Ehitusfoorum

Ja võrreldes nüüd näiteks Stihli ja Dolmarit siis ma küsin,mis on Dolmari eelis? Väikene võrdlus näitab,et sama võimsuse juures on Stihl kaalult kergem mis on mootorsaagide puhul üks tähtsamaid näitajaid rääkides tootearendusest! Lisaks ma pole näinud Dolmari saage lahtevõetuna või isegi nende läbilõiget,mis näitaks ära kas väliselt kena korpuse taga on 80mnendate raudvara või miskit modernsemat!

Mul polnud mõtteski oma esimeses postituses väljendada Dolmari paremust Stihli suhtes, vaid avaldasin arvamust selle kohta, et Makita/Dolmar ei peaks olema samas nimekirjas nimetatud "saastasae" markidega.

Dolmari kodulehel on küll huvitavad laused nagu "Modern, 2-stroke engine with optimised gas change management" aga puudub lahti seletatus. Näiteks Stihl kasutab isegi pisimate saagide puhul "strato" mootoreid,mis on pmts see,et lisaks küttesegule lastakse läbi silindri ka ports tavalist õhku,et muuta ökonoomsemaks. Lisaks suurematel saagidel on juba elektroonilise segukoostisega karburaator jne jne. Näita mulle konkreetselt Dolmari uuendusi või edasiminekuid?

Samuti väljendasin arvamust, varjatud tunnustust, D konkurentide suhtes kes on tootearenduses kaugemale jõudnud eriti keskkonnasäästu ja vibratsiooni tõrje vallas ja kelle tootevalikust võib leida tõelisi pärleid. Peangi eelkõige Stihli silmas (http://www.dolmar.de/downloads/266/agra ... k_2008.pdf)

Ma ei ütle,et Dolmar on KEHVA saag vms kuid ta lihtsalt pole ennast tõestanud ning ennem kui seda ei teki siis temast ei saagi võrdväärset konkurenti Stihlile näiteks! Ja see on reaalsus.

Siin võiksid profina jääda tasakaalukaks, hea toode räägib ise enda eest.

2) Kui nüüd võtame ette teema Dolmari vastupidavus siis jällegi meil puudub korralik statistika kuna antud mark on suhteliselt uus Eestis ning müüdud saagide arv väike. Stihli puhul saab öelda,et meil on nad väga levinud ,nii uued mudelid kui ka vanad(15-20aastat). Iga tüüpviga tuleb kohe välja kui kasutajaid on palju. Dolmari puhul võib olla mingit teatud mudelit ostab 5 inimest ja kui 3el lööb viga välja ja nad käivad sellega garantiiremondis ära siis see info ei jõuagi kuskile foorumisse.

Vastupidavusest rääkides ja õli tulle lisades olen kuulnud imetabaseid lugusid ka Shindaiwa saagide kohta:-)

Lisaks suvaline Stihli saag kestab 10-12 aastat kui on normaalselt kasutatud.Julgen väita,et kuskil üle 1000-1500 krooni ei kuluta hoolduse ja remondi peale selle aja jooksul KUI me ei hakka ketti,tähikut,plaate arvestama! Ehk siis kui solki sisse ei vala ning küünla vahetusega saad hakkama ning puhastusemisega ka siis muud pole vajagi.

Aastate asemel oleks muidugi ülevaatlikum rääkida saagide vastupidavusest töötundides või mingites töömahu-ühikutes (tihud-ruumid vms), sest mis infot saab sae kohta mis on 10 aastat vana: see võib vabalt olla lõiganud 10 aasta jooksul kokku 200 tundi ja ikka kestab:-) Samas võib saag sama numbrini jõuda ka ühe kuu jooksul. Eks?
Ehk oskad pakkuda mitu tundi peaks näiteks Stihli profisaega alates MS260/261/361 klassist kannatama lõigata, enne kui hakkab vajama jooksvat remonti? Korraliku igapäevahoolduse juures muidugi.

Kas sina julged SAMA väita Dolmari kohta ning kui jah siis millel su jutt põhineb?

Maailm ei lõpe Eesti ja Skandinaaviaga.

Lõpetuseks 80% saagidest mis tuuakse remondi/hoolduse tulenevad OMANIKU VÄÄRAST KASUTAMISEST ning ülejäänud ongi kas garantii teema või mõne sõlme normaalne kulumine.
Kui inimene ei suuda Stihli õigesti kasutada miks ta siis Dolmarit peaks saama? Eks sealt tuleb Dolmariga tegelejatele ka tööd ning leiba.
Ühesõnaga kui isegi ehitataks saed mis peavad igavesti vastu siis nende pealt ikka teeniks raha kuna inimesed lõhuvad neid!

Nõus-nõus!
Ja lõpetuseks küsin sinu kui profi arvamust ühe sinu varasema postituse taustal mis väljendas arvamust universaalsaagide kohta, et mida soovitad nn. 2-sae süsteemiks (hooldusraie ja küttepuu tegemine, aegajalt lageraie). Ise kaalun väiksema saena kas MS200 või MS241 ja suuremana MS361/362/441 sõltuvalt hinnast jt. teguritest.
Eriti huvitab arvamust MS241 kohta. MS261 mõnevõrra juba tuttav.
Päikest!

1) Esiteks räägime siis sellest testist. Nimelt on test tehtud aastal 2008 ning siis oli nö MS441 vana mudel seal. Aastal 2010 tuli juba eletroonilise solenoidiga karburaator ja paar muud pisiasja.

Ja üldse maalida pilt firmast ÜHE konkreetse sae näol on natukene absurdne kuna tootevalik on suur,see muutub pidevalt ja igal tootjal on mootorsaage mille kw/kg suhe kõigub natukene. Näiteks MS460 kaalub sama palju täpselt kui MS441 kuid on 0.4Kw võimsam.

Üldiselt mis puudutab vibratsiooni siis see on ka siuke tunde küsimus kuna inimkeha tajub erinevalt ja üks asi on vibratsioon nö tühjalt tuuritades ja teine on lõigates.

Kokkuvõtteks on tegemist testiga kus kasutati saage mille hinnapaar jääb nii kõrgele,et Eestis on neid väga vähe.Pole ka vajadust kuna meil ei kasva suuri puid. Kuldne lause oleks see,et nn profisaage osakavad praktiliselt kõik firmad teha kuid kõik suuremad käärid tulevad väiksema võimsusega saagide juures sisse!

2) Dolmari tõestamise all ma mõtlesin seda,et ennem kui ta pole tükk aega turul ja positiivset tagasisidet selle kohta ei hakka tekkima siis teda lihtsalt ei osteta kuna inimeste jaoks on ta tundmatu maa. Stihlil on kvaliteet,head omadused,suur positiivne kuulus,varuosade ja tarvikute saadavus,teeninduspunktid ning vastavalt rahakotile leiad ka sae. Dolmar võib tõesti lähedal olla kuid mis siiski AJENDAKS inimest Dolmarit eelistama Stihlile?
Ma lihtsalt ei taba su mõtet ära. Inimene tahab parimat alati kuid mitte seda,et ostab sama raha eest lähedase asja.

3) Ütleme nii,et ükskitootja.Ka Stihl pole kaitstud vigade eest. Näiteks sattus mulle samast seeriast 2x MS211 järjestikku millel jooksid puruks kepsualumine laager. Õnneks kliendi jaoks tulevad need tehase apsakad nii ruttu välja,et need tehakse korda garantii ajal. Stihli murutrimmeritel oli üks seeria kus olid süütepoolid vigased. Kõik vahetati välja.

Põhiline on see,et ükski bärnd/masin pole 100% töökindel aga kui hädas klienti koheldakse hästi ja tema probleem lahendatakse ära siis ma ei näe probleemi.

Ja see,et inimene ostis sae kuid pole tagasi tulnud juppide järele on ka nii mitmeti mõistetav. Võib olla pole talle tõesti ühtegi juppi vaja kuna jättis sae garaazi seisma või siis viskas suurest vihast hoopis selle prügikasti. Reaalsus on see,et kette,latte,tähikuid,õli ja küünlaid,õhufiltreid ikka kulub ning kui ta eelistab hinna või kvaliteedi poolest muud kui saetootja firma omasid on midagi mäda !

Lisaks leidub inimesi kes toovad otses mõttes vanarauaks lastud sae lihtsalt "karburaatori reguleerimiseks" kuigi seda mootorit enam õigesti tööle ei saa. Ja on ka neid kes tahavad et vahetataks ära korpus kuna vanal on mõned kriimud peal. Seega erinevad inimesed ja erinevad suhtumised/probleemid.

4) Asi on selles,et tihude järgi kaunis huupi pakkumine. Mitte,et aastate järgi on täpisteadus.

Nimelt ajajooksul isegi siis kui saag niisama vedeleb riiulipeal siis tema kummidetailid,voolikud ja tihendid muutuvad töökõlbmatuteks. Et keskmisel Stihlil lähevad kõik kummiosad koos vahetustööga maksma umbes 2500 krooni ja sinna sisse kuulub karburaatori reguleermine mida nagunii peab alati tegema. Ehk siis üle 12 aasta vanustel saagidel on suht loterii,et kust mis asi lekib nüüd

Teine asi on kolvigrupi kulumine. Üks silinder kannatab ära 2-3 kolbi. Võib ka ainult rõngaid eraldi vahetada. Eks see ole rohkem sellinne katse eksituse teema et kui hea mingi variandiga kompressioon saab. Liiga kulunud kolvile uusi rõngaid pannes on oht et lõpuks rõngas kiilub kolvi ja silindri vahele kuna lõtk sees ning kõlvirõngaste pesa laiaks kulunud.

Igasuguseid laagreid saab näiteks defekteerida,et tõmbad sea peale 5 aastat töötamist laiali ning vaatad lõtke.

Sae mootoripuhul pole olulist vahet kas ta sul tühjalt töötab või koormuse all,seega võid ka 0 tihu puitu tehes ja ainult laasides mootori ära kulutada.

Reaalsuses mina ise järgnevalt. Kui inimene toob sae siis vaatan terve sae üle ja koostan kalkulatsiooni. Eesmärgiks alati saada 100%iline korrasolek ja töövõime. Lisaks on paljude juppidega ka nii,et kui jätan preagu vahetama 100 kroonise jupikese,mis hetkel on normaalses korras siis inimesel on kallim tulla tagasi poole aasta pärast just nimelt seda 100kroonist juppi vahetama kuna siis pean spetsiaalselt hästi palju osandama saagi jälle. Üldiselt remondin nö kapitaalselt sest vastasel korral hetkel kokkuhoitud raha läheb kordi kallimaks kui tööriist neil kuskil metsas sellepärast seisma jääb. Lisaks eetika. Kui mina ikka tehnikuna ei näe või ei hoiata erinevate vigade eest siis see on sama hea kui pettus.

Tänapäeva mootorsaag on lihtsalt nii kapriisne tööriist,et mitte midagi ei saa seal jääda 2 silma vahele ning "enam vähem" . Alati peab tervikpilt olema ees.

Üldiselt põhinedes firmade tagasisidele siis neil pole otseselt midagi ette heita Stihli vastupidavusele. Metsafirmad räägivad,et kuskil 10 aastat saavad tõsist tööd teha ainult 2-3 kolvi vahetusega ehk siis tavakasutaja saab lasta ühe kolviga 10 aastat ilusti kuigi ma ei soovita kuna mida lahjem kompressioon seda halvemini mootor töötab.

Praktikas tuuakse saag remondi siis kui ta juba päris katki on nii,et töötegemine lausa võimatu. Ja siis ka nii,et lastakse mootor ilma õlita "kokku".
Ja siis juba avastatakse sealt muid asju nagu kohe katki minevad kummivoolikud,kulunud tähikud jne jne.
Sellest võibki rääkima jääda.

Üldiset on mootorsaed tervikuna nagu võidusõidu autot,nad ei kulu ära vaid sõidavad kuni teevad raske avarii ja siis pole nende taastamine enam mõtekas!!!!


5) MS200 on ju nö okalõikaja saag ning natukene kalli võitu niisama toimetamiseks. MS241ga pole kahjuks kursis kuna tegemist sedavõrd uue saega,et need pole veel ringiga tagasi teenindusse jõudnud. Ja tehnoandmeid saad sa ise netist vaadata kuid jah vastupidavuse koha pealt jään vastuse võlgu.

Sams sisetunde järgi võtaks küll MS241 ühe kuna seal on nii palju uut ja innovatiivset ning kui sul on 2 aastane garantii siis ei maksa karta remondikulusid.Eks paljud lahendused on ka vanemad kuid jällegi läbiproovitud.

MS361 on nö vana raudvara.Sellega alt minna ei saa kuid ta pole "starto" tüüpi mootor ning joob üsna mõnuga bensiini.

Eestis pole MS362 ja 441 levinud. Seega isiklikult ma ei oska miskit laita ega kiita. Lisaks on vahe see nö vana 441 ja uue 441 vahel. uus 441 on nagu suurema töömahuga 241. Välismaa foorumitest pole ka midagi halba nende kohta silma hakanud.

Kui nüüd üldiselt mõelda siis Stihlil on ainult üks saag millest mööda käia ja selleks on MS211(gaasihoovastik on debiilne ja kulub ära ning sealt algavad hädad,parandamine ebarentaalne). Ülejäänud saagidel pole silma jäänud halbasid lahendusi või ebanormaalset kiiret kulumist. Eks MS210-MS250 seeriat on paha remontida kuna neil vaja otses mõttes kolme kätt ja suurt kompamisaisingut kuid see ei puuduta kasutamist.

Ühesõnaga eks ise otsusta vastavalt rahakotile mida suudad osta,tehnoandmed kirjas ja jälgi ka seda,et kas ikka Eestis ka saada on kuna kõiki mudeleid Stihl ei tarni siia.

Ega siin ei olegi muud lisada kui, et Puraviku juurde viiks küll vajadusel oma sae hooldada kui teaks kuhu viia:-)
Tänan!

Kui aus olla siis ma pole enam saagide peal töötanud 6 kuud. Ja endal oligi nüüd alles hiljuti juhus kus sattusin maalt linna ning sugulasel oli häda kehvasti töötava saega. Kuna asjagi oli kiire ning endal instrumente nagu tahhomeeter,survetesti aksesuaare torx kruvikeerajaid jne polnud käepärast siis sai viidud saag peterburi mnt stokkerisse. Viga leiti kiiresti ülesse ning tehti mõistliku hinnaga korda,arve maksis sugulane ise ja täpset summat ei tea. Lekkis MS250i karburaatori kummiflants.

Väga kompetente mulje jäi,soovitan ka teistele.Eks seal ole palgal ka nupuga mehed.

Mida arvate Stihl MS211 saest?

http://www.aiamarket.ee/mootorsaag-stihl-ms-211.html

Kas selle raha eest midagi paremat on saada? Kodutingimustesse saagi vaja, ehituslaudu ja vahel küttepuude tegemisel palkidest pakke lõigata ja võibolla vahel käia ka metsas.

Kindlasti mitte igapäeva tööriista ei ole vaja vaid aastas mõned korrad kasutamiseks saagi on vaja.

duplex kirjutas:Mida arvate Stihl MS211 saest?

http://www.aiamarket.ee/mootorsaag-stihl-ms-211.html

Kas selle raha eest midagi paremat on saada? Kodutingimustesse saagi vaja, ehituslaudu ja vahel küttepuude tegemisel palkidest pakke lõigata ja võibolla vahel käia ka metsas.

Kindlasti mitte igapäeva tööriista ei ole vaja vaid aastas mõned korrad kasutamiseks saagi on vaja.

Kuna nagu saan aru siis hakkad saagi kasutama lihtsalt lõikamiseks ja seal kohal on tähtis puhas kilowattide arv. Soovitan raha juurde panna ning hankida kas MS250 või 260/261 või 241 . MS 210 oleks ka hea kui sa suudad selle kuskilt leida veel,et nagu on mõnda poodi jäänud lattu seisma.

MS211 tüüpveast ma kirjutasin eelnevalt ning seetõttu ei saa seda saagi soovitada.

Üldiselt on saag selline asi mille võid ju osta endale 10-15 aastaks ja siis nagu jagades aastate vahele ära ei tule hea sae summa sugugi suur. Põhimõtteliselt sobivad alla 2kw saed rohkem laasimiseks ja pisi lõikusteks kuid mitte palkide pooleks laskmiseks. Sa võid ju kulutada 5000krooni "pooliku tööriista" peale või siis juba 7500 eest saad kätte korraliku sae,mis kõlbab igale poole va saeraam.

targad meistrid teavad vastata: kas tasub osta Espakist ca 40 eurost saeketi teritajat, selmet käia paarikümne kilomeetri kaugusel ketiterituses raha eest ketti(e) teritamas - edasitagasi sõit + ketiteritus on ka kulu, ehk saaks ise sellega hakkama, ilma et miskit kahju ketile ei teeks, saag on Stihl MS 230

Igatahes nüüd olen tööl Peteburi mnt. Stokkeris nii,et kellel on probleeme Stihli kaubamärki kandvate toodetega astuge julgelt läbi. Tegelen terve tootevalikuga ehk mootorsaed,murutrimmerid,võsalõikajad,lehepuhurid jne.

Kes veel ei tea siis tavapärane protseduur on see,et toote oma "asja" kohale siis koostan sellele hinnapakkumise ja helistan ning seejärel otsustame mida edasi teha. Ehk keegi salaja kalleid juppe külge ei kruvi.

Ja mis puudutab hinnapoliitikat siis pole see üldse nii hull nagu esmapilgul tundub. Näiteks kui mootorsae mootori sisu vahetamiseks on nähtud ette 1.5 või 2 tundi siis reaalselt käin ma selle ajaga üle terve sae.võtan täitsa pulkadeks lahti,puhastan,pesen ära. Kontrollin iga detaili üle ja seejärel läheb juba määritult kokku tagasi. Lisaks järgneb igasugustele töödele alati kontrollkäivitus ja karburaatori reguleering ning õlituse kontroll jne. Lisaks on töödele garantii.

Mõned "remondikohad" kaseerivad ainult kolvi ja silindri vahetuse eest vanas rahas 500-600 krooni ning iga muu töö tuleb eraldi juurde ja kokkuvõtteks ei tule sugugi odavam.

Küsimus on ju selles,kas sa tahad 100% töötavad tööriista või lihtsalt elada teadmisega,et mingi detail on vahetatud uue vastu?

--------------------

Kahjuks pole ma hetkel kursis millist aparaati müüakse Espakis ketiteritu pingi nime all Pole terituspink ka mingi imevahend. Pigem soovitan omada hulgaliselt kette ja neid pidevalt viiliga hoida teravana ehk iga tankimise ajal lasta näiteks 2-3 tõmmet viiliga üle ja alles siis vahest ketid pingis lasta ilusti ühtlaseks. Ühesõnaga viilimisest sa ei pääse nii kui nii

Lisaks on oht,et kui kett väga rääma lastud siis pingis on hulga käiamist ,mis kuumutab hammast. Kett aga ise legeeritud teras,mis karastub õhu käes. Tulemuseks on kett kus mõned hambad on nii suure kõvadusega,et viil enam peale ei hakka ning kuna noolutamist ei toimu siis on ketid lülid veel haprad ka.

Üldse on natukene keti teritus ning selle resurssi lõpuni kasutamine üle hinnatud kuna ketil mitte ainult lõike serv ei kulu vaid ta ka ise venib,mis viib hambumise valeks. Samuti peab maha võtma ka sügavuse piiraja hammast. Teritus pingi peal seda teha ei saa vaid eraldi kasutades sablooni.

tänud vastamast, Puravik

hea teada, kus asjalik ja saage tundev mees ametis on .. kas on sul mingeid eelistusi/soovitusi kustkohast ja millised viile peaksin oma saekettidele ostma, kuigi pelgan ise viilides ketti rikkuda

kaizen kirjutas:targad meistrid teavad vastata: kas tasub osta Espakist ca 40 eurost saeketi teritajat, selmet käia paarikümne kilomeetri kaugusel ketiterituses raha eest ketti(e) teritamas - edasitagasi sõit + ketiteritus on ka kulu, ehk saaks ise sellega hakkama, ilma et miskit kahju ketile ei teeks, saag on Stihl MS 230

Mina ostsin omale Handymannist toonase 590eegu eest, täpselt samal põhjusel.
Ma küll Puravikuga sama meelt pole. Minuarust on viilid saatanast. Ma ei kasuta mitte kunagi ühtegi viili enam, pärast väärt seadme ostmist.
Mustaks ei pea hambaid laskma, kui iga viilimise asemel teritajaga teritad.

ei noh.
väga tore!

nüüd on siis kaks soovitust, kumbki heatahtlik soovitaja pole mingi suvaline külaline vaid lugupeetud foorumlane - ja üks räägib üht teine teist juttu - kumba lugupeetavat siis uskuda?

Kaizen!
Usu viili ja saad sellest ise ka aru pärastistes tegemistes!

kaizen kirjutas:ei noh.
väga tore!

nüüd on siis kaks soovitust, kumbki heatahtlik soovitaja pole mingi suvaline külaline vaid lugupeetud foorumlane - ja üks räägib üht teine teist juttu - kumba lugupeetavat siis uskuda?

Einoh. Siin pole õiget ega valet!

Viili saad taskusse pista ja metsa kaasa võtta ning igal vabal hetkel seda kasutada. Terituspink eeldab elektri olemasolu. Olen ka näinud selliseid käsi- terituspinke mis on pmts viili fiksaatorid.

Lisaks peab keti terituspingis teritamiseks mahamonteerima,mis on jällegi ajakulu.

Üldiselt kaotab vaidlus mõtte ära kuna asjade X ja Y heasid/veasid me juba teame ja igaühe enda otsustada on mismoodi ta "ketimajandust" teeb.

kaizen kirjutas:tänud vastamast, Puravik

hea teada, kus asjalik ja saage tundev mees ametis on .. kas on sul mingeid eelistusi/soovitusi kustkohast ja millised viile peaksin oma saekettidele ostma, kuigi pelgan ise viilides ketti rikkuda

Mnjah. Kahjuks minul puudub konkreetne ülevaade,et kui hästi mingi firma viil teritab ning kaua vastu peab seega soovitada ei oska. Stihli omade üle pole kuulnud nurinat,et ämbrisse sa nendega astuda ei saa.

Küll aga pead sobiva viili otsima vastavalt ketile ja sulle on nö viilihoidjat ka vaja.

Kui sul juba õiged riistad olemas siis võta alguses kasvõi tavaline nihkkaliiber ja mõõda hambad üle ning proovi vähemalt 0.5mm täpsusega saada hambad ühepikkuseks.

Peamine viga üldse mida tehakse kettide teritusel on hoopis laastupiiraja liigne mahaviilimine ja seetõttu kett hakkab lausa rapsima ning võib puruneda! Lisaks olenemata lõikehamba pikkusest hakkab iga hakkam omamoodi ka lõikama kui laastupiiraja hambad on ebaühtlaselt teritatud! Selleks on samamoodi sablooni vaja.

Ühesõnaga küsi poest viile vastavalt oma ketile,viiliraami ja siis laastupiiraja hamba viilimiseks sablooni. Igas normaalses poes on need olemas. 0.6 mm on siuke kuldreegel et sellevõrra peaks olema laastupiiraja hammas madalam kui lõikehamba serv.

----------

Inimesed kipuvad ära unustama,et kett on kõigest üks mutrikene terves lõikeorganis. Kulunud saeplaadiga polegi võimalik sirgelt lõigata,olgu seal peal või tutikas kett!

tänud vastajatele

.. mul peavad siis olema mõlemad - nii viilid kui teritaja

Tere

Sai ostetud stihl ms170 ja kuna selles suhtes üsna võhik ,siis mis bensiini peaks ostma

dewalt kirjutas:Tere

Sai ostetud stihl ms170 ja kuna selles suhtes üsna võhik ,siis mis bensiini peaks ostma

Stihl`i bensiini muidugi.
Tõsisemalt: Igal sael on kaasas kasutusjuhend, kus ka see kirjas, kuhu ja mida valada tuleb. Kui juhendit pole, lae see omale veebist.Nt.: http://www.hadprod.dk/Brugsanvisninger% ... Manual.pdf
Korralik "E95" peaks pädema. Ära unusta juurde lisada kahetaktilise mootori õli, st. saag soovib õli ja bensiini segu.
Esimesed paagid tuleb töötada "rammusama" seguga.
Ja ketile tuleb anda ketiõli.
Aga jälle: RTFM.

Algajale kõige kindlam,osta kohe valmis saesegu.Müügil igas korralikus saepoes.Aga muidu tavaline 95,või 98 bensiin segatudspets saeõliga

Issand jumal hoidku. Igasugused segubensiinid ning valmissegud jm. unustage üldse ära! Esiteks ei tea sa TÄPSELT,mis seal sees on ja teiseks vaevalt leiad sa kuskilt masinatootja(stihl,husq) viite,et just seda segubensiini võib nende masinasse panna! Üldisest on seal sees siis lihtsustatult bensiin,kütusestabilisaatorid(vajalik pikemaks säilitamiseks) ning X 2t õli.

Kui tahad hea ning kallist segubensiini osta 4T väikemootorite bensiini ja sega õli hulka! Väikemootori bensiin on nuh lihtsalt öeldes sünteesbensiin,mis annab vähem heitgaase ning jäätmeid.

Teiseks igasugused lisandid "valmisbensiinidel" võivad vett tõrjuda mitte neid siduda nagu osad 2t õlid ning see võib lõppeda sellega et viska mootor koos karburaatoriga minema kuna seal on vee kahjustused!

-----------

Stihl MS170 jaoks,mine suvalisse tanklasse(statoil,lukoil jne) ning osta tavaliselt bensiini 95 ja jälgi et oleks võimalikult väikse etanooli sisaldusega. vahepeal pannakse 5%-10% ilma konkreetselt teavitama. Ning siis osta Stihl HP superit.
Liitrine pudel on 11 euri Stokkeris. Tee korraga valmis 3 liitrit-5liitrit kuna pudeli peal on hea mõõdujoon olemas. Segu olgu rangelt 1:50 . Igasugune "tee rasvasem" unusta ära kuna fikseeritud düüsidega karburaatori korral tekib õlirikka segu korral lahja segu efekt mis võib su sae lihtsalt ära kõrvetada,samuti ka jõudlus väheneb jne jne jne.

Lisaks ära lase valmis bensiinisegul seista üle 3 nädala kuna siis hakkab see vananema ehk bensiin ise kaotab stabiilsust ning oktaan arvu,õli laguneb kuna on bioloogiliselt lagunev ja igasugused vaigud jm. sodi hakkab ladestuma!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Purvaik kirjutas:...Stihl MS170 jaoks,mine suvalisse tanklasse(statoil,lukoil jne) ning osta tavaliselt bensiini 95 ja jälgi et oleks võimalikult väikse etanooli sisaldusega. vahepeal pannakse 5%-10% ilma konkreetselt teavitama. Ning siis osta Stihl HP superit.
Liitrine pudel on 11 euri Stokkeris. Tee korraga valmis 3 liitrit-5liitrit kuna pudeli peal on hea mõõdujoon olemas. Segu olgu rangelt 1:50 . Igasugune "tee rasvasem" unusta ära kuna fikseeritud düüsidega karburaatori korral tekib õlirikka segu korral lahja segu efekt mis võib su sae lihtsalt ära kõrvetada,samuti ka jõudlus väheneb jne jne jne. ...

1) Saagidest tean vähe. Mul on kodukasutamiseks Makita DCS4610 (oli vist 35 latiga). Mis sa oskad selle kohta kosta, head/vead, soovitused?

2) Milliseid õlisid võiks tanklabensuga kasutada? Nägin poole odavamaid saeõlisid (Valvoline Durablend 2T (6€/l) jmt) sinu soovitatud Stihl HP Superist, kas need on kehvemad?

3) Kas bensiin pigem 95 või 98?

Mina valin kytteks 98 bensiini(korra on 95 suured jamad olnud) ja kuna läbi põletatav bensiini hulk on suht väike siis ei näe säästu kui osta seda kallimat õli(6 vs 11eur)

Tõepoolest ei mõelnud niipidi. Õlikulu on ju marginaalne. Lihtsalt esimese hooga vaatasin, et vahe on kahekordne. Kas oskate lisaks Stihli superõlile veel mõne teise tootja õlisid soovitada?

Tere jälle.

Esiteks on väga mõtetu hakata õli pealt kokku Stihli HP Super on juba teada tuntud ja kindla kvaliteediga õli mis on loodud just nimelt mootorsaagide jaoks! Valvoline Durablend 2T on üldse ju 2T mootorratta mootori õli. Otse loomulikult ma ei väida,et ta oleks kehva õli vms aga kas 5 eurone sääst on väärt võimalike kahjusid mille parandamise hind ulatub 50-250 euroni? HP Superil ja Durablendil on juba erinevad süttimistemperatuurid ja küllap muud erinevat.

Teiseks lihtne arvutus näitab ,et 1L õlist saab teha 50liitrit segu ja ainuüksi bensiini hind teeb 49x1.2 58.8 eurot! Seega rahaline sääst üliväike. Natukene on Stihli õli kasuks ka mõõteanumaga pudel mis lubab täpselt doseerida erinevalt Valvoline pudelist. Eks kasutaja paneb siis ikka grammi rohkem mitte vähem kui ta täpset kogust välja mõõta ei saa. See omakorda nullib jällegi säästu ära.

50liitrit segu tähendab umbes 100-120 paagitäit kütust,mis omakorda tähendab,et ennem sa lased sae kohviveskiks ära kui suudad selle kõik läbi põletada.

Kolmandaks igasugused fikseeritud düüsidega karburaatorid sõltuvad väga palju kütuseviskoosusest ,mida muudab õli. Seega pannes palju ning suure viskoosusega õli tähendab sama nagu reguleerides karburaator lahja segu peale,mis pole ühelegi mootorile hea!!

Neljandaks: Näiteks Stihl MS260 raamatus on ilusti kirjas,et bensiin peab olema 89 octane rating . See on siis mon+ron/2 . Ehk maakeeli näiteks Statoili kütus on RON 96 ja MON 85 ning need kokku liites saame ja seejärel 2ga jagades 90.5 ! Mis isegi ületab valmistaja poolt nõutud octane ratingut. Muidugi võib eri partiides natukene kõikuda Ron ja Mon . Praktiliselt pole vahet kas panna 95 või 98 kuna põlemiskamber ikka natukene kattub tahmaga mis vähendab tema ruumala ja seetõttu tõstab rõhku,mis võib detonatsiooni tekitada. Lisaks võib bensiin seistes kaotada ka detonatsioonikindlust. Ise kasutan ikka 95te kuna pole probleeme täheldanud .Ühesõnaga kõrgem oktaan arv ei anna eeliseid kui mootor pole ehitatud vastvalt,küll on meie 95 napilt piiri peal ning võiks mõelda 98 peale.

Viiendaks : Ma Dolmari kohta ei oska ei kiita ega laita. Kui ta sul töö teeb ära,miks siis nuriseda?

Tänud vastajatele. Asi jälle selgem.

Kas keegi oskaks rohkem rääkida triobrake'i kohta. asi nagu on mõeldud selleks et töllerdada ees kui saed:D