahkuse ja huvitava ringreisi eest!

Edu!

[hg]

Ardile mõtlemist: mille poolest erineb põranda ja seina niiskusreziim.

Ega eriliselt ei erinegi, aga ometi seinale me välja kilet selga ei tõmba või mis ?

[Ardi]

Täpselt,kile pannakse sinnapoole,kus on suurem niiskus ehk siis sisse.
Põranda puhul on aga suurem niiskus maasees.

[Robi 1]

Igatahes puit peaks olema pinnasest eraldatud õhuvahega, eriti seal kus suur niiskuse oht (madal vundament).
Kahju, et majal laed ka suht madalad, muidu saaks ikkagi põranda 20 cm. kõrgemale tõsta koos ustega ja asi nüüd pliita uuesti lappida kõrgemaks.

[Puderjakapsad]

Siin ei ole siis probleem ainult ühes toapõrandas. Samad mured hakkavad korduma iga järgmise ruumiga ja hetkel teeb niiskus oma tööd olemasolevate põranda-ja seinakonstruktsioonide (alumised palgid) kallal.
Loodetud kerget ja toimivat lahendust pole olemas. Kahjuks.
Soovitan kaaluda maja ümbritseva maapinna eemaldamist maapinna sulades, et seinapalgid maast kõrgemale saada, vältimaks muret sulavete jms. maja alla sattuva veega. Koos asjakohase drenaažiga võib asja saada. Ja siis avanevad uued võimaused põrandate kavandamiseks.

PS. Ja mille alusel tekib kasutajanime taha tiitel "ehitusspets"?
Piisava arvu postituste tegemisel või on mõni muu kriteerium ka:-)

[Robi 1]

Nagu ma nägin, vamm oli juba lakke ronind seal.Kahju. Ise oleks igatahes suvel maja tühjaks tassind, katus maha, maja üles,mädad palgid tulle.

[Külaline]

miks niipalju tööd vaja teha enne,kui on võimalik kohe uuega alustada.

[ise]

Lammutasin ühest toast mädanenud põranda välja.Nüüd oleks plaanis uus teha.
Kas oleks mõeldav selline variant.Muld siluda ja tihendada vibraga,peale paar kihti kilet.Kile peale lahtiselt 10x10 laagid ja vahel 10cm peno.Peale siis põrandalaud.Laagid plaanis põletada,samuti põletada ka põrandalauad altpoolt ja soontest.Põrandalaudadeks kask.
Kas selline teostus oleks toimiv ja mis oleks tema puudused?

Tere,
Meil 80a vana talumaja, maakivi vundamendiga. Põranda all ainult liiv, ka põranda talad liiva sees ja paksud põrandalauad peal. Täitsa soe põrand, tuulutus toimib iseenesest, looduslikult (läbi vundamendi), talvel viskasime lume maja äärde, et liigne külm läbi vundamendi põranda alla ei imbuks.
MInu loogika teeks nii: kaevaks sealt seda mulda vähemaks (30cm oleks ehk piisav) ja asendaksin selle liivaga (tekstist selgub, et kallur on käepärast, seega ei ole ju nagu brobleemi kuskilt karjäärist liiva hankida (liiv ei ole kallis, transport on).
Kärutaks siis selle liiva sinna põrandale ja laseks mingi nädal seista ja kuivada.
Tasandus võimalus on vist ka olemas. Tasandaks ära ja paneks eeltöödeldud (tõrv, mootoriõli, põletus jne, mida rohkem immutatud seda parem) talad (100x200(150)) (otsad siis kinni metallnurkadega kuhu saab) sinna liiva pele näiteks 60cm vahedega.
Ja täidaks vahed liivaga, kobedam põrandalaud peale(põrandalaua alla paneksin ehk jõupaberit, et oleks nagu korrektsem ja tolmuvabam, kui liiv hakab kunagi tolmama siis ei tuleks tolm põranda alt välja) ja valmis.
Kui liigvesi liiga teeb siis kaevaksin ümber maja, vundamendi sügavuselt kraavi (umbes 1m sügav ja 1m kaugusel majast) ja paneksin drenaažitoru sisse ja juhiks liigveed majast eemale.
Kindlasti arvan, et kile ei ole hea mõte ja ka peno on mittehingav materjal, kuna tegemist talumajaga siis peaks tegema nii nagu vanasti tehti. Sellepärast vanad talumajad seisavadki püsti, et need ehitati looduslikult, ilma keemjata, mida ei olnud olemas. Kui nüüdisaegset kipsmaja teha siis on hoopis teised lood, pinna niiskused ei jõua kunagi puiduni (oleneb muidugi ehitajast).
---
Ehk abi

[Ardi]

Liiv tõesti ei maksa suurt midagi ja karjäär on ka ca 12km kaugusel,paraku külmaga on probleem,sest liiv ju jäätub.
Põletan praegu vanu põrandalaudu,need põlevad hoopis teise leegiga.
Siit küsimus,kas vanasti immutati ka millegiga,nt soolvees leotamisega?

[ise]

Liiv tõesti ei maksa suurt midagi ja karjäär on ka ca 12km kaugusel,paraku külmaga on probleem,sest liiv ju jäätub.

Tere veel,
No ehk kannataks siis natuke oodata, kui kevad koidab.
Talumajaga peks talitama tasa ja targu.

[ise]

Liiv tõesti ei maksa suurt midagi ja karjäär on ka ca 12km kaugusel,paraku külmaga on probleem,sest liiv ju jäätub.
Põletan praegu vanu põrandalaudu,need põlevad hoopis teise leegiga.
Siit küsimus,kas vanasti immutati ka millegiga,nt soolvees leotamisega?

Vanadest põrandalaudadest,
Ma ei ole spetsialist aga arvan, et need on immutatud värnitsaga, see selline naturaalne linaõli mida kasutati vanasti põrandate viimistlemiseks.
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4rnits
http://www.google.ee/search?q=v%C3%A4rn ... =firefox-a
Ja kasutatakse ka tänapäeval uuesti.
Põrandatalad oleks ka sellega hea tõmmata aga värnits on nüüdisajal üsna kallis ja teda kasutatakse rohkem visuaalselt välimustandvaks viimistlusmaterjaliks, ehk põrandalauad näiteks. Põrandtaladele kõlbab näiteks vana mootoriõli ja lisaks peale õli sisseimbumist käia üle veel männitõrvaga (müügil ehituskauplustes).
Ei tohiks ei idaneda ega mädaneda aastakümneid.
(nii mina teeksin).

[Robi 1]

Mina kasutan palju linaõli aga ostnud seda kunagi pole, sest leidub palju neid, kes on õnnelikud kui ma nende kuurist või keldrist, poolroostetand pütid ja tünnid minema viin.Kodus on ikka linaõli varu 100 liitrit pidevalt.Ma ise päris puhast linaõli ei kasutagi, vedeldan seda puhta mootoriõliga ja toonin kas vanade õlivärvijääkidega või muude nippidega. Paremat asja ei teagi kui linaõli ja männitõrv, kui on soov puiduga koos elada...

[Külaline]

Mina kasutan palju linaõli aga ostnud seda kunagi pole, sest leidub palju neid, kes on õnnelikud kui ma nende kuurist või keldrist, poolroostetand pütid ja tünnid minema viin.Kodus on ikka linaõli varu 100 liitrit pidevalt.Ma ise päris puhast linaõli ei kasutagi, vedeldan seda puhta mootoriõliga ja toonin kas vanade õlivärvijääkidega või muude nippidega. Paremat asja ei teagi kui linaõli ja männitõrv, kui on soov puiduga koos elada...
Mina kasutan palju linaõli aga ostnud seda kunagi pole, sest leidub palju neid, kes on õnnelikud kui ma nende kuurist või keldrist, poolroostetand pütid ja tünnid minema viin.Kodus on ikka linaõli varu 100 liitrit pidevalt.Ma ise päris puhast linaõli ei kasutagi, vedeldan seda puhta mootoriõliga ja toonin kas vanade õlivärvijääkidega või muude nippidega. Paremat asja ei teagi kui linaõli ja männitõrv, kui on soov puiduga koos elada...

Aitab kahest korrast lugemisest, et aru saada.Aga millest?

[Robi 1]

Mis millest? Linaõli ja selle kasutamine, saamine jne. Poes maksab omajägu aga samas vedeleb seda naabrimuti kuuris...vananedes aga laagerdub ja muutub paremaks.

[perro]

Robi juhata mulle ka üks linaõline vanamutt.

[Robi 1]

See on küll nüüd ainuke asi, mida ma Sinu heaks teha ei saa, sest mulle meeldivad omale ka sellised mutid! Aga küsi ja uuri. Ma sain ka ühest puidutöökojast mitu tünni. Ühes oli küll suusalakk, millega pole seni midagi teha osanud, sest ei suusata enam nii tihti.

[val]

Sest keegi pole arusaadavalt põhjendanud,miks ei tohi tõkestada maa seest tulevat niiskust.....

Ma pakuks, et probleemiks ei ole maa seest tulev niiskus vaid toast välja liikuv niiskus. Siseruumi soe ja "vett täis" õhk liigub läbi põranda. Külma kilega kokku puutudes on kile pinnal kondenseerumise oht. Akna pinnal näeme seda kogu aeg.