Ehitusfoorum

See kartongi kasutamine rohkem selleks,et vältida välismüüritise võimalikku kokkupuudet sisemüüritisega.Kui ma nüüd õieti aru saan,siis tahad seda praegu olemasoleva müüritise ja sisemise šhamoti vahele?Kui nii,siis las vindub,oma ülesande on täitnud ja kulutusi pole ka nagu läinud.

Just!
Igaks juhuks paneks ukse kõrvale hermeetilisuse pärast villa.
Ja kui papp veel paremini soojust juhiks kui vill siis oleks topeltvõit

Siibriks SVT 207, millel vähemal poolesentimeetrine pragu ümber siibri suletud olekus, seega peaks kärsakas korstnasse lendama, mitte tuppa tulema. Kuigi valityud uks ja tuhaluuk on kirjade järgi hermeetilised vist...

Kumb siis vähem õhku sisaldab, vill või söestunud papp? Kui küsimus niipidi püstitada.

edit: typo

Minuarust on see lainepapi värk tulnud venelastelt ja pole raske arvata miks....no neil lihtsalt ei olegi muud ja venelane teeb ikka sellest, mis kätte just satub. Mõned ameeriklased tegid katse järgi teha aga tõid ka välja, et nii ei lähe kohe mitte. Ei soovita sellist Jaan Tatika järgimist kellelegi ja ei imesta samas, et mõni küsib siinsamas foorumiski, miks tema uus ahi vastikut vingu ajab.

stupiduser kirjutas:...Siibriks SVT 207, millel vähemal poolesentimeetrine pragu ümber siibri suletud olekus, ...

Miks sellise siibri pääle üldse raha kulutada. Ma paneks siis hoopis ilma.
Selsamasel põhjusel tegin oma esimesele ahjule siibri ise.

Panen esimese ettejuhtuva mha-st.Arvan,et sinna lähebki sul see kartong ja ma ei saa aru kus küll see hais sealt tuppa pääseb.Pigem igasugust keemiat(plaatimissegu,koldesegu,valusegu ja ka vill) täis ahi võib eraldada midagi ja seda just sissekütmisel ning küttehooaja alguses,sest on ju suve jooksul sinna niiskust kogunud.
Ps.Venemaal on värki küll ja küll!

juhan kirjutas:Panen esimese ettejuhtuva mha-st...!

Ära pane lihtsalt ettejuhtuvaid. See võib olla workshop ja siis nad lammutavad selle nagunii ära. Olen näinud, et seal nad kasutavad pappi.

Pole ju erilist mõtet villa peale raha raisata! http://www.gimmeshelteronline.com/masonry/building.html
Ps.Unustasin helistada ja küsida,et,kas olete ikka venelased!

Ootan edasist vaidlust tõe selgitamise nimel!

Asjaga on suht kiire, sest paari päeva pärast peaksin kolde kokku lappima.

Homse hommiku jooksul peaksin lisaks ära otsustama, kas ostan kivisae ja seega peaksin (pool)profiks muutuma (saag tahab ju tagasiteenimist).

stupiduser kirjutas:... kas ostan kivisae ja seega peaksin (pool)profiks muutuma (saag tahab ju tagasiteenimist).

Ju seda pappi mujalt ka saab. Sae pappkastist saaksid teha ainult ühe ahju.

Pappkast on lisaboonuseks.

Ma lihtsalt ei viitsi päev läbi relakaga möllata.

Kuigi kui arvutada: mul on vaja 33 kivi pikuti pooleks saagida ja 20 nurka maha saagida.
See teeb lõike hinnaks 117 EEK.
Oleks nagu motiveeriv relakaga vaevlemiseks

See on siis eeldusel, et ma ei tee enam kunagi ühtegi ahju
Või vähemalt ribidega koonuskollet.

Peale väikest ümberarvutust leian, et pean ainult 21 kivi pikuti pooleks saagima, mis teeb lõike hinnaks juba 200 EEK.

Mis puuttub teemasse papp vs vill siis hakkasin mõtlema sellele, et söestunud papp on tore asi küll kuid ma kardan, et tegu on küllatki hapra materialiga. See peaks tähendama, et peale deformatsiooni selle kuju ei taastu ehk tekib kolde liikumise ulatuses õhkvahe.
Huvitav, kas vill on sellest patust 100% prii?

Sõltub villast. Igatahes paroki kivivill söestus (õigemine haihtus jäädavalt) sauna kerise korstna ümber ära.

Kalvis kirjutas:Sõltub villast. Igatahes paroki kivivill söestus (õigemine haihtus jäädavalt) sauna kerise korstna ümber ära.

Otse loomulikult sõltub villast. Lihtsalt ehituslik kivivill kaotab kuumas oma sideaine ja kukub kokku. Sellest väga palju tulekahjusi olnud. Sellepärast ongi eraldi kivivillast tuletõkkeplaat. Seal pole sideaineks liimi, vaid on kokkupressimisega tegemist (arvan nagu vilt).

Olen siin omaette seda papi ja villa asja mõtelnud.

Seisval õhul on soojusjuhtivustegur 0.026 W/K*m, FPB 0.037 W/K*m
Mida väiksem number, seda halvemini juhib soojust.

Ma arvan, et söestunud papp on oma omadustelt lähedasem õhule kui villale.
Söestunud papp peaks olema nii habras, et seinte liikumisel võiks see pigem koost pudeneda ja tulemus oleks samaväärne õhkvahega ehitamisega.

Seega pakuksin ma, et soojuse levimise seisukohast on vill parem kui lainepapp.

Arutlen ma loogiliselt või on kellegil vastuväiteid?

stupiduser kirjutas:...Seega pakuksin ma, et soojuse levimise seisukohast on vill parem kui lainepapp.

Arutlen ma loogiliselt või on kellegil vastuväiteid?

Oh, hää, et niigid läts. Oleks võinud hullemini minna.

Tuleb teha katse, laduda üks katsesein villaga ja teine papiga . Kuumutada leeklambiga , samas mõõta teisel pool termomeetriga .

Aga vabandust, mis asi see kivisaag täpsemalt on ? Kas sellele saab rauasaelehe ka külge panna ?

Kusjuures ma isegi mõtlesin sellele, et teeks oma Eksperimentaalahjul nr 2 pool ahju villaga ja teine pool papiga. Ja siis võrdleks, kumb sein kuumemaks läheb.

katuserobi kirjutas:... Aga vabandust, mis asi see kivisaag täpsemalt on ? Kas sellele saab rauasaelehe ka külge panna ?

Kindlasti saab sinna külge kuskile panna rauasaelehe. See aga ei lõika midagi.

stupiduser kirjutas:Kusjuures ma isegi mõtlesin sellele, et teeks oma Eksperimentaalahjul nr 2 pool ahju villaga ja teine pool papiga. Ja siis võrdleks, kumb sein kuumemaks läheb.

Kuidas seda seletada.... See, et sa kivisae ostmisel mõtled, et see nüüd viimane ahi sul ehitada on, sellega sa mind küll ei peta. Kadunud mees oled. Teed tunduvalt paremat tööd kui mõned siin oma rinda kõmistavad jutumehed ja selliseid on turg täis ja tööd neil ikka ei ole. Sul arenguruumi on ja ära siis aruta seda papi kõrvetamist, vaid vali materjalid, mis kestavad stabiilselt täna ja sama stabiilselt homme. Võiks nüüd edasi kirjutada aga vaata näiteks motamehe piltidelt, mida saab kasutada peale villa ja papikasti.

kena köik

Tänud komplimentide eest!

Saag on senini ostmata.

Ma olen üsna põhjalik inimene. Kui keegi ütleks, et "jah, proovisin pappi ja see on võrreldes villaga sitt mis sitt" siis ma unustaks selle teema.

Preagu on selline tunne, et ma olen esimene, kes huvi tunneb, et kumb on parem soojusjuhtivuselt.

Paras moment oleks oma nahal järgi proovida.
Kuigi ega ma sellest omal-nahal-proovimise-soovist just ei põle.

Teine lähenemine on "küll klient kõik kinni maksab" ja valatakse rahuliku südamega koldevõlvid ja peeglid valumassist
Mitte, et see halb lähenemine oleks, kvaliteet peabki maksma.



PS hetkel on Wabariigi odavaim vill Laagri Devestis: 419.- letikas (alla 80.- leht).

Jah, proovisin pappi ja see on võrreldes villaga sitt mis sitt. Lausa pask kohe. Haiseb ka koledasti.

Toon näiteks , et tegin viimase ahju 3 lehe villaga ja mõned meetrid klaasmatti ka ikka erinevate kivikihtide soojuspaisumisest tingitud nihete võimaldamiseks. Kilo hin 32 EEK + käive ja ruutmeetri kaal 400 g. Mina küll ei julge kellegi ahju vahele paberit laduda. Vot selline vilets mees

kena köik

Meelis Vaiksaar kirjutas:Just .No eeldan,et kohe peale kütmist on temp. liiga suur,et millal siis paras on no u.200 .Ja kuidas see kõver siis minema hakkab allapoole.Lihtsalt huvitav. Kui viitsid vaadata, eks siis anna teada.
Lugupidamisega Meelis

Väike graafik:

-10' söed alles hõõguvad, termomeeter ahju
0' 250 C
10' 200 c
18' 170 C
40' 130 C

Tulemus ei ole väga adekvaatne kuna siiber ununes lahti

Puid läks kah alla umbes 75% tavapärasest.

kaminahi kirjutas: Mina küll ei julge kellegi ahju vahele paberit laduda. Vot selline vilets mees

Mina julgen aga väga ei taha.

Kas jääbki tõde välja selgitamata?


PS tänud Motamehele mu hingerahu muretsemise pärast. Kuigi mul jääb nagu kahtluseuss närima miskipärast...

No mõtle loogiliselt, millest koosneb lainepapp ning mis seda koos hoiab. Oma mahult peaks ta vähenema peale söestumist ning kuna lainepapp teatavasti "koosneb" ka õhust, siis tema jäägid suure tõenäosusega pudenevad aja jooksul lihtsalt vahe põhja. Aga et kõik korrektne oleks, teosta südamerahu nimel vähemkulukas katse - pane lainepapitükk metallanumasse ning kuumuta seda piisavalt pikalt kuniks enam suitsu ei tule. Hermeetiliselt sa seda sulgeda ei tohi, sest nagu sa ka ise ütlesid, ei ole ka ahju konstruktsioon hermeetiline. Peale jahtumist hinda silmaga mahtu ning proovi struktuuri püsivust. Anna tulemustest siia teada.