Ehitusfoorum

Navigaatorile!
Mina oma "talupoegliku" mõtlemise tulemuse tagajärjel ei leidnud selles efekti, sest see külmaveetoru ise ei jõua nii lühikese pikkuse ja ajaga soojust üle kanda veele + hakkavad tekkima igasugused kondensvee jamad külmavee toru pinnal ja varsti hakkab sul see venttoru seestpoolt lihtsalt roostetama.

aga kui kasutada plast vent torusid siis ei roosteta midagija võib ju aretada väikse kondensvee settimis koha? aga kui lased kätepesuks kraanist 1L kuuma vett, siis jääb torus enne boilerit vesi jälle seisma ja soojeneb seal niikaua kui ükskord jälle vett lased? ja see tegemise maksumus on ju pea olematu:D

Ma arvan siiski, et kuumaveetorust eralduv soe õhk läheb ikka venttoru kaudu välja ja ei jää sul sinna seisma või milleks muidu sulle seda vendi toru üldse vaja oli ja kondensvee eraldamiseks pead juba eraldi äravooluks süsteemi kokku panema. Muidugi, valik on sinu ja ega ma tõesti sellest soojusvahetusest eriti mitte muhvigi ei jaga, aga nagu juba kirjutasin eelmises postituses, oli see lihtsalt minu "talupoegliku" mõtlemise tulemus. Peaks vist vetsupoti(2 tükki) veepaagi alla mingi kondensvee koguja konstrueerima- see ju puhas õhust saadud vesi, mille eest ei pea maksma, milleks lasta seda naisel lapiga kokku koguda (mingi väikse kohvitassitäie ikka nädala-paariga kogub ära ja millise kokkuhoiu see veel aastakümnte jooksul veel teeb) ja siis lihtsalt kraanikaussi välja väänata, aga noh, see oli üks järjekordne loll uitmõte.

aga mis kuumavee torust sa räägid? kuna vent ja korterisse sisse tulev külmavee torud jäävad niivõi naa ripp lae alla siis oleks lihtsalt ühe teise sisse pannud, et soe õhk mis vent-torus soojendaks ka korterisse tulevat külmavee toru ja seal väljudes siis alles teeks jaotused kuhu vaja ja ka boilerisse.

Kui sealt vent torust pidevalt tasapisi soe õhk välja liigub on asjal mõtet. Kui ainult siis kui tule põlema paned tundub mõtetu kuna teeb sama välja kui keeraks toru spiraali lakke ja seal see soojeneks ruumiõhus.

No kui vent jookseb korstnasse siis ju vaikselt tõmbab sealt kaudu sooja õhku välja. Niiet siis peaks olema o asi?

Sisuliselt ei mingit head vastust, et kas ventilatsiooni jääkõhu tohib suunata soojuspumba välisagregaadi peale või mitte. Kui palju see jäätumise probleeme või muidu probleeme tekitab? On keegi proovinud?

Oletame, et õues on -20 kraadi, soojusvahetiga ventilatsiooniagregaadist tuleb 0 kraadine õhk, sellisel juhul oleks temperatuuride erinevus 20 kraadi, lisaks veel see, et soojuspumba võime, olenevalt margist, toota välisõhust sooja kaob kuskil -25 kraadi juures, siin oleks ventilatsiooni jääkõhul juba positiivset efekti.... No ei taha mina uskuda, et selline keskmine Eestis kasutatav soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat väljapuhkeõhu õuetemperatuuri ligilähedale jahutab.

Igasugu muude agregaatide ehitamine tundub pigem katse-asjaarmastajate pärusmaa olema, aga paar meetrit ventilatsioonitoru vedada ehitamise käigus rohkem, või võibolla isegi mitte rohkem, vaid ainult teises suunas, on olematu kulu võrreldes võimaliku võiduga.

Ehk siis, teema püstitaja küsimusele ootaks suure huviga vastust (ilma teemast kõrvalekaldumata ja hämamisega, et kasuta soojusvahetit, mis igal elementaarsel ventil niigi olemas on)

Kas võib üldse olla nii, et soojussalvestussüsteemi jäätumise kaitseks on jääkõhk alati + kraadides? Mis tähendaks, et külmadel ilmadel, millal on soojuspumba kasutegur väike, aitaks jääkõhk tõsta soojuspumba kasutegurit oma sooja õhuga?

jääkõhk kirjutas:Sisuliselt ei mingit head vastust, et kas ventilatsiooni jääkõhu tohib suunata soojuspumba välisagregaadi peale või mitte. Kui palju see jäätumise probleeme või muidu probleeme tekitab? On keegi proovinud?

Oletame, et õues on -20 kraadi, soojusvahetiga ventilatsiooniagregaadist tuleb 0 kraadine õhk, sellisel juhul oleks temperatuuride erinevus 20 kraadi, lisaks veel see, et soojuspumba võime, olenevalt margist, toota välisõhust sooja kaob kuskil -25 kraadi juures, siin oleks ventilatsiooni jääkõhul juba positiivset efekti.... No ei taha mina uskuda, et selline keskmine Eestis kasutatav soojusvahetiga ventilatsiooniagregaat väljapuhkeõhu õuetemperatuuri ligilähedale jahutab.

Igasugu muude agregaatide ehitamine tundub pigem katse-asjaarmastajate pärusmaa olema, aga paar meetrit ventilatsioonitoru vedada ehitamise käigus rohkem, või võibolla isegi mitte rohkem, vaid ainult teises suunas, on olematu kulu võrreldes võimaliku võiduga.

Ehk siis, teema püstitaja küsimusele ootaks suure huviga vastust (ilma teemast kõrvalekaldumata ja hämamisega, et kasuta soojusvahetit, mis igal elementaarsel ventil niigi olemas on)

-20C on väljaviske õhk, peale soojusvahetit umbes -7C ja välisrest kohati jääs. Saunapäeval on lausa silmaga näha kui niiske õhk on.
Kui see suunata töötava soojuspumba välisagregaadile on jäätumine ja pidev jama garanteeritud.
Rootoriga agregaadil pole mingit jäätumskaitset, ega elektri tenni ka -25C välitemperatuuriga vaja.

Mul tuleb ka ventmasina väljaviske torust aurupilv kui vannitoas keegi pesemas on just käinud. Suurema külmaga on suured purikad toru otsast alla.