Ehitusfoorum

Üks jama veel- kui vaadata planeeritavat pliidi asukohta siis kuidas pliit korstnaga ühendada? Pliidil on väljatulev auk taga küljes.

Üle soemüüri.

Sinu antud joonisel pliidi asukohta arvestades, nihuta pliiti natuke edasi ja tee talle selline sujuva jõnksuga viimalõõr.
Pakun välja veel ühe variandi kui Sa ei hakka pliiti põhikütteallikana kasutama.
Nimelt tee pliidi ja selle taga oleva toa vahele ekonomaiser, ehk lühike-soojamüür ja teisele korrusele kahe toa vahele akumulaator-radiaator (võidaksid ruumiga võrreldes tavalise akumulaatoriga). Siis saad topeltkestaga boileri ja selle akumulaator-radiaatori loomulikul tsirkulatsioonil tööle. See soojamüür peab olema lühikese käiguga ja siis saad ringkäigu siibritega pliidil ja soojamüüril kombineerida kuhu soojatoodangut juhtida. See rats. peaks Sul vesikütte poole maksumust vähendama ja jääks enam raha soojuspumbale või õhkkütte kaminale.

Veel üks tähelepanek seoses nende Kalvis katelpliitidega millel peal veesärk ja kolderesti nihutamisega võimalik muuta kolde suurust. Nimelt kui tõsta kolderest alumisse asendisse, muutub ta “katlaks”, võidgi ootama jääda millal supp keema läheb. Kui kolderest ülemises asendis, mahutab suht vähe kütust, kuid funktsioneerib pliidi moodi.

Kalvise eesmärk mul ikka ta kütma panna mitte selle peal süüa teha. Söögi tegemiseks tuleb elektripliit.

Seepärast loe juba vist kolmandat korda - katelpliit ei ole keskküttekatel. Osta kohe keskküttekatel, tee talle ilus karkass ümber kui kole vaadata. Veel soovitasin, vaata veesärgiga kaminaid. Nende eelis on suurem küttevõimsus ning saad loobuda katelpliidist ja sinna asemele suuremahulise akupaagi panna.

Kalvis kirjutas:Seepärast loe juba vist kolmandat korda - katelpliit ei ole keskküttekatel. Osta kohe keskküttekatel, tee talle ilus karkass ümber kui kole vaadata. Veel soovitasin, vaata veesärgiga kaminaid. Nende eelis on suurem küttevõimsus ning saad loobuda katelpliidist ja sinna asemele suuremahulise akupaagi panna.

Tere olen sama meelt ilus elavatule vaatlus ja ruumi optimaalne kasutamine

Ok, kui osta veesärgiga kaminasüdamik ja lasta sellele kivist ümbris laduda kas siis saab sinna teha ka alla õhu võtmise ava ja ülespoole ava kust soe õhk väljub. Ehk siis suletavate avadega õhkkütte variant. Kas siis u. 1000 liitrisest akupaagist piisaks?
Millist kaminat sealt soovitate http://www.kyttemeister.ee/index.php?pa ... oup_id=172

Saab kaminasüdamike puhul. Lingil on valmiskaminad.

http://www.koltsikaminad.ee/index.php?o ... &Itemid=54
sealt saab vist mingi lahenduse ja peaks ka eelarve piiridesse jääma.

militar kirjutas:...sealt saab vist mingi lahenduse ja peaks ka eelarve piiridesse jääma.

Mõte näib hea - kui mitte liiga ilus, et olla tõsi.

Igaks juhuks küsi neilt, mitu sellist südamikku nad müünud on ja palu neilt rahulolevate klientide-tarbijate kontaktandmed.

kardad, et ei küta ära või põleb südamik kiirelt läbi?

militar kirjutas:kardad, et ei küta ära või põleb südamik kiirelt läbi?

Ei karda midagi, kuid traditsioonilisest erineval lahendusel (palju neid vesiküttekaminaga maju siinkandis ikka on) võib olla nüansse, mis tulevad välja alles aasta-paarise kasutusaja järel ja mida oĺeks kasulik ette teada, et hiljem üllatusi ei tuleks.

Näteks tahaksin ise sellises olukorras küll kindel olla, et kütmise vahaeajal (näiteks kui hiljem siiski õhksoojuspump soetada ja kasutusel võtta, siis peab leebemate miinuskraadide puhul tuld tegema näiteks üle päeva) suure läbimõõduga korstnast külma õhku alla ei hakka pressima (olen kuulnud, et mõni inimene on näiteks sellel talvel padja kaminakorstnasse toppinud).

Kui lihtne on südamik "keema ajada"?

Kas naksub öösel jahtudes kõvasti?

Ja muud sellist "nipet-näpet"...

Miks peaks südamik keema minema, vahe tuleb ju ikka akupaak ja ventiilid-klapid ka. Selle naksumise kohta ei oska külle midagi arvata, aga ega ta nüüd nii häirivat häält ka tee ma arvan. Külma pressimine korstnast alla saab vist mingi siibriga ära lahendada.

Mis ma vastata oskan - ära siis küsi ega uuri midagi ja osta lambist ära.

vahetasin pioneer pliidi kalvis 4 asb-1 vastu välja. pioneeriga võrreldes kütab tunduvalt paremini. praegusel ajal (-10 C) 100m2 maja ära kütta pole probleem. puudusteks minu küttesüsteemis on vanast ajast jäänud liiga väike akumulatsjooni paak(200l). vesi kipub keema minema ja seetõttu tuleb kütta väikese tulega ja kauem. kui tuli kõvasti all oleks saaks edukalt ka õhtu söögi valmis teha ja kütmis aeg oleks lühem. pliidi puuduseks kehva valmistamise kvaliteet. pidevalt hakkas lekkima. peale kolmandat loiku põrandal võtsin katla algosadeks ja keevitasin kõik potensjaalsed lekkimiskohad üle. peale seda on põrand kuiv olnud.

Kui ikka pliidil süüa tegema ei hakata, osta parem mingi pisem katel. Saad sellele kividest küljed laduda ja soovi korral või kiviplaadi alla peta. Kööki pane aga radikas.
Selle lahenduse pluss on see, et katel on soojustatud. Selle pliitkatlaga on Su köök kütmise ajal nagu väike saun. Kui pesemiseks on mingi eraldi ruum, siis pole vaja köögist sauna teha.

Küttekamina viga on see, et põlemiseks tuleb ka tuhk välja viia. Et sooja saada peab aga tuli pidevalt all olema.
Turbabriketti sinna jub hulka ei pane, kuigi see on hetkel isegi puudest odavam kütteväärtust arvestades.

Muidu jooksed kogu aeg plekist ämbriga pooolhõõguvat tuhka lumehange jahtuma viima ja maja on vingu täis.
Nii peadki kaminas kasutama kas kallist kuiva puud või veel kallimat saepuru briketti. Mõlemad põlevad ilusti vähese tuhaga ära, aga pole just kõige odavamad ja sooja saad ka vahel liiga palju, mis veesärki kasutades muidugi probleemiks ei tohiks olla.

Katelpliit pole halb mõte. Mul endal on Kalvis 4AB ja 1400l akupaak ja toimib suurepäraselt. Rahulikult küttes saab akupaak 4 tunniga soojaks kulutades selleks 2 sületäit lepapuid (100 liitrit) . Katelpliit sai valitud, sest vanas majas pole kohta katlale. Nii saigi katelpliit kööki pandud ja akupaak trepi alla peidetud. Pliidi ja akupaagi vahel pole tsirkulatsioonipumpa, toimib loomuliku tsirkulatsiooniga. Pliidist väljuv temp on 70-95 kraadi olenevalt kui palju sooja juba paagis on. Loomulik tsirkulatsioon mulle meeldib, sest siis pump ei sega akupaaki ühtlaseks leigeks veeks vaid kihistumine on väga kontrastne. Soojamüür unustage katelpliidiga ära, lahkuvad suitsugaasid on 180-200°C. Praeahjus on sooja veits vähe, kuid pliidiraual keeta ja praadida saab suurepäraselt. Lisaks on enamus pliidirauda veesärgi osa, kus temp on alla 100 kraadi, seal on hea toitu soojas hoida

Soovitan soojalt majadele kuni 120m2!