Ehitusfoorum

Kogused määrasin selle järgi, et oleks kõike kohe vajadusel võtta ja ei peaks ulmehinnaga eestist soetama. (Ehk siis peale torude on asju tugeva varuga )

Väga võimalik, et eestis on üle jäävatele juppidele väga raske järelturul mingit rakendust ja ostjat leida. Samas tuleb mul ka uued veetorud majas panna ja osa kulub ka sinna.

Alati saab aga ülejääke saksamaale ebay kaudu tagasi müüa ja odav transport nende sinna toimetamiseks on olemas. Samuti inimene, kes nad seal postitaks.

Ostsin ainult oksjonitelt, kus kaup tuli tavahinnast tunduvalt odavam. Seega osalesin paljudel, kaotasin paljud ja mõned ka võitsin.

Torud jäävad praeguse tellistest välisseina ja uue siseviimistluse vahele. Kui see pole mõistlik lahendus, ootan põhjendusi.

Pärast selliseid kulutusi on tõesti projekt tõsine murelaps, et oma peaga midagi mitte puusse panna.

Samas rääkisin ühe firma projekteerijaga, kes algul arvas, et mul oleks trassi torudeks sobinud vabalt 18mm toru. Pidi kasutatama korrusmajade püstikutes. Kui aga kuulis, et trassi otsa tahan panna põrandakütte segusõlme, arvas , et mõistlik trassiks on vedada 28mm toru.

Võta siis nüüd kinni, kust firmast seda õiget projekti tellima minna.


Samas olen ka enne alustanud asju valest otsast ja lõpuks ikka õigesse suunda jõudnud.

Kunagi vene ajal sai näiteks ostetud tsehhi WC pott ja aasta hiljem selle juurde ostetud maja

Tupsu kirjutas: Kunagi vene ajal sai näiteks ostetud tsehhi WC pott ja aasta hiljem selle juurde ostetud maja

Nuu tõ dajosss....

Tupsu kirjutas:Torud jäävad praeguse tellistest välisseina ja uue siseviimistluse vahele. Kui see pole mõistlik lahendus, ootan põhjendusi.

Torud oleks ammu seinas (tõenäoliselt odavamalt), kui oleksid sinna tellinud projekti+töö firmalt, mis oleks paigaldanud mõne laialt kasutatava materjali. Mulle jäi mulje, et roostevaba tagaajamine oli peamiselt visuaalse poole tarvis. Sellise laheduse korral tundub roostevaba eelis suur ümmargune null (või pigem miinus, kuivõrd lühikeste juppide tõttu tuleb hulgem liitmikke - just sealt hakkavad torud tüüpiliselt lekkima).

Tupsu kirjutas: ei peaks ulmehinnaga eestist soetama.

rokikas kirjutas: Kui sõjasaladus ei ole siis palju rahalist võitu tuli jm. kohta koos transpordiga võrreldes eesti hindadega.

Tupsu kirjutas: Samas olen ka enne alustanud asju valest otsast ja lõpuks ikka õigesse suunda jõudnud.

Kunagi vene ajal sai näiteks ostetud tsehhi WC pott ja aasta hiljem selle juurde ostetud maja

Urineerid Sa ikka sellesse tsehhi WC potti või köögi kraanikaussi - otsad jõuavad ikka õigesse suunda

Külaline kirjutas:Urineerid Sa ikka sellesse tsehhi WC potti või köögi kraanikaussi - otsad jõuavad ikka õigesse suunda

See pott sai müüdud krooni algusaastal koos majaga. Tõesti ei tea, kas on veel kasutusel või on uus ja parem paigaldatud.

2korda2 kirjutas:Torud oleks ammu seinas (tõenäoliselt odavamalt), kui oleksid sinna tellinud projekti+töö firmalt, mis oleks paigaldanud mõne laialt kasutatava materjali. Mulle jäi mulje, et roostevaba tagaajamine oli peamiselt visuaalse poole tarvis. Sellise laheduse korral tundub roostevaba eelis suur ümmargune null (või pigem miinus, kuivõrd lühikeste juppide tõttu tuleb hulgem liitmikke - just sealt hakkavad torud tüüpiliselt lekkima).

Minu arust see ongi laialt kasutatav materjal. Päikesekollektori jaoks näiteks asendamatu (siis on liitmikute tihendid teiesest materjalist-punakaspruuni värvi)
See , et ta meil veel eriti levinud ei ole, on pigem eesti väiksuse süü.
Vesi põrandaküte oli ka veel 2000 aastate alguses eestis väga vähe levinud ja haruldane. Vähem, kui 10 aastaga saanud aga tavaliseks.

Seina sisse jäävad esimesel korrusel. Roostevaba eesmärk oli see, et saaks küttesüsteemi kahjustamata vee välja lasta, kui majas kedagi ei ela . Äärmuslik variant, aga nii võib siiski kahjuks varsti juhtuda.( Vaadake savisaare valimisreklaami,-AITAB - seal ilusti kohvritega pere näol näha, miks.)

Vaevalt küll need liitmikud õige paigalduse korral lekkima hakkavad. See pole alupleks või mõni muu plastist ja plekist liitmik.

2m meetrit on ikka päris pikad torud ja oluliselt rohkem seepärast liitmikke (muffe) ei tule. Enne tuleb juba radikasse väljavõte, kas ülemise või alumise korruse omasse, kui 2 meetrit täis saab.

Roostevaa liitmikud on lihtsalt ebays järelturul kõige levinum kaup, vask-messing ja tsingitud terasest on seal lihtsalt vähem liikvel. Koos transpordiga eestisse odavamad, kui meil poes tsingitud terasliitmikud.

Tobe oleks nüüd roostevaba tsingitud terastoruga ka kokku panna. Nii olulilst hinnavahet torudel ei ole, kui võrdluseks võtta kahelt poolt tsingitud terastoru.

Torude hinnast.
15x1mm 5 eurot meeter
28x1mm 12,50 eurot meeter

35mm hinda hetkel täpselt ei mäleta.
Maha tuli saksa käibemaks 19% , juurde tuli saatmiskulu 150 eurot. Need kaks numbrit olid enam vähem samas suurusjärgus. (pluss , miinus 5 eurot)

Eestist tellides oleksin maksnud kallimat meetrihinda ja samuti oleks tulnud maksta väikese koguse pealt ka tanspordikulu. Siis oleksin saanud 6m torud.

Seega täpset võitu ei oskaks arvutada, aga veel 30% alega olid eestis pakutavad torud meetri hinnas jämedamatel torudel paar eurot meetrist kallimad .

Eestis kohe saadaval on 18mm 6,90 eurot ja 22mm 9,20 eurot meetrist.

Tupsu kirjutas: Eestis kohe saadaval on 18mm 6,90 eurot ja 22mm 9,20 eurot meetrist - kas need hinnad eestis käibemaksuga.

Veikko kirjutas:Tupsu kirjutas: Eestis kohe saadaval on 18mm 6,90 eurot ja 22mm 9,20 eurot meetrist - kas need hinnad eestis käibemaksuga.

Kahjuks ei taibanud küsida. Kui tõesti ilma, siis tuoleb mul odavam need saksast koos saatmisega osta.

Halva üllatusena tuli aga see, et näiteks REMS Nano lõikaja oli eesti keelses kataloogis ilma käibemaksuta hinnaga ja ka ketas tuli 22 eur eraldi juurde osta.
Jälle asi, mis tuleb vist ebayst osta, olgu see kodumaise majanduse toetamise soov kui tahes suur.

Esindaja ju mingi leedukas ja eks see tahab ka enne eesti müüjaid kasumit saada.

Kogu see jutt kõlab umbes nii, et ostan auto, mis võtab 30 ltr/100km-le ja siis hakkan venest odavat bensiini sebima.

Veikko kirjutas:Tupsu kirjutas: Eestis kohe saadaval on 18mm 6,90 eurot ja 22mm 9,20 eurot meetrist - kas need hinnad eestis käibemaksuga.

Sain lõpuks ostmisega selgeks, et need hinnad on juba koos käibemaksuga.

18mm saadaval tänase seisuga veel üle 100 meetri ja 22mm 54 meetrit. 6 meetrised jupid.

Tupsu kirjutas:Vanad torud sai täna lõpuks kõik maha keeratud /lõigatud ja vaja uusi panema hakata.

Kaua need vanad torud peal olid ja millised seest välja nägid ? Mõtlen, et mulle sobiks pressteras küll, aga kaua see vastu võiks pidada võrreldes tavalise paksuseinalise tsingitud terastoruga ?

val kirjutas:

Tupsu kirjutas:Vanad torud sai täna lõpuks kõik maha keeratud /lõigatud ja vaja uusi panema hakata.

Kaua need vanad torud peal olid ja millised seest välja nägid ? Mõtlen, et mulle sobiks pressteras küll, aga kaua see vastu võiks pidada võrreldes tavalise paksuseinalise tsingitud terastoruga ?

Erinevalt radikatest, mis olid muda täis, nägid torud sest välja üsna head. Kahjuks oli palju keevisühendusi, mis nii mõnegi koha pealt olid õhukesed ja kohati roostes. Maha võttes murdsin nii mõnedki ühendused torutangidega keevitusest lahti. Torud olid kasutusel 1993-3010

Ega selles tavalises paksuseinalises veetorus see tsink seal keskküttesüsteemis ilmselt kaua sees ei püsi. Vähemalt seest tsingitud torust keskküttet ei ehitatud vene ajal ega ka praegu.
Pealt tsingitud pressliitmikute terastorud pidid kestma nii kaua, kuni nendes vesi sees on. (müüja - maaletooja väide)

Tere.

Torud olid kasutusel 1993-3010.

Päris hea tulemus, 1017 aastat.

Tupsu kirjutas:...nägid torud sest välja üsna head. Kahjuks oli palju keevisühendusi, mis nii mõnegi koha pealt olid õhukesed ja kohati roostes. ...

Selline loll küsimus, et miks keevist kasutatakse, kui see roostetab ? Võiks ju muhviga jätkata.

val kirjutas:

Tupsu kirjutas:...nägid torud sest välja üsna head. Kahjuks oli palju keevisühendusi, mis nii mõnegi koha pealt olid õhukesed ja kohati roostes. ...

Selline loll küsimus, et miks keevist kasutatakse, kui see roostetab ? Võiks ju muhviga jätkata.

Vene ajal paigaldati torud vastavalt projektile.
Kui ikka mingi EKE Projekti projekteerija oli kolhoosi korrusmajale keskküttetorudele ette näinud keevisühendused, siis nii ka tehti. Samuti oli oluline materjalide saadavus.
Ei ole kursis, et keevitus kuidagi kehvem või lühema elueaga on, kui keermega liitmikud.
See eeldab aga head keevitajat, mis minu maja torude puhul oli ilmselt puuduv komponent.
Omaette küsimus on muidugi vene ajal levinud praktika ka tsingitud veetorude keevitamiseks. Seal kestaks tõesti muhviga ühendus ilmselt kauem.
Olen näinud ka ühendust, kus ühendatud terasmuhvidega ja need omakorda üle keevitatud.

val kirjutas:

Tupsu kirjutas:...nägid torud sest välja üsna head. Kahjuks oli palju keevisühendusi, mis nii mõnegi koha pealt olid õhukesed ja kohati roostes. ...

Selline loll küsimus, et miks keevist kasutatakse, kui see roostetab ? Võiks ju muhviga jätkata.

Roostetab hooldamata toru. Olgu see kas muhv v keevis.
Muhve (loe: lahtivõetavaid liiteid) näiteks ei tohi paigaldada seintesse-põrandatesse.

Kui panna kaalule õhukeseseinaline pressteras ja paksuseinaline nö vana toru, siis mis on nende head ja halvad ? Kas korraliku hooldusega on vastupidavus sama ja valik taandub hinnale, ilule jms

Arvatavasti pressliitmikute eeliseks on ainult nende paigalduskiirus.
Märgi , lõika, aseta lliitmik ja pressi.

http://www.youtube.com/watch?v=NcBmJNl-4wQ

Kui kõrget temperatuuri Alupex kannatab,enne kui liitmikud järgi annavad?Kas tuleb panna mingisugune regulaator,et väga kuum vesi ei jõuaks radikatesse minevatesse torudesse?Akupaagini lähevad metalltorud ja sealt edasi ka veel natuke aga seina sisse läks Alupex.

Tupsu,te panete mind imestama.Te pole kunagid huvi tundnud millepärast terasmuhvid keevitatakse toru külge.