Ehitusfoorum

sashaobrok kirjutas:No olete ikka jõle targad tõesti siin koos. Natukesekenegi võiks ju oma ajukurdu liigutada ja laiemalt mõelda. Toome siis näite: Üks vend otsustab ehitada omale 150 ruuduse maja. Maksma läheb 1,5 milli. Naabrimees otsustab ehitada passiivmaja. Ruutudeks 100. Maksma läheb 1,5 milli. Ühe aastane küttekulu on ytleme 20k. Teisel 5 kilo.

Väga tehniline jutt aga kommenteeriks siis ka sellist ajukurdude liigutamist. Toon endapoolse näite- perel on igal hommikul vaja linna sõita (4inimest). Loogika siis selles- kuna 4 kohaline auto võtab palju bensiini siis ostame parema (vähem kütet võtva) 2 kohalise auto,
mis ei tulegi kallim kui 4 kohaline; ning enamus inimesi on hoopis lollid ja ostavad üksinda sõitmiseks liinibussi (sest nad on nii lollid või rikkad)? Vabandust aga ei saa sellisest loogikast aru.
Tasuvuse kohta - Mersu ei tasu Ziguliga võrreldes ennast kunagi ära ja need kes ostavad Mersu, maksavad selle raha mugavuse eest.
Millegi pärast ei osta keegi autot, mis on väga ökonoomne aga ebamugav(väike,komplitseeritud kasutusega jne.) ja kõrge ostuhinnaga. Loodan et nii olin paremini mõistetav?
Traktori võrdlus- 1ha nisupõllu harimiseks, ostes 10millise traktori (kasutusajaga a la 20a), tuleb nisu hind nii kõrge et mõistlikum on nisu naabrimehe käest osta (kuigi traktor on hea). Niipalju siis ilukirjandusest
"Passiivmajadest"- minimudel võiks olla külmik(mille ust harva paotatakse)? Võrrelge mahutavust, energiakulu ja hinda.
Veel ei saa ma aru väitest 0C/0 soojusenergia kulu. Koolis käinud mehena ütleks siis et +1C/-N soojusenergia kulu (see tähendab et tuleb soojusenergia tekitamine viia miinusesse, e. mida see tähendab- jahutamist?) Edasi energiakulu valemis on soojusjuhtivuse kõrval sama kaaluga kordaja temperatuuride vahe. Oletame et karp on meil õhutihe ja konstruktsiooni soojusjuhtivus on 0 ning vent seadme soojustagastus on 100% . Ideaalne aga viga on selles, et see soojushulk mis sisaldus N kuupmeetris 20C siseõhus, ei ole enam piisav välisõhu temperatuuri langedes(ütleme näiteks a la 10C)sissepuhutava õhu soojendamiseks 20C- ni ja temperatuur langeb kui temperatuuri muutust ei kompenseerita küttega.
Ei tea küll teemaalgataja mõtet aga ise ootaks tehnilisi argumente, mitte ilukirjanduslikke üllitisi.

Passiivmaja kriteeriumite täitmiseks tuleb täita järgmised ehituslikud nõuded:

* Suurepärane isolatsioon. Kõigi hoone seinte, lagede ja põrandate isolatsiooni U-arv on vahemikus 0,10 - 0,15 W/m2K.
* Ei esine külmasildasi. Hoone loetakse külmasildade vabaks, kui need ei ületa 0,01 W/mK.
* Spetsiaalsed aknad. Passiivmajade aknad on eriti efektiivsed, nende isolatsiooni U-arv on vahemikus 0,70 - 0,85 W/m2K.
* Väga õhutihedad. Hoone peab olema praktiliselt õhukindel, kui ventilatsioon seisma panna.
* Varustatud mehhaanilise ventilatsiooniga. Piisava õhuvahetuse tagamiseks peab ventilatsioonisüsteem suutma vahetada ruumides õhku 0,4 korda tunnis.
* Kasutab uusi küttelahendusi. Tüüpiliselt kasutatakse passivmajade kütmiseks ja jahutamiseks soojusvahetit ning väga kõrge effektiivsusega väikest küttesüsteemi.

Allikas: Energy Efficiency Requirements in Building Codes, Energy Efficiency Policies for New Buildings, 2008, International Energy Agency

Imelik: 2 ja 4-ja kohalise auto näitest ei saanud aru. Võiksid esmalt selgitada: MIKS on vaja perel iga päev linna sõita? Mersu ja ziguli võrdlusest ei saanud aru. Ostad zigulli, aga oled nõus, et sunnik vajab iga päev parandust ja põhimõtteliselt sa näiteks tavaliselt kolmapäeviti ja neljapäeviti linna üldse ei jõuagi? Traktori ja naabrimehe traktori võrdlusest ei saanud aru. Naaber on tõesti sinust niipalju targem ja suudab "elus püsida" samadel tingimustel, aga sina oled omadega jännis? Oma jutust teemal 0-energia, võiks sa oma võrdlusvahendiks tuua "ajuvaba" näite vanade eestlaste maakeldritest. Ei tea miks seal näiteks pluss kraad on sees? Või siis mõelda sellest, et misasi on absoluutne miinuskraad ja kosmos... Kas on võimalik, et jooksed mööda tuba ringi, paned käima oma sajavatise plasmateleka ja päike päeval paistab ja keedad ka nõksa putru... et kas saab soojemaks?... või ongi -0 kraadi toas, kui õues ka sama on? Et kas on midagi põhimõtteliselt valet selles, et inimene püüab omale tuppa sooja saada? Kas keegi 20 aastat tagasi kujutas ette, et inimesed panevad oma maja seina 20 sentimeetri jagu soojustusmaterjali?

Kas häda on selles, et mõned kallistavad puid? Või selles, et mõned nimetavad asju ülemeelikult passiiv-null-energia-supermajadeks? Või selles, et otstarbekas on "täna teha ja homme hooleta"?

Ettenägelikkus on minu nägelikkuses üks põhilisi puudusi üldse tänapäeva nägejates...
Aga tavaii...


0-energiaks nimetati muide seda, et sul läheb kokkuvõttes mööda elektriliine rohkem välja, kui et tuleb sisse. Seda saavutati siis sedapsi, et investeerid isetootvatesse tehnikaimedesse. Eesti puhul muidugi raskesti saavutatav.

Kas keegi teab, et kas palkmaja puhul ka passiivmaja süsteemid võimalikud on. Palkseina ei tahaks nagu soojustuse alla ära matta. Kas palk peab piisavalt sooja?

Siis tee topelt palkidest sein. Vahele paned veel soojustust....

grungeboy kirjutas:Kas keegi teab, et kas palkmaja puhul ka passiivmaja süsteemid võimalikud on. Palkseina ei tahaks nagu soojustuse alla ära matta. Kas palk peab piisavalt sooja?

200-se soojustusega sein võrdub poole meetrise palkseinaga. Eks siis passiivmajal tuleb seinad teha veel veerand meetrit jämemast palgist.
Tegelikult ehk meetrisestki

Näen et olen siin inimesele vastuse võlgu, kui pahaks ei panda siis viisaka inimesena vastaksin ,kuigi ei puutu eriti teemasse.

sashaobrok kirjutas:Imelik: 2 ja 4-ja kohalise auto näitest ei saanud aru.

Tahtsin öelda seda- kui on vaja sõita/elada 4 inimesega siis ei päästa maja/auto ehitamine /ostmine 2 inimesele, kuigi ostetu võib olla parem ja rahakotisõbralikum. Samuti ei ole võimalik, et keegi ostab/ehitab üksi sõitmiseks/elamiseks bussi/lossi kui tal just rahaga midagi teha ei ole. See näide siis teisendus Sinu soovitusele- ehitada suurema asemel väiksem aga parem maja.

sashaobrok kirjutas: Mersu ja ziguli võrdlusest ei saanud aru.

Keegi tõi siin eespool võrdlusena, valiku tegemise autoostul-
eelistatakse paremat, mis siis et kallimat. Tahtsin öelda et võrdlus on kohatu. Maja puhul jääb meile, ostuhind versus ülalpidamiskulud
(erilisi mugavusest tingitud erinevusi ilmselt ei ole). Zigulil ja Mersul on läbitud kilomeetri hind (kindlalt Ziguli kasuks) aga tunduvalt erinev kilomeetri läbimise mugavus. Odavama auto lagunemist ei maksa ületähtsustada, kuna ka ostuhind ja varuosade hinnad on kardinaalselt erinevad. Olen ka ise Ziguliga sõitnud/omanud ja pean ütlema, et korraliku hoolduse tõttu ei jäänud mul küll ükski sõit tegemata.

sashaobrok kirjutas: Traktori ja naabrimehe traktori võrdlusest ei saanud aru.

Eespool avaldati arvamust tasuvusarvutuse mõttetuse kohta. Näide oli toodud eesmärgil, näidata et ühtedel ja samadel tingimustel investeeringu üledimensioneerimine, toob kaasa
selle mõttetuks muutumise, kuna lõpptulemus on sama (selle hind aga kardinaalselt erinev)- mina võin oma nisu ise süüa, sest keegi seda ei osta (kuigi mul oli hea ja mugav tööd teha). Naabrimehe ja minu isikuomadused ja ärivaist ei puutu asjasse.
Nii et on ikka oluline küll investeeringu eesmärk ja selle suuruse suhe lõpptulemusse. Muuseas, kui see oleks "passiivmaja" puhul väidetud investeering a la + 5-20% ja tasuvuseks kulude viimine a la 10- le % esialgsest oleks see super investeering. Muidugi selle %-ga mängimine on petlik kui ei ole teada algsummad.
Oh, lugupeetava kommentaari lõpule vastamine, läheks pikaks ja mõttetuks. Mis puutub minu eelmisse postitusse maakelder, kosmos, absoluutne miinus, elutegevuse käigus tekitatav soojus ja minu pärast kasvõi 1m soojustusmaterjali kiht?
Tõin ju idealiseeritud näite, kus inimene isoleeriti väliskeskkonnast, kuid väliskeskkond puutus oma temperatuuriga ikka temasse.
Maakeldril on sõna otseses mõttes maaküte aga vaevalt Sa seal elada tahaksid ? Ettenägelikust ei ole olemas, on objektiivsed ja subjektiivsed põhjused ja tagajärjed ning nende analüüsimine (ehk oletuste tegemine). Kui kellegi prognoos paika peab, ei tähenda see veel ettenägelikkust. vaid kogemust ja head analüüsivõimet.

sashaobrok kirjutas: 0-energiaks nimetati muide seda, et sul läheb kokkuvõttes mööda elektriliine rohkem välja, kui et tuleb sisse. Seda saavutati siis sedapsi, et investeerid isetootvatesse tehnikaimedesse. Eesti puhul muidugi raskesti saavutatav.

Palun nimetatada mõni toimiv süsteem, mis suudaks selle ülesande täita jäädes siis prognoositud eelarve piiresse, ning rahuldaks kõiki osapooli?
Eelpool oli toodud kellegil ka terve rida tehnilisi tingimusi, millele antud maja peaks vastama aga vastukajasid nagu vähevõitu.
Imelik, sellise suure-pärase ürituse juures.

Ei teagi kohe kas olen mina loll, kuigi ei tahaks seda endale tunnistada, aga vägisi tekib pähe mõte, et kõik need viimase 10 aasta kinnisvara arendajad on naftašeikide, gaasibojaaride või EE palgalised kaastöötajad., sest miks muidu ei ole ehitatud siiani neid passiivmajasid kui nad tõesti lähevad ainult 20% tavamajast kallimaks. Need passiivmajad ei ole ju viimase 5 aasta leiutis! Kas mõni siinse foorumi lugejatest- ehitajatest teab mõnda EV- s tuntud majanduslikult mõtlevat ärimeest, "rohelist"tegelast, keda saaks oma passivmaja ehitusega eeskujuks tuua. Mina igatahes ei ole sellisest kuulnud- lugenud kui see passiivmaja tuleks nii odav nagu mõned siinsed lugejad väidavad. Ikka 200mm fibo ja 100mm peno soojustuseks peale. Miks, kui see passiivmaja tulevikus hoiab raha tohutult kokku? No kohe mitte ei usu, et kasutajanimega"mäletaja" poolt väljatoodud numbrite tagamine läheb ainult 20% (kasutaja"vaadermann" väide) kallimaks võrreldes tavamajaga. Mitu passiivmaja on Eestis viimase 10 aasta jooksul ehitatud, äkki keegi teab?

Tavatarbija ongi kergelt öeldes rumal. Olen näinud inimesi, kes toidupoes ostavad ainult kollase sildiga tooteid. Viimased 10 aastat on kehtinud samad "loodusseadused", ehk et pakkumist võttes valitakse ju alati odavam. Arendajad on lihtsalt turunõudlusele vastanud. Samas on inimesed aegadest ammustest harjunud mõttega, et kütmine ongi kallis ja inimesed tulevad paneelikatest kus 40 ruuduse korteri küte on 3 tuhhi talvel. Nüüd pööritavad mõned silmi kui korralikult soojustatud majas on 150 ruutu ja alla tuhande elektri hind. A mis oleks kui oleks pannud veel rohkem soojustust ja püüaks veel vendi kaudu väljuvat ka kinni?

Siin tuleks alustuseks kokku leppida, mis on passiivmaja.
Kui see on elumaja, mis kogu soojusenergia saab majas muude tegevuste tulemusel tekkivast soojusest, siis sellist maja on meie tingimustes suhteliselt raske ehitada (vaata viimase kuu aja ilmasid). Lisaks on sellise maja ekpluatatsioon mõnevõrra ebamugav - mitmeks päevaks ära sõites ootab ees külm maja. Iseasi, kui pasiivmajana ehitada mõni hoone, kus on igapäevaselt suur "käive". Spordihooned näiteks. Need vajavad küll paremat ventilatsiooni aga samas "toodavad" inimesed seal ka rohkem sooja.
Kui selle all mõeldakse aga minimaalse küttevajadusega maja, siis selle ehitamine 20% suurema eelarvega on täiesti võimalik. Kui vaadata kogu maja eelarvet, siis soojustus ei maksa sisuliselt midagi (minu maja puhul oli 10 vs 15 cm peno vahe vist 7000 krooni).
Teiseks. Võrdleme ikka võrreldavaid asju! See, et suur osa ehitistest valmis ilma korraliku projektita võib anda kokkuhoiu aga ei kõlba võrdluse aluseks, kui võrreldaval majal on projekt.
Mis iganes hoonega tegemist, talvekuudel oleks ikkagi vaja sooja vett soojendada ja selleks ilmselt üks elektritenn ikka vajalik.

To: Sashaobrok
Ma ei mõelnudki neid Säästumarketites käivad inimesi, vaid neid, kellel on olemas algkapital ka passiivmaja jaoks, kes võib- olla ei pea isegi pangalaenu võtma majaehituseks. Kas tõesti ükski arhitekt/projekteerija/eelarvestaja ei ole suutnud neile teha selgeks passivmaja esialgse 20%suurema ehituskulu mõtekusest hilisema küttekulude arvelt? Ikka ehitavad kuni 10 miljonit maksva maja, milles juba köögi sisustus maksab 3 miljonit, aga 2 miljoni eest efektiivsema soojustuse, paremate akende ja ventsüsteemi ei raatsinud välja käia. Imelik, kas pole, või on ikkagi see passiivmaja ehitamine kallim kui siin need väljakäidud 20%?

No ongi imelik. Mina jahun seetõttu, et ma ei saa aru kuidas inimesed ei mõtle üldse ette. Ise püüdlen küll sedapidi, et kuniks noor ja jaksu palju, siis tuleb teha ja ehitada. Pärast viskan jalad seinale ja kütta pole tarvis. Aga miskipärast kõik arvavad, et küll pärast jaksab neid küttearveid maksta. Peaasi, et praegu liiga kallis poleks. "Tasuvusest" rääkida siinkohal on ju jabur. On jah praegu "kallis", aga homme on seeeest hooleta.

On tõesti naljakas kui Ehitusfoorumis arutavad antud teemat- IT guru, maaler , elektrik ja kasutaja sashaobrok (andeks ei tea lugupeetava ametit aga kahtlustan et tegemist ei ole päris ehitusalaga), muidugi ka teised eelkõnelenud külalised ja kasutajad (kellest ainult külaline mäletaja tõi välja mõningaid fakte/kriteeriume/eesmärke).
Antud ka küllaldaselt viiteid, mis aga lähemal sirvimisel ei osutunud eriti teemat arendavaks (ei sisaldanud eriti tõsiselt võetavat tehnilist teavet).
Teemasse. Andeks aga "tasuvust" ei oska enam lihtsamalt seletada. Kui Teid tõepoolest ei huvita, kas Te olete kulutanud oma raha eesmärgipäraselt ei oska rohkem kaasa rääkida.
Soojustusest. Ega ikka ei ole nii, et mida paksem soojustuskiht seda suurem kokkuhoid (proportsionaalselt küttekuludelt). Siin on sadu argumente miks see nii ei ole aga et mitte serveri ruumi raisata panen siia ühe Viite mis asjast arusaajatele peaks üht teist selgitama.
NB sisukord on miskipärast viimasel lehel.

Teadmisest ja arusaamisest: teadmisi on kerge saada päheõppimise või lihtsalt raamatutest faktide leidmise läbi - teadmised, ilma et need toetuksid asjast aru saamisele, ei ole aga eriti kasulikud ja võivad isegi kardetavad olla

Pärl antud viite eessõnast.

Imelik kirjutas:

Teadmisest ja arusaamisest: teadmisi on kerge saada päheõppimise või lihtsalt raamatutest faktide leidmise läbi - teadmised, ilma et need toetuksid asjast aru saamisele, ei ole aga eriti kasulikud ja võivad isegi kardetavad olla

Pärl antud viite eessõnast.

eks ta ole mõlemal juhul tunnetusevärk ikkagi...

Imelik,
amet ei riku meest ja nii olen nõus mürki võtma, et ma suudan ehituseelarvet (ja sellest tulenevalt kas tasuvusarvutust) paremini koostada, kui enamus ehitajatest. Iseenesest pole tasuvusarvutus midagi müstilist. Tuleb leida erinevate variantide kulualternatiivid ja neid võrrelda. Sõltuvalt ajahorisondist võib parim tulemus olla erinev (müügiks ehitatud maja puhul ei pruugi passiivmaja lahendus tasuv olla, kui objekt ise asub kuskil pärapõrgus - sellisel juhul peamine odav müügihind).
Teine probleem, millest ennist ei rääkinud, on arhitektuurilised piirangud. Võrreldes "tavalise" lahendusega seab passiivmaja üsna ranged nõuded, kuni selleni välja, et mõnel pool pole pasiivmaja võimalik (või on ebamõistlik) lihtsalt kehtestatud detailplaneeringu tõttu.

Tere. Kindlasti ei riku amet meest (ei olnud plaanis kedagi solvata, lihtsalt viidata sellele, et meid ei saa lugeda antud alal teadjateks, me teeme lihtsalt vastavalt oma teadmistele oletusi, seepärast jäävad ka põhjendused olemata või nõrgaks). Eelarvet saab koostada siis kui on täpselt teada mida ja kuidas tegema hakatakse (seda ei saa koostada paremini vaid ainult vigaselt või mitte ja erineva täpsusklassiga) Meie võime rääkida (väga) umbkaudsest prognoosist kuna me ei kujuta ettegi mida ja kuidas ehitama hakatakse ("passiivmaja" puhul). Eelpool toodud kriteeriume vaadates, tundub 5-20% naeruväärne (kuigi oleneb muidugi tõesti, missuguse maja eelarve on võetud võrdluse aluseks).
Juhin tähelepanu et selliste tulemusteni ei jõuta kindlasti mõningate detailide vahetamisega/parendamisega vaid komplekselt lähenedes ja see vajab eriprojekti (ja siinkohal ei räägi ma mingist 0 energiast).
Imelik.

20% maja hinnast on vähemalt 200KEEK, pigem 300+KEEK
Selle raha eest saab ikka päris palju.
Mida vaja on:
1. Soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat (kui kellelgi on pakkuda õige hind, pange kirja).
2. Soojustus paksemaks (minu näites oli 10->15cm vahe terve maja peale 6000 krooni, paneme siia 30000 - peaks piisama). Pole vaja siin tuua välja mingeid eriolukordi, kus see ei aita.
3. Aknad (jällegi - ma ei viitsi uurida aga kui kellelgi on andmed olemas, siis andke teada).
4. Projekteerimine on pisut kallim. See ei nõua tegelikult suurt lisatööd, kui võrrelda tavalise maja korraliku projektiga.
5. Ehituslikult ka mõned muud sõlmed ehk pisut keerulisemad/kallimad.

Ma kordan üle. Võrdleme ikka võrreldavat, ehk siis korraliku projektiga korralik tavamaja vs. passiivmaja. Mina uurisin passiivmaja lahendusi tõsiselt, kui plaan tekkis aga peamiselt arhitektuurilised piirangud (lisaks olemasolev gaasitrassi ühendus) tingisid loobumise. Lisaks oli 2006 see asi veel liiga uus ka.

-Kas passiivmaja on kallim kui tavaline maja?
Ei ole. Passiivmaja maksab sama palju või pisut enam kui tavamaja, kuid kasud ilmnevad kasutuse käigus.
-Põhjamaade kogemus näitab, et tavapärasest suuremaid kulutusi tuleb passiivmaja ehitamisel teha soojustusmaterjalide, tihedamate uste ja akende osas.
-Kuid siiski on nii Rootsis kui ka Norras leidnud kriitikat passiivmajade ventilatsioonitehnika ning selle tervislikkus on seatud küsimuse alla.
-Passiivmaja on ehitis, mille soojusenergia saadakse kas majas kasutusel olevatest soojust kiirgavatest aparaatidest-energiaallikatest, inimkeha soojusest või sissekiirgavast päikeseenergiast.
-Sest miks peaksid inimesed elama külmades majades ning maksma kütte eest järjest kõvemat raha, kui on olemas ehitusstandard, mis annab kontrollitult hea õhuga ja mugava maja kümme korda väiksemate küttekuludega. Ja seda ainult keskmiselt 5-15% kallima ehitus -maksumusega.
Need on ainult mõned tsitaadid kui toksisin sisse sõna "passiivmaja". Kaks- kolm võib- olla originaalartiklit, ülejäänud on nende copy paste-d. Üks räägib tavalisest suurematest kuludest, teine väidab, et ainult 5- 10%.
Kui lasta ehitada maja, milles poleks tavapärast katlasüsteemi+ ärajäävad kulutused selle katla küttele, siis oleks mõtekas kulutada see raha passiivmaja tegemiseks või on tõesti meie inimene nii rikas, et ehitab endale parem suuremate küttekuludega maja. Absurd minu jaoks.
See, et Saksamaal on ehitatud alates 1991 aastast 6000 maja ja Põhjamaades kokku ka umbes samapalju, ei ole mingi näitaja võrreldes nende riikide rahvaarvuga ja seal ehitatavate majade koguarvuga. Suhe on vist sama meie miljonäride majade ja põlluehitiste arvuga.

Veel üks passiivmaja definitsioon:
Passiivmaja
Passiivmaja peab olema varustatud efektiivse 85–95% kasuteguriga soojusvahetit omava ventilatsioonisüsteemi, õhutiheda paksu isolatsiooni, külmasildadeta välispiirete, spetsiaalsete madala soojusjuhtivuse ning optimaalse pindalaga akende ja ustega. Olles lisaks päikese suhtes õieti orienteeritud ja varustatud sissetõmmatava õhu maa-aluse eelsoojendi ning päikesekollektoriga, saab see maja ideaalse elukeskkonna loomisel hakkama ilma aktiivse küttesüsteemita nagu radiaatorid või ahjud.
Päikesekollektor ei pea olema 140 000 eegune, vaid võid teha ka sellise ja jälle kokkuhoid missugune. http://www.paikesekyte.ee/kasutajate-ar ... ektor.html

Äkki viskaks keegi need numbrid oma maja ehitajatele pangalaenu taotlemisel nina alla.
50-aastase elutsükli jooksul


Passiivmaja standardile vastava Elumaja küttekulu:

•45 m²: 50 000 EEK

•90 m²: 100 000 EEK

•135 m²: 150 000 EEK

Tavamaja küttekulu:

•45 m²: 500 000 EEK

•90 m²: 1 000 000 EEK

•135 m²: 1 500 000 EEK


Soetus- ja küttekulud kokku:

•45 m²: 740 000 EEK

•90 m²: 1 390 000 EEK

•135 m²: 2 040 000 EEK


Soetus- ja küttekulud kokku:

•45 m²: 1 190 000 EEK

•90 m²: 2 290 000 EEK

•135 m²: 3 390 000 EEK

Aitab küll, nüüd läksin vist liiga leili.

Tere. "Kas passiivmaja on kallim kui tavaline maja?" polegi nii kerge vastata. See on seotud majandusliku efektiivsuse arvutusega. Tavaline maja on väiksema investeeringuvajadusega ja kõrgemate ekspluatatsioonikuludega, passiivmaja kõrgemate investeeringuvajadustega ja madalamate ekspluatatsioonikuludega. Kuskil tekib optimumpunkt, ehk parim suhe, kusjuures see punkt on eri kliimavööndites erinev. Selleks, et seda punkti leida tuleb teada lisaks hindadele ka rahaväärtuse muutust ajas, et selle järgi hinnata. Optimumi punkt muutub ka jooksvate kulude hinnamuutusega (kütte hinded). Seega väita ilma majandusliku optimumülesannet lahendamata, et üks või teine maja on kallim/odavam on lihtsalt laest võetud ja pimesi usutud mingeid reklaamiväljaandeid, süüvimata passiivmaja kontseptsiooni keerukasse tehnilisse ja majanduslikku olemusse. Senini olen Eestis kohanud ainult ühte tõsiseltvõetavat artiklit, kus on seda teemat analüüsitud. Selle artikli autori analüüsi tulemus ühtib minu arvamusega, et passiivmaja on Eestis tänaste küttehindade ja ehitustehniliste võimaluste juures väga ebaefektiivne raha paigutuse viis. Täna on see friikide pärusmaa. Küttehinded peaksid mitmeid kordi tõusma, tehnilisd sõlmed (nt aknad) peaksid muutuma efektiivsemaks ja suhteliselt odavamaks, et passiivmaja muutuks efektiivsemaks kui tavamaja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.S. Raske hinnata mitu õllepurkidest päikesekollektorit = tehase päikesekollektoriga, aga arvan, et palju, mistõttu on võib-olla 140.000 investeering 50 aasta peale kasulikum, kui iga aasta 10 kastitäit õllepurke kokku liimida.

Mul tuli meelde seoses majandusliku efektiivsuse arvutustega, mida tänast olukorda arvestades, ei saa lähteandmeid vist isegi kahe aasta peale ette usaldada, üks anekdoot: Juku tuleb koolist päevikus märkusega, et tal puudub geograafia tunnis aktiivseks osalemiseks riikidega gloobus. Isa loeb märkuse läbi ja kirjutab õpetajale vastuseks, et senikaua kuni maailmas valitseb vägagi ebastabiilne poliitiline olukord, tema Jukule gloobust ei osta. Sama on ka praegusel ajal passiivmajade ehitusega ebastabiilses majandusolukorras.

Ma arvan, et see viide passiivmajade kohta on autoriteetsete asjatundjate arvamus.
http://www.arhliit.ee/et/uudised/uudised?news_id=518

Külaline kirjutas:... süüvimata passiivmaja kontseptsiooni keerukasse tehnilisse ja majanduslikku olemusse. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere. Kas Lugupeetav leiaks aega, valgustada mõningates passiivmaja ( väljatoodud kriteeriumeid) puudutavates küsimustes?
Huvitab põhiliselt paar aspekti- 1. Kas väljatoodud 10% energiatarve (võrreldes tavamajaga) sisaldab
ka nn."tasuta" energiat ? Kuidas tagatakse "tasuta" energia stabiilsus?
2. Kas võrdlus on sooritatud samadel tingimustel (see tähendab samasugusel ekspluatatsioonil, st. ilma kardinaalsete muutusteta tarbimisharjumustes, elukorralduses või mugavustundes)?
3. Kui suur osa (umbes) protsentuaalselt on erinevatel tehnilistel meetmetel, energiavajaduse vähendamiseks. Saan aru, et seda on raske hinnata ilma konkreetse majata aga huvitabki näiteks-
kas vähendatakse lihtlabaselt aknapinda (minimaalse vajalikuni) või väheneb energiavajadus ainult paremate akende tõttu jne.)?
Tänan !

Ei olnud küsimus küll minule adresseeritud, kuid viimasele osale akende kohta sain teada niipalju, et nende pinda ei vähendata, vaid tõstetakse nende soojapidavuse efektiivsust ja kasutatakse tänu sellele ära päikeseenergia, kusjuures keegi kuskil artiklis mainis, et nende selektiivakende maksumus on 2- 2,5 korda( Austrias) kallimad praegu kasutavatest tavalistest akendest.