Ehitusfoorum

Mina siis see Külaline » 11 Mär 2010, 14:22. See ka minu postitus

Külaline kirjutas:Kuidas kommenteerid " külaline" seda, et "plaaditootjate" valmispahtlite osa on väike(tootenimistust)? Lisaks paluks andmeid ja tootjajuhendeid selle Sheetrocki kohta(musta tootjajuhendit ei leidnud üldse)? Sheetrocki(USG) viimistlusüsteem/pahteldustehnika? See leht nagu lahjavõitu?

Siinkohal tahtsin jutu suunata valmispahtlite ja kuivsegude erinevusele. Asi ei ole ju ainult hinnas või laiskuses või kvaliteedis? Sheetrocki lehelt ei lugenud ikka välja milliseid pahtleid millisel juhul ja kuidas kasutada (viimistlussüsteem?).
Kulu kohta - l väljendab mahtu, kg kaalu e aine tihedust. Viimistlemisel saab tekkida erinevus mahukahanemisest kuivamisel (kulu). Valmispahtlitel (paisumist) mahusuurenemist nagu ette ei kujuta (eriti kuivamisel). Külalise viimast väidet arvestades oleks siis Sheetrocki pahtlitel mahukahanemine poole väiksem?
Sellest nagu muidu üle ei saa et 1L=1000cm3.

Selle Dalapro 20%-e ökonoomsuse näite tõin välja hüpoteetilisena, et näidata erinevate maalrite käekirja erinevust ehk kulu m2-le (lause keskel oli sõna VÕIB-OLLA), mitte 100% kindla väitena.
Urmasr

To: Külaline » 14 Mär 2010, 14:25

Leidsin vähemalt enda jaoks veel ühe vale väite sinu jutus- Dalapro LG panen mina ühe kotitäiega ikka 40 m2 ning arvan, et jällegi tuleneb see maalri käekirjast.
Vispli kohapealt on sul õigus.
Urmasr

Nüüd võiks keegi mulle selgitada kuidas on ühe pahtliga võimalik teha 40 m2 ja teisega 20 m2. Sellist meeletut vahet ei saa olla sama pinna ja sama töömehe juures. Mahukahanevused kõigil peenpahtlitel on suhteliselt ühesugused. Samuti fraktsiooni suurus. Seega peaks selle jutu järgi minema üht pahtlit mm ja teist kaks seina ruudule.
Kui mul on kaks ühe suurusega telliskivi ja teen need mõlemad pooleks, siis tuleb mul mõlemast kaks poolikut kivi mitte, et ühest tekib neli poolikut kivi.
Samuti saab ühest kuupmeetrist pahtlist täita 1000 m2 pinda 1mm kihina. Kuidas selle teise pahtliga mille omadused on samad peaks saama 2000 m2 O_o

Külaline kirjutas:To: Külaline » 14 Mär 2010, 14:25

Leidsin vähemalt enda jaoks veel ühe vale väite sinu jutus- Dalapro LG panen mina ühe kotitäiega ikka 40 m2 ning arvan, et jällegi tuleneb see maalri käekirjast.
Vispli kohapealt on sul õigus.
Urmasr

Dalapro kott on 15 L. Tootjad ise pakuvad suht minimaalseid numbreid oma materjalide kulu kohta ehk siis reaalsus on natuke teine. Dalapro kulunorm on 1 liitriga saab 1m2-i. ( 1 mm ).Tähendab see aga seda et 15 m2 oleks nagu maksimum. Kuna aga normaalsele kipsipinnale ikka 1 mm ei lähe siis jah,neid m2 saab veidi rohkme, ca 25.
Urmasr! Sinu produktiivsus ületab 2 x tootja norme. Ära nüüd üle ka pinguta
Sheetrocki enda normide järgi saaks 17,5 L-ga 57 m2. Päris nii see ei ole.

To: Külaline » 14 Mär 2010, 20:47

Pean tunnistama, et see Dalapro ja ka Sheetrock on natuke paksuvõitu ja raske kohe seinale määrimiseks lauspahtelduse puhul ja selleks lisan sinna natuke vett ning lauspahtli kiht tuleb tunduvalt õhem kui otse kotist võetuna. Kui vuugid on eelnevalt korralikult tehtud, ülejäänud pinnaga tasased, siis ei oma see lauspahtelduse kihi paksus praktiliselt mingit tähendust. Lauspahtelduse teen alati sellepärast, et endal on kergem ühlast kvaliteeti tagada, kuigi võib-olla saaksin ka ilma lausita hakkama, aga jällegi pole seda lihtsamat teed mööda millegipärast läinud. Äkki olen laisk ja ei viitsi hiljem parandusi teha? Oleks ju jälle üks kokkuhoiu koht kui lauspahteldus ära jätta?
Ole mureta, minu jaoks on ka Sheetrocki kergpahtel väga hea kvaliteediga ja kuulub nende viimistlusmaterjalide hulka, millede puhul nina ei kirtsuta. Nagu juba eelnevalt mingis postituses mainisin, ei ole viimase sendi kokkuhoid omaette eesmärk, kuna hinnad, millega teen oma tööd, on piisavalt kõrged ja odavuse teed minna materjalide arvelt ei soovi enda ega tulevaste klientide huvides.
Urmasr.

Külaline kirjutas:To: Külaline » 14 Mär 2010, 20:47

Pean tunnistama, et see Dalapro ja ka Sheetrock on natuke paksuvõitu ja raske kohe seinale määrimiseks lauspahtelduse puhul ja selleks lisan sinna natuke vett ning lauspahtli kiht tuleb tunduvalt õhem kui otse kotist võetuna. Kui vuugid on eelnevalt korralikult tehtud, ülejäänud pinnaga tasased, siis ei oma see lauspahtelduse kihi paksus praktiliselt mingit tähendust. Lauspahtelduse teen alati sellepärast, et endal on kergem ühlast kvaliteeti tagada, kuigi võib-olla saaksin ka ilma lausita hakkama, aga jällegi pole seda lihtsamat teed mööda millegipärast läinud. Äkki olen laisk ja ei viitsi hiljem parandusi teha? Oleks ju jälle üks kokkuhoiu koht kui lauspahteldus ära jätta?
Ole mureta, minu jaoks on ka Sheetrocki kergpahtel väga hea kvaliteediga ja kuulub nende viimistlusmaterjalide hulka, millede puhul nina ei kirtsuta. Nagu juba eelnevalt mingis postituses mainisin, ei ole viimase sendi kokkuhoid omaette eesmärk, kuna hinnad, millega teen oma tööd, on piisavalt kõrged ja odavuse teed minna materjalide arvelt ei soovi enda ega tulevaste klientide huvides.
Urmasr.

Nagu juba eelnevalt mingis postituses mainisin, ei ole viimase sendi kokkuhoid omaette eesmärk, kuna hinnad, millega teen oma tööd, on piisavalt kõrged ja odavuse teed minna materjalide arvelt ei soovi enda ega tulevaste klientide huvides. ??????????????????

Appi ! Viimase sendi Ja odavuse teed minna materjali arvelt ei taha ? Ja ise väidad samuti et Sheetrock on väga hea pahtel. Kui on kaks võrdselt head toodet aga üks on kallim siis sina ostad ikkagi kallimat kuna ei taha odavuse teed minna. Jah mingi loogika siin on tõesti.
Vett jah tuleb panna ühe anuma peale ca 250 g. Ka toote juhis näeb seda ette.

arvutihdd kirjutas:Nüüd võiks keegi mulle selgitada kuidas on ühe pahtliga võimalik teha 40 m2 ja teisega 20 m2. Sellist meeletut vahet ei saa olla sama pinna ja sama töömehe juures. Mahukahanevused kõigil peenpahtlitel on suhteliselt ühesugused. Samuti fraktsiooni suurus. Seega peaks selle jutu järgi minema üht pahtlit mm ja teist kaks seina ruudule.
Kui mul on kaks ühe suurusega telliskivi ja teen need mõlemad pooleks, siis tuleb mul mõlemast kaks poolikut kivi mitte, et ühest tekib neli poolikut kivi.
Samuti saab ühest kuupmeetrist pahtlist täita 1000 m2 pinda 1mm kihina. Kuidas selle teise pahtliga mille omadused on samad peaks saama 2000 m2 O_o

a) Üht pahtelt on lihtsalt anumas rohkem. Dalapone-t on 15L , Sheetrock 3PLUSS (sinine) 17,5L
b) Mahukahanevused ei ole ühesugused ja Sheetrock3PLUSS ja Dust Control, praktiliselt ei kahanegi.
c) Lase 1m3 anum Dalapone täis ja teine täida Sheetrockiga siis esimest on ärakuivades pool alles, teisele aga tuleb ainult törts lisada.
See muidugi piltlikult öeldes aga enam vähem nii see on Sinu poolt pakutud lahendust telliskividest võiksin mina seletada hoopis nii, et võta liitrine kann ja lase see vurtsuga koduõllet ääreni täis. Nimetame kannu sisu Sheetrockiks. Ja kui nüüd laseme seista siis see mis sinna kannu alles jäi on Dalaprone. Veitsa koomiline seletus tuli aga ehk arusaadav

To: Külaline » 15 Mär 2010, 00:27

...........Sinu poolt pakutud lahendust telliskividest võiksin mina seletada hoopis nii, et võta liitrine kann ja lase see vurtsuga koduõllet ääreni täis. Nimetame kannu sisu Sheetrockiks. Ja kui nüüd laseme seista siis see mis sinna kannu alles jäi on Dalaprone. Veitsa koomiline seletus tuli aga ehk arusaadav


Ise pole küll sellist efekti Dalapro LG puhul märganud. Peaks lausa laskma Dalapro maaletoojal kommenteerida sinu näite najal seda mahukahanemist.
Urmasr

no mingit 50% vahet seal küll olla ei saa. siis peaks kõikide pahtlitega peale sheetrocki tegema 4 korda lauspahteldust, et normaalset pinda saada. see ikka mingi jama jutt siin

Mind hakkasid juba huvitama "külalise" kalkulatsioonid, siis viskasin pilgu peale oma arvetele. Võttes aluseks ikkagi liitri hinna ja kulu ühele keskmisele eramajale (500 m2 viimistletavat pinda). Oma kogemustele toetudes Dalapro LS-ga pahteldades kujunes hinnavaheks umbes 175.- võrreldes sama koguse Sheetrockiga Dalapro kahjuks. Olen teinud ka Sheetrockiga ja tean selle kulu sama hästi, mitte ei arvestanud mingeid ämbri peale või tooteinfos kirjutatud numbreid. Ei leia, et see minu kasumit totaalset vähedaks või Sheetrockiga tehes suurendaks aasta lõikes (umbes 4-5 eramut+muud nipet-näpet korterid). Dalapro maaletoojatelt (Talfors) saan ka muu viimistluseks vajaliku kraami sealt, näiteks, kusjuures mind eelkõige (ja ka kliente) rahuldavaid nurgatugevndusi olen saanud ainult nende käest, lihtsalt mujal neid ei müüda millegipärast. Tean ka miks, sest need on sutsu kallimad poodides müüdavatest lirudest nurkadest. Hakata nüüd selle väikese vahe (175.-) pärast sõitma teise linna otsa (Viimistluskeskus on vist Sheetrocki edasimüüja) ei näe erilist mõtet (transpordikulu). Kasutan ka Conimpexi teenuseid, sest Talforsis pole mõningaseid kaupu, mida mul vahest vaja ja on olnud juhuseid, kus kliendi sisekujundaja ettekirjutusel kohustus kasutada Tikkurila/Vivacolori tooteid, siis keeran autorooli Liimi 5 poole, mitte ei kõmbi esimesse ettejuhtuvasse ehituspoodi.
"külaline" võiks ikkagi ennast mingi pseudonüümi all identifitseerida, sest võib-olla vaidlen/vahetan arvamusi siin viie erineva postitajaga, kuigi see üks "külaline" tundub olevat nagu Jehoova tunnistaja, kes püüab mind Sheetrocki usku pöörata. Mind pole vaja pöörata Sheetrocki usku, tean isegi, et see sinise kaanega või karbis 3+ on hea pahtel ja tean ka selle faktilist kulu.
Olgu, lähen magama, sest varsti on vaja tööle minna.

Külaline kirjutas:no mingit 50% vahet seal küll olla ei saa. siis peaks kõikide pahtlitega peale sheetrocki tegema 4 korda lauspahteldust, et normaalset pinda saada. see ikka mingi jama jutt siin

Tere!
Teema alguses toodi välja hinnavõrdlused Sheet. vrs. Dalap. ja see oli 1m2 peale siis 7.- vrs 12.- Kust see 50 % jutt üldse.

ma pole nii lolli vaidlust veel siin foorumis kohanud

Vaatasin USG kodulehelt. Kulunormiks määratud 0,3L- 1m2. Sellest saan aru, et ühe potiga saab siis 53 m2. Dalapronel see aga 1L- 1m2. Tohutu vahe

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:no mingit 50% vahet seal küll olla ei saa. siis peaks kõikide pahtlitega peale sheetrocki tegema 4 korda lauspahteldust, et normaalset pinda saada. see ikka mingi jama jutt siin

Tere!
Teema alguses toodi välja hinnavõrdlused Sheet. vrs. Dalap. ja see oli 1m2 peale siis 7.- vrs 12.- Kust see 50 % jutt üldse.

Toodi älja ka pahtli kulu. Ühega 20 ja teisega 40 ruutu .

Uuija kirjutas:Vaatasin USG kodulehelt. Kulunormiks määratud 0,3L- 1m2. Sellest saan aru, et ühe potiga saab siis 53 m2. Dalapronel see aga 1L- 1m2. Tohutu vahe

Nüüd loe korralikumalt ja puhasta prillid, ühel on ka paksus ära toodud.

Külaline kirjutas:

Uuija kirjutas:Vaatasin USG kodulehelt. Kulunormiks määratud 0,3L- 1m2. Sellest saan aru, et ühe potiga saab siis 53 m2. Dalapronel see aga 1L- 1m2. Tohutu vahe

Nüüd loe korralikumalt ja puhasta prillid, ühel on ka paksus ära toodud.

Nii, prillid puhtad ja loetud. Ohhoo, mõlemil 1mm kohta.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:no mingit 50% vahet seal küll olla ei saa. siis peaks kõikide pahtlitega peale sheetrocki tegema 4 korda lauspahteldust, et normaalset pinda saada. see ikka mingi jama jutt siin

Tere!
Teema alguses toodi välja hinnavõrdlused Sheet. vrs. Dalap. ja see oli 1m2 peale siis 7.- vrs 12.- Kust see 50 % jutt üldse.

Toodi älja ka pahtli kulu. Ühega 20 ja teisega 40 ruutu .

20 m2 oli Vetonidiga.

Hakkab jah see vaidlus meenutama ühte anekdooti, kus vanatüdruk käis iga päev istumas pargipingil, kuhu skaudid oli taskunoaga kraapinud sõna "m....n", et ehk saab ka enne surma midagi. Kõik, mis purgi/ämbri/tooteinfos kirjas, ei pruugi veel praktikas osutuda viimaseks tõeks. Mõni maaler teeb ühe ämbri Sheetrockiga 30 m2 ja teine saab sama kogusega 70 m2 tehtud. Tekib küsimus- mille arvelt tegi see teine maaler 40% rohkem m2-d tooteinfos kirjutatust?

Lihtsat matemaatikat appi võttes moodustub 1L mahuga aine laialimäärimisel
1mm kihi paksuse korral kaetud ala 1m2. Suurema ala saavutamiseks tuleb lisada ainet, aine peab paisuma (suurendama oma mahtu) või tuleb vähendada kihipaksust.
Nüüd siinväidetust- arvan et asjast on lihtsalt valesti aru saadud. Tootjad ei anna tavaliselt kulu lõpptulemusena vaid kulu viimistlusel (pealekandmisel). See on aga paratamatult kõigil ühesugune valmispahtli korral. Katsusin tõestuseks võtta sarnased pahtlid.
Vetonit LR
Materjali kulu 1,2kg /m2. Erikaalu küll ei tea aga veekulust arvutades saame et liitrisse peakski mahtuma kuskil 1,2 kg materjali (8-9l 25kg koti kohta (26%))
Vivacolor F
Kulu 1 l/m2 pinna pahteldamisel 1 mm paksuse pahtlikihiga,
0,2 l/m2 kipsplaadi vuukide ja kruvipeade kahekordsel pahteldamisel.
Kardan et siinne eufooria Sheetrocki teemal ongi pärit minu paksendatud kirjas toodud põhjustel.
Dalapro LS / MG
MATERJALI KULU
Pinna tasandamine – 1 mm kihi paksusega: 1 liiter/m².
Nagu näete ei väida ükski nendest tootjatest et kulu oleks kuidagi erinev. Mahukahanemist ei näidata (seda võib oletada lenduvatest ainetest). Valmispahtlil on ikka 1L =1000cm3 = 100cm*100cm*0,1cm=1m2 1mm kihina
Palun konkreetselt viidata kus USG lehel on viidatud, et lauspahteldusel on kulu väiksem kui 1L - 1m2 1mm kihil?

Rääkige kuidas ja kas peab armeerima ka kipsi sisenurkasi ja lae ja seina liitenurkasi? paberlindiga? Paigaldada lint sõnaotsesesmõttes "nurkka" ? ehk siis nurga keskele?

Külaline Erts kirjutas: Lihtsat matemaatikat appi võttes moodustub 1L mahuga aine laialimäärimisel
1mm kihi paksuse korral kaetud ala 1m2. Suurema ala saavutamiseks tuleb lisada ainet, aine peab paisuma (suurendama oma mahtu) või tuleb vähendada kihipaksust.
Nüüd siinväidetust- arvan et asjast on lihtsalt valesti aru saadud. Tootjad ei anna tavaliselt kulu lõpptulemusena vaid kulu viimistlusel (pealekandmisel). See on aga paratamatult kõigil ühesugune valmispahtli korral. Katsusin tõestuseks võtta sarnased pahtlid.
Vetonit LR
Materjali kulu 1,2kg /m2. Erikaalu küll ei tea aga veekulust arvutades saame et liitrisse peakski mahtuma kuskil 1,2 kg materjali (8-9l 25kg koti kohta (26%))
Vivacolor F
Kulu 1 l/m2 pinna pahteldamisel 1 mm paksuse pahtlikihiga,
0,2 l/m2 kipsplaadi vuukide ja kruvipeade kahekordsel pahteldamisel.
Kardan et siinne eufooria Sheetrocki teemal ongi pärit minu paksendatud kirjas toodud põhjustel.
Dalapro LS / MG
MATERJALI KULU
Pinna tasandamine – 1 mm kihi paksusega: 1 liiter/m².
Nagu näete ei väida ükski nendest tootjatest et kulu oleks kuidagi erinev. Mahukahanemist ei näidata (seda võib oletada lenduvatest ainetest). Valmispahtlil on ikka 1L =1000cm3 = 100cm*100cm*0,1cm=1m2 1mm kihina
Palun konkreetselt viidata kus USG lehel on viidatud, et lauspahteldusel on kulu väiksem kui 1L - 1m2 1mm kihil?

Aga palun!
http://www.usg.de/fileadmin/media/Sheet ... 8_last.pdf
On kenasti välja toodud et 67,4 kg pahtliga (ehk siis 40,84 L) saab 100 m2 kui pahtli kihiks 1 mm. See teeb 0,408 L- ga saab 1m2- paksusega 1mm. Kena õhtu jätku ja väitleme edasi

Külaline kirjutas:Rääkige kuidas ja kas peab armeerima ka kipsi sisenurkasi ja lae ja seina liitenurkasi? paberlindiga? Paigaldada lint sõnaotsesesmõttes "nurkka" ? ehk siis nurga keskele?

Jah, kuigi enamus tõmbab seina (nurkadesse) lihtsalt akrüüli ja lindi panevad kui kips liitub betoon või muu seinaga.

Külaline kirjutas:Rääkige kuidas ja kas peab armeerima ka kipsi sisenurkasi ja lae ja seina liitenurkasi? paberlindiga? Paigaldada lint sõnaotsesesmõttes "nurkka" ? ehk siis nurga keskele?

Jah, sõna otses mõttes lõikad paraja jupi, murrad keskelt pooleks ja paigaldad nurka. Ise teen, vältimaks kolme nurga kokkupuute kohtades ülekatteid nii, et lõikan teibi nurgad eelnevalt 45 kraadise nurga all ära, seda nii kolme sisenurga kui ka välis- ja kahe sisenurga ning kolme välisnurga kokkusaamisel.
Teen väikse lisanduse- välisnurkade korral kasutan perforeeritud nurgatugevndusi ja nende puhul lõikan samuti otsad 45 kraadise nurga all ära.

urmasr kirjutas:

Külaline kirjutas:Rääkige kuidas ja kas peab armeerima ka kipsi sisenurkasi ja lae ja seina liitenurkasi? paberlindiga? Paigaldada lint sõnaotsesesmõttes "nurkka" ? ehk siis nurga keskele?

Jah, sõna otses mõttes lõikad paraja jupi, murrad keskelt pooleks ja paigaldad nurka. Ise teen, vältimaks kolme nurga kokkupuute kohtades ülekatteid nii, et lõikan teibi nurgad eelnevalt 45 kraadise nurga all ära, seda nii kolme sisenurga kui ka välis- ja kahe sisenurga ning kolme välisnurga kokkusaamisel.