Ehitusfoorum

Marika 5 aastat tasuvusaega maasoojuspumbaga ei ole kunagi võimalik saavutada tänastes tingimustes, minimaalne mis saab olla on vast 15 aastat 200m2 maja puhul(tasuvuse sisse lähevad, hooldused, remondid jne..). Nagu aru saan on sul ju otse elektriküte täna, kuna maasoojuspumba kollektor veel paigaldamata. Huvitav oleks näha seda arvestust 5 aastat tasuvusaega, selle tegija on Siim Susi 2 klassi haridusega.

Marika kirjutas: Täpselt samas majas, kus elatakse sees oli jaanuaris ioonküttega 7000kW.

Jaanuar polnud ju eriti külm ja kui 200 m2-le niske summa läks, tekib küsimus "Kas naabri katus pole ära sõitnud?"

selle sees ka vesi ja üldelekter. Naabrinaine ütles, et tegi palju süüa, oli palju külalisi..

Marika kirjutas:Tuli välja, et meie maapumba tasuvusaeg on 5 aastat

Tyypillisesti maalämpöpumpun takaisinmaksuaika verrattuna suorasähkölämmitykseen on 10 vuotta tai vähemmän.
http://www.prssystems.fi/news.asp?id=3

Toon siia mõned arvud oma maaküttepumba näol.

Maja pindala 190 M2
Soojustus igati OK.
Install 2004 lõpp.
Alginvesteering 135000 EEK
Küttekulu aastas 9500 Kw/h (mul on eraldi voolumõõtja vahel)
Eeldusel, et COP = 3, oleks elektrikütte kulu 28500 Kw/h aastas
Vahe maakütte kasuks 19000 Kw/h aastas.
hooldust on selle aja jooksul tehtud 2000 EEK eest (kokku).
Praeguse seisuga peaks 1 KW/h maksma umbes 1,2 EEK, seega
19000 * 1,2 = 22800 EEK aastas.
Juhul kui me eeldame, et saime elektrikatla on Vasja käest tasuta, siis saame tasuvuseks
(135000+2000) / 22800 = 6 aastat.
See oli juhul, kui me ei arvesta elektrikatla hinda. Seda ma ei tea.
Sain sellised numbrid, eks parandage, kui kuskil midagi väga valesti.
P.S. Marikaga pole ma (vähemalt teadlikult) kuidagi seotud.
Siim Susi

Siim Susi 2 klass kirjutas: Alginvesteering 135000 EEK

Millised kuluartiklid sellesse investeeringusse kuuluvad?

>Millised kuluartiklid sellesse investeeringusse kuuluvad?

Tegin siia Copy - Paste pakkumisest (aasta oli siis 20004)
Natuke sai hinnaga kaubeldud ka.
Kollektorit läks reaalselt vist natuke üle 600 m
Aga ma täpselt ei mäleta ka enam. Ei leia lõplikku arvet üles.
__________________________________________________
Seadme nimetus Mark tüüp Maksumus koos k/m
Soojuspump Thermia Diplomat 10 91 300.-
Pinnasekollektori 410 meetrit 28 700.-*
Töötasud koos paigaldusmaterjalidega 17 600.-
Kokku 116 610.- +km = 137 600.-
Ale kokkulepitud tingimustel 4400.-*
Kokku 133 200.-
___________________________________________________

Vaatasin ka elektri hinna üle (küttepaketil on veel ju püsitasud ka)
Tegelikult on praegu aasta keskmine elektri hind juba üle 1,3 EEK KW/h
See aga teeb tasuvusaja väiksemaks.
Palju ikkagi umbes analoogse võimsusega otseelektrikütte install maksma läheks (koos seadmetega)?

Siim Susi 2 klass kirjutas: Kokku 133 200.-

Aga põrandatorustik (radikad), pumbaruum jms? Ehk siis terviklahendus kokku?

>Aga põrandatorustik (radikad), pumbaruum jms? Ehk siis terviklahendus kokku?

No aga põrandatorustikku on ju elektrikatlaga ka vaja! Elektriradikaid ei paneks ma endale küll kunagi seina, rääkimata elektripõrandaküttest eluruumidesse. See mu isiklik kiiks ;-)
Praegu on II k. vesiradikatega (kuna maaküte, siis veel sellised suuremat sorti, et jahedamat küttevett kasutada) ja kui teeks uue maja, siis paneks II k. ka põrandakütte.
Maakütte seade ise võtab 1 M2 põrandapinda ja mingeid eri nõudeid sellele ruumile pole. Mul on ta koos vent-seadmega tööriiete ruumis. Suvaline kütteseade nõuab mingit kohta, kus olla, mõnel on veel erinõuded ka lisaks. Nii, et ma ei hakka seda osa siia arvestama. Ioonkütte seadmed on küll suht väikesed, aga ka kallid.

Pika jutu peale unustasin vastata
Selle muu osa tegi ehitaja koos majaga. Soojuspumba tellisin ise.
Seega ei oska seda hinda nii täpselt välja tuua

Viimased kommentaarid läksid mul kogemata Külalise nime alt.
Vabandused vastu võetud ;-)

Külaline kirjutas: See mu isiklik kiiks ;-)

Maapumba puhul tuleks ikkagi arvestada kõiki selle süsteemi ehituskulusid ja võrrelda otseelektril (seinaradikad, el-boiler, osaline põrandaküte) töötava lahendusega.
Kõik isiklikud "kiiksud" muudavad efektiivsuse hindamise ja selle üldistamise keeruliseks (ka mõttetuks). Nii võib ka ahikütte kulude arvestamisel jätta välja korstna ehitus (kuna sealt kulgevad ka vent- kanalid, nt. minul) või puude hoiuruum jms. Neil ehituselementidel muidugi palju pikem remondita kasutuse iga.

Ka otse-elektriküttel oleksin pannud ma I k. vesipõrandakütte nii, et vahet poleks. Maja ehitatakse ikkagi endale elamiseks ja kõiki asju ei saa taandada odavamale lahendusele. See mu isiklik arvamus.

Siim Susi 2 klass kirjutas:Ka otse-elektriküttel oleksin pannud ma I k. vesipõrandakütte nii, et vahet poleks. Maja ehitatakse ikkagi endale elamiseks ja kõiki asju ei saa taandada odavamale lahendusele. See mu isiklik arvamus.

Polegi väitnud, et otse-el küte odav lahendus oleks. Teemat sai arendatud, sest hakkasid oma 5-aastasest tasuvusajas rääkima. 2-klassi aritmeetiga nii tulebki

Siim Susi 2 klass kirjutas:Ka otse-elektriküttel oleksin pannud ma I k. vesipõrandakütte nii, et vahet poleks. Maja ehitatakse ikkagi endale elamiseks ja kõiki asju ei saa taandada odavamale lahendusele. See mu isiklik arvamus.

Sinu arvestuses on arvud ja loogika paigas. Ainuke asi ja võib viriseda et katlaruum, aga majas tehakse ikka tehnilisi ruume kola jaoks ja see ei ole ekstra ehitatud katlale. Ootaks Marika tasuvusarvestust.

Veikko kirjutas:Sinu arvestuses on arvud ja loogika paigas.

Aga Veiko, kui osta maja koos töötava maasoojuspumbaga, kas siis on tasuvusaeg 1 päev?

>Sinu arvestuses on arvud ja loogika paigas. Ainuke asi ja võib viriseda et katlaruum, aga majas >tehakse ikka tehnilisi ruume kola jaoks ja see ei ole ekstra ehitatud katlale. Ootaks >Marika tasuvusarvestust.

Tänud!

To: Päris kallis
>Aga Veiko, kui osta maja koos töötava maasoojuspumbaga, kas siis on tasuvusaeg 1 päev?

Imelik küsimus! Mis asi on sel juhul tasuvusaeg?
Hetkel me räägime tasuvusajast mingi teise (sarnaste omadustega) lahenduse suhtes. Kuidas majaostmise tasuvusaega hinnata? Kui enne eklasid mingis teises majas, siis äkki sellega?

Külaline kirjutas:Pika jutu peale unustasin vastata
Selle muu osa tegi ehitaja koos majaga. Soojuspumba tellisin ise.
Seega ei oska seda hinda nii täpselt välja tuua

Pidasin silmas pumba tasuvuse hindamist, kui see tuleb majaga koos.

päris kallis kirjutas:Maapumba puhul tuleks ikkagi arvestada kõiki selle süsteemi ehituskulusid ja võrrelda otseelektril (seinaradikad, el-boiler, osaline põrandaküte) töötava lahendusega.
Kõik isiklikud "kiiksud" muudavad efektiivsuse hindamise ja selle üldistamise keeruliseks (ka mõttetuks). Nii võib ka ahikütte kulude arvestamisel jätta välja korstna ehitus (kuna sealt kulgevad ka vent- kanalid, nt. minul) või puude hoiuruum jms. Neil ehituselementidel muidugi palju pikem remondita kasutuse iga.

Katlamajade tasuvusarvestust soovitan tulevikus siin hakata arvestama ja võrdlema Bullerjaniga kütmisega. Korsten, torud, kopsik ise ja 4 telliskivi sinna alla.

Mul üks naabritest kütab juba kolmandat talve nii ja suurt viga polegi. Eelmisel talvel tegi küll korra ilutulestikku, kui korstna põlema laskis. Pigi veel väljast näha ei ole, seest ei tea.

Ja küttis nii ka eelmine omanik, seega naabri küttesüsteemi maksumus on ilmselt 0 ja tasuvus üks päev, nagu siin eespool toodi. Ostis ju koos majaga.

Võiks ikka aru saada, et kui majja on juba projekti järgi planeeritud vesiküte radiaatorite ja põrandaküttega ja nad ostetakse valmiskujul koos majaga, siis pole seda mõtet eri kütteseadmete tasuvuse aja hulka enam arvestada.

Sest nad on juba olemas ja isegi kui panna seina nüüd elektriradikad , ei saaks neid maja ehitusel tehtud kulutusi kuidagi olematuks muuta .

Pealegi ka elektriradikad seinas pole mitte ainult radikate maksumus, vaid ka juhtmestiku ja pahatihti ka väiksema juhtploki maksumus.

Eri süsteemide maksumuse võrdlus on sellisel juhul ikka nende seadmete vahel, millega sinna sooja vett sisse lastakse,

Boiler muide pole üldse kohustuslik küttesüsteemi element, on ka läbihooksu boilereid olemas. 200-400 euroni. Seega see peaks juba veevarustuse alla käima , kui kallid kraanid, mitu bideed ja milline mullivann....

päris kallis kirjutas:

Veikko kirjutas:Sinu arvestuses on arvud ja loogika paigas.

Aga Veiko, kui osta maja koos töötava maasoojuspumbaga, kas siis on tasuvusaeg 1 päev?

Me arutame siin uute süsteemide paigaldamist ja mõttekust. Vana jäägu vanaks.

Veikko kirjutas:

päris kallis kirjutas:

Veikko kirjutas:Sinu arvestuses on arvud ja loogika paigas.

Aga Veiko, kui osta maja koos töötava maasoojuspumbaga, kas siis on tasuvusaeg 1 päev?

Me arutame siin uute süsteemide paigaldamist ja mõttekust. Vana jäägu vanaks.

Ütleme siis nii - ostes uue maja, uue ja töökorras pumbaga. Kuda siis tasuvusteemaga?
Kas ostes maja koos kuuri ja selles olevate küttepuudega saan oma süsteemi tasuvusest rääkida või kõlaks nende numbrite esitamine pigem kiitlemisena? Või kui küttepuud saan vanaisalt tasuta?

Ostes maja uue või vana on teil soojuspumba ehitushind koos juba kulunud amortisatsiooniga integraalsest ostusumma sees ja teil pole võimalik võrrandit x+...+y=ostusumma soojuspumba hinda ega tasuvust leida, sest te ei tea müüja andmeid. Ja polegi mõtet. Samas see bullerjani mehel kui uus omanik tule alla teeb ja korsten tükkideks plahvatab või maja maha põleb siis on tasuvusaeg...? Jälle pole mõtet oletada.

päris kallis kirjutas: Ütleme siis nii - ostes uue maja, uue ja töökorras pumbaga. Kuda siis tasuvusteemaga?

Eikuidagi.
Aga kui mingil ime põhjusel tahad vahetada oma toimiva maakütte mõne muu küttesüsteemi vastu siis tuleb mängu ka tasuvus.

Veikko kirjutas:Me arutame siin uute süsteemide paigaldamist ja mõttekust. Vana jäägu vanaks.

Päris huvitav analüüs soomlastelt, kus otse-elekter, pellet, maapump ja kaugküte osutusid kogukulusid arvestades suht võrdsed olema : http://www.katterno.fi/portal/files/upp ... tiv_fi.pdf

Probleem ongi selles et 95% inimesi ütleb küttekuluks oma reaalse elektri, gaasi, puu, õli jne kuus kulutatud summa ja see ongi siis nende meelest kulu ja effektiivsuse näitaja? Tegelikult on energiaallikas ainult üks komponent soojuse hinnast.